Peterburi Kunstide Akadeemia

Allikas: Vikipeedia
Peterburi Kunstide Akadeemia

Peterburi Kunstide Akadeemia on 1757. aastal Peterburis asutatud kunstiõppeasutus.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Akadeemia kasvas välja Peterburi trükikoja juures tegutsenud joonistuskoolist, kus said õpetust raamatuillustraatorid. Ettepaneku luua Venemaa Kunstide Akadeemia tegi Senatile krahv Ivan Ivanovitš Šuvalov. Keisrinna Jelizaveta Petrovna kiitis mõtte heaks. Akadeemia esimene direktor oligi krahv Šuvalov ning algselt tegutses kool Šuvalovi majas Sadovaja tänaval.

Aastal 1764, kui võimule oli juba tulnud Katariina II, kinnitas viimane akadeemia uue põhikirja ning nimetas joonistuskooli Venemaa kunstielu suunavaks Keiserlikuks Kunstiakadeemiaks. Seda loetakse ka akadeemia ametlikuks sünniajaks. Katariina II ukaasiga hakati ehitama ka akadeemia hoonet.

Akadeemias õpetati vene päritoluga kunstnikele tol ajal eelistatud läänelikke kunstistiile ja töömeetodeid. 1840. aastani tegutses akadeemia juures kasvatus- ja õppeasutus, kus said õppida igast seisusest lapsed (peale pärisorjade).

Akadeemia oli väga konservatiivne ning uuendustega kaasa ei läinud. 1863. aastal lahkus 14 akadeemia lõpetajat lõputööd tegemata, sest neil ei lubatud traditsioonilise mütoloogilise stseeni asemel maalida vabalt valitud teemal. Lahkujad rajasid realistliku koolkonna, mille nimeks sai peredvižnikud (Ivan Kramskoi, Vassili Perov, Arhip Kuindži jt).

Peterburi Kunstide Akadeemias on õppinud valdav osa vene maalikunstnikke, skulptoreid ja arhitekte, nt Ilja Repin, Vassili Perov, Vassili Surikov ja Tarass Ševtšenko, arhitektid Andrei Voronihhin, Vassili Stassov jpt.

Õppekava[muuda | muuda lähteteksti]

Esimesel õppeastmel õpiti nn originaaliklassis, kus kopeeriti originaaljoonistusi ja -gravüüre, sellele järgnes kipsiklass, kus joonistati antiikskulptuuride kipskoopiate järgi üksikuid kehaosi.[1] Kolmandaks tasemeks oli figuuriklass, kus joonistati antiikskulptuuride kipskoopiate järgi tervikfiguure ning alles pärast selle läbimist asusid õpilased õppeprogrammi neljandale astmele akti- ehk natuuriklassi.[1] Inimese anatoomia tundmaõppimine ja modelli joonistamine oli akadeemilise koolituse vältimatu osa.

Eesti kunstnikud Peterburi Kunstide Akadeemias[muuda | muuda lähteteksti]

Eesti kunst on akadeemiaga seotud eelkõige Johann Köleri kaudu. Köler õppis akadeemias aastatel 18481857 ning aastast 1869 oli ta kunstiakadeemia õppejõud. Aastal 1861 pälvis ta akadeemiku tiitli. Samuti õppisid seal Kristjan Raud, August Jansen ja Amandus Adamson.

Peterburi Kunstide Akadeemia kronoloogia[muuda | muuda lähteteksti]

  • 1757–1764 – avati "Kolme kauni kunsti akadeemia" (Академия трех знатнейших художеств)
  • 1764 – "Keiserlik kolme kauni kunsti akadeemia" (Императорская Академия трех знатнейших художеств)
  • 1894 – Aleksander III otsusega jagati kool kaheks:
    • "(Keiserlik) Kunstide Akadeemia (Академия художеств) "Ühing ja nõukogu" (Собрание и Совет), mis koosnes väljapaistvatest tegevkunstnikest, kunstiajaloolastest, metseenidest jm, kes tegelesid kunstipoliitiliste ja -korralduslike küsimuste ning kunstihariduse taseme tagamisega.
    • "(Keiserlik) Kõrgem kunstiõppe instituut" (Высшее художественное училище-институт).
  • 1917–1921 – Keiserlik akadeemia suleti, selle asemele loodi kolm "vabade kunstide õppekoda", millest üks jätkas tegutsemist ka akadeemia hoones.
  • 1921–1923 – Kunstiakadeemia[viide?]
  • 1923–1925 – "Petrogradi riiklikud kaunite kunstide ja tehnika õppekojad"
  • 1925–1930 – "Kaunite kunstide ja tehnika instituut"
  • 1930–1932 – "Leningradi tööliste kaunite kunstide instituut"
  • 1932–1933 – "Leningradi maali, skulptuuri- ja arhitektuuriinstituut".
  • 1933–1944 – "Ülevenemaaline Kunstiakadeemia maali- skulptuuri- ja arhitektuuri instituut".
  • 1944–1947 – "Vene Kunstiakadeemia Ilja Repini nimeline maali- skulptuuri- ja arhitektuuri instituut"
  • 1947–1991 – "NSV Liidu Kunstiakadeemia Ilja Repini nimeline maali- skulptuuri- ja arhitektuuri instituut". Instituut kuulus NSV Liidu Kunstiakadeemia alla koos V. Surikovi nimelise Moskva Riikliku Kunstiinstituudi, Kiievi Riikliku Kunstiinstituudi ja Eesti Riikliku Kunstiinstituudi jt. kunstiõppeasutustega. Nõukogude Liidu Kunstiakadeemia on otsene eelkäija tänapäeval Moskvas tegutsevale Venemaa Kunstide Akadeemiale.
  • alates 1991 – "Peterburi I. E. Repini nimeline akadeemiline maali-, skulptuuri- ja arhitektuuriinstituut" (Санкт-Петербургский академический институт живописи, скульптуры и архитектуры им. И. Е. Репина). Mitteametlikult tuntakse kooli jätkuvalt Peterburi Kunstide Akadeemiana. Instituut on üks osa Venemaa Kunstide Akadeemiast.

2007. aastal tähistas Venemaa Kunstide Akadeemia 250. aastapäeva.

Kunstiakadeemia hoone[muuda | muuda lähteteksti]

Kunstiakadeemia hoone

Kunstiakadeemia hoone on ehitatud Katariina II ukaasi alusel aastatel 1764–1788. Selle projekti autorid olid arhitektid Aleksandr Kokorinov ja Jean-Baptiste Vallin de la Mothe ning see oli esimene Venemaal püstitatud varaklassitsistlik hoone.[viide?]

Kunstiakadeemia aadress on Ülikooli kaldapealne 17.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 Anu Allas, Tiina Abel, Väike Köleri sõnastik, Eesti Kunstimuuseum, Tallinn, 2001

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]