Eesti rahvakalender: erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
|||
| 3. rida: | 3. rida: | ||
'''Eesti rahvakalendriks''' nimetatakse eestlaste pärimuslikku [[ajaarvestus]]e ja tähtpäevade süsteemi, millega seostuvad ka teatud [[uskumus]]ed, kombed, [[rahvalaul]]ud jms. Rahvakalender on ajaloo jooksul muutunud ja erinevatest allikatest mõjutusi saanud. |
'''Eesti rahvakalendriks''' nimetatakse eestlaste pärimuslikku [[ajaarvestus]]e ja tähtpäevade süsteemi, millega seostuvad ka teatud [[uskumus]]ed, kombed, [[rahvalaul]]ud jms. Rahvakalender on ajaloo jooksul muutunud ja erinevatest allikatest mõjutusi saanud. |
||
Põllumajanduses tekitas suurt segadust rahvakalendrit mõjutanud 1918. aasta kalendrireform, kui 1. veebruarile järgnes 14. veebruar. Selle tulemusel nihkusid kõik |
Põllumajanduses tekitas suurt segadust rahvakalendrit mõjutanud 1918. aasta kalendrireform, kui 1. veebruarile järgnes 14. veebruar. Selle tulemusel nihkusid kõik rahvakalendri tähtpäevad looduse suhtes 13 päeva varasemale ajale. |
||
Tavaliselt peetakse eesti rahvakalendrist rääkides silmas rahvakalendrit sellisena, nagu ta oli välja kujunenud ligikaudu [[19. sajand]]i keskpaigaks. Tänapäeva rahvakalendrisse kuuluvaks võidakse lugeda ka selliseid hiljuti levinud tähtpäevi nagu näiteks [[sõbrapäev]], [[volbripäev]] ja ''[[halloween]]''. |
Tavaliselt peetakse eesti rahvakalendrist rääkides silmas rahvakalendrit sellisena, nagu ta oli välja kujunenud ligikaudu [[19. sajand]]i keskpaigaks. Tänapäeva rahvakalendrisse kuuluvaks võidakse lugeda ka selliseid hiljuti levinud tähtpäevi nagu näiteks [[sõbrapäev]], [[volbripäev]] ja ''[[halloween]]''. |
||
| 21. rida: | 21. rida: | ||
Läbi aegade on rahvakalendri keskmes olnud suurte tööde alguse ja lõpu tähistamine, suuremate looduse üleminekute pühitsemine. Nii jagunes aasta kahte ossa: suviseks ajaks, mil tehti põllutöid ja kari käis väljas, ning talveajaks, mil loomad olid laudas ja põld lume all. Suvehooaega on tavaliselt peetud [[jüripäev]]ast ([[23. aprill]]) (enne 1918. aastat 7. mai) [[mihklipäev]]ani ([[29. september]]) (enne 1918. aastat 13. oktoober). |
Läbi aegade on rahvakalendri keskmes olnud suurte tööde alguse ja lõpu tähistamine, suuremate looduse üleminekute pühitsemine. Nii jagunes aasta kahte ossa: suviseks ajaks, mil tehti põllutöid ja kari käis väljas, ning talveajaks, mil loomad olid laudas ja põld lume all. Suvehooaega on tavaliselt peetud [[jüripäev]]ast ([[23. aprill]]) (enne 1918. aastat 7. mai) [[mihklipäev]]ani ([[29. september]]) (enne 1918. aastat 13. oktoober). |
||
Aasta suurimad tähtpäevad olid talvine ja suvine [[pööripäev]]. Lisaks neile oli rahvakalendris veel kuni 80 |
Aasta suurimad tähtpäevad olid talvine ja suvine [[pööripäev]]. Lisaks neile oli rahvakalendris veel kuni 80 tähtpäeva, millest aga osa tunti ainult piiratud paikkondades. Mõningate tähtpäevade vanus ulatub tõenäoliselt üle tuhande aasta, ristiusueelsed nimetused on aga säilinud ainult vähestel ([[jõulud]], [[suvisted]], [[künnipäev]], [[karjalaskepäev]]). Aja jooksul püsisid rahva mälus kindlamalt need tähtpäevad, millega seostus rikkalikum usundiline pärimus ja kombestik. |
||
[[20. sajand]]i teisel poolel hakati Eestis teatud määral tähistama [[Nõukogude võim]]u juurutatud ametialaseid tähtpäevi nagu ehitajate päev, kaevurite päev, kalurite päev jne. Eesti taasiseseisvumisega see komme praktiliselt hääbus. Samas võeti 20. sajandi lõpuaastatel angloameerika kultuurist üle [[valentinipäev]]a (Eestis ka sõbrapäev) ning ''halloween''<nowiki>'</nowiki>i tähistamise komme. Uue sisu sai [[volbripäev]] [[1. mai]]l, mis on muutunud eeskätt tudengite ja noorte kevadpeoks. |
[[20. sajand]]i teisel poolel hakati Eestis teatud määral tähistama [[Nõukogude võim]]u juurutatud ametialaseid tähtpäevi nagu ehitajate päev, kaevurite päev, kalurite päev jne. Eesti taasiseseisvumisega see komme praktiliselt hääbus. Samas võeti 20. sajandi lõpuaastatel angloameerika kultuurist üle [[valentinipäev]]a (Eestis ka sõbrapäev) ning ''halloween''<nowiki>'</nowiki>i tähistamise komme. Uue sisu sai [[volbripäev]] [[1. mai]]l, mis on muutunud eeskätt tudengite ja noorte kevadpeoks. |
||
| 29. rida: | 29. rida: | ||
===Jaanuar=== |
===Jaanuar=== |
||
*'''[[Näärikuu]]''' |
*'''[[Näärikuu]]''' |
||
*[[1 |
*[[1. jaanuar]] – [[näärid]] |
||
*[[6 |
*[[6. jaanuar]] – [[kolmekuningapäev]] |
||
* |
*[[7. jaanuar]] (ka 13. jaanuar) – [[nuudipäev]] ehk [[kanutipäev]] |
||
*[[14. jaanuar]] – [[ |
*[[14. jaanuar]] – [[taliharjapäev]] |
||
*[[17. jaanuar]] – [[ |
*[[17. jaanuar]] – [[tõnisepäev]] |
||
*[[25. jaanuar]] – [[ |
*[[25. jaanuar]] – [[paavlipäev]] |
||
===Veebruar=== |
===Veebruar=== |
||
*'''[[Küünlakuu]]''' |
*'''[[Küünlakuu]]''' |
||
*[[2 |
*[[2. veebruar]] – [[küünlapäev]] ehk pudrupäev |
||
*[[9 |
*[[9. veebruar]] – [[luuvalupäev]] |
||
*[[22. veebruar]] – [[ |
*[[22. veebruar]] – [[peetripäev]] |
||
*[[24. veebruar]] – [[ |
*[[24. veebruar]] – [[talvine madisepäev]] |
||
===Märts=== |
===Märts=== |
||
*'''[[Paastukuu]]''', urbekuu |
*'''[[Paastukuu]]''', urbekuu |
||
*[[1 |
*[[1. märts]] – [[jevdokiapäev]] |
||
*[[9 |
*[[9. märts]] – [[sorokasveet]] ehk [[tsirgupäev]] |
||
*[[12. märts]] – [[ |
*[[12. märts]] – [[korjusepäev]] |
||
*[[17. märts]] – [[ |
*[[17. märts]] – [[alekseipäev]] |
||
*[[17. märts]] – [[ |
*[[17. märts]] – [[patrikupäev]] |
||
*[[17. märts]] – [[ |
*[[17. märts]] – [[käädripäev]] ehk [[ussiliikumise päev]]; püha Gertrudi mälestuspäev |
||
*[[21. märts]] – [[ |
*[[21. märts]] – [[pendipäev]] |
||
*[[25. märts]] – [[ |
*[[25. märts]] – [[maarjapäev]] ehk [[paastumaarjapäev]], ka [[marjapunapäev]] |
||
===Aprill=== |
===Aprill=== |
||
*'''[[Jürikuu]]''' |
*'''[[Jürikuu]]''' |
||
*[[1 |
*[[1. aprill]] – [[aprillipäev]] ehk [[naljapäev]] |
||
*[[1 |
*[[1. aprill]] – [[karjalaskepäev]] |
||
*[[14. aprill]] – [[ |
*[[14. aprill]] – [[künnipäev]] |
||
*[[23. aprill]] – [[ |
*[[23. aprill]] – [[jüripäev]] |
||
*[[25. aprill]] – [[ |
*[[25. aprill]] – [[markusepäev]] |
||
===Mai=== |
===Mai=== |
||
| 71. rida: | 71. rida: | ||
===Juuni=== |
===Juuni=== |
||
*'''[[Jaanikuu]]''' |
*'''[[Jaanikuu]]''' |
||
*[[15. juuni]] – [[ |
*[[15. juuni]] – [[viidipäev]] |
||
*[[24. juuni]] – [[ |
*[[24. juuni]] – [[jaanipäev]] |
||
*[[27. juuni]] – [[ |
*[[27. juuni]] – [[seitsmemagajapäev]] |
||
*[[29. juuni]] – [[ |
*[[29. juuni]] – [[suvine peetripäev]] |
||
===Juuli=== |
===Juuli=== |
||
*'''[[Heinakuu]]''' |
*'''[[Heinakuu]]''' |
||
*[[2 |
*[[2. juuli]] – [[heinamaarjapäev]] |
||
*[[10. juuli]] – [[ |
*[[10. juuli]] – [[seitsmevennapäev]] |
||
*[[22. juuli]] – [[ |
*[[22. juuli]] – [[madlipäev]] |
||
*[[25. juuli]] – [[ |
*[[25. juuli]] – [[jaagupipäev]] |
||
*[[26. juuli]] – [[ |
*[[26. juuli]] – [[annepäev]] |
||
*[[29. juuli]] – [[ |
*[[29. juuli]] – [[olevipäev]] |
||
===August=== |
===August=== |
||
*'''[[Lõikuskuu]]''' |
*'''[[Lõikuskuu]]''' |
||
*[[1 |
*[[1. august]] – [[makaveipäev]] |
||
*[[10. august]] – [[ |
*[[10. august]] – [[lauritsapäev]] |
||
*[[15. august]] – [[ |
*[[15. august]] – [[rukkimaarjapäev]] |
||
*[[18. august]] – [[ |
*[[18. august]] – [[rollapäev]] |
||
*[[19. august]] – [[ |
*[[19. august]] – [[paasapäev]] |
||
*[[24. august]] – [[ |
*[[24. august]] – [[pärtlipäev]] |
||
*[[29. august]] – [[ |
*[[29. august]] – [[ivanoskoroona]] |
||
===September=== |
===September=== |
||
*'''[[Mihklikuu]]''' |
*'''[[Mihklikuu]]''' |
||
*[[8 |
*[[8. september]] – [[ussimaarjapäev]] |
||
*[[21. september]] – [[ |
*[[21. september]] – [[sügisene madisepäev]] |
||
*[[29. september]] – [[ |
*[[29. september]] – [[mihklipäev]] |
||
===Oktoober=== |
===Oktoober=== |
||
*'''[[Viinakuu]]''' |
*'''[[Viinakuu]]''' |
||
*[[14. oktoober]] – [[ |
*[[14. oktoober]] – [[kolletamispäev]] |
||
*[[26. oktoober]] (ka 31. oktoober) – [[ |
*[[26. oktoober]] (ka 31. oktoober) – [[midruskipäev]] |
||
*[[28. oktoober]] – [[ |
*[[28. oktoober]] – [[simunapäev]] |
||
===November=== |
===November=== |
||
*'''[[Talvekuu]]''' |
*'''[[Talvekuu]]''' |
||
*[[2 |
*[[2. november]] – [[hingedepäev]] |
||
*[[10. november]] – [[ |
*[[10. november]] – [[mardipäev]] |
||
*[[25. november]] – [[ |
*[[25. november]] – [[kadripäev]] |
||
*[[30. november]] – [[ |
*[[30. november]] – [[andresepäev]] |
||
===Detsember=== |
===Detsember=== |
||
*'''[[Jõulukuu]]''' |
*'''[[Jõulukuu]]''' |
||
*[[6 |
*[[6. detsember]] – [[talvine nigulapäev|nigulapäev]] |
||
*[[13. detsember]] – [[ |
*[[13. detsember]] – [[luutsipäev]] |
||
*[[21. detsember]] – [[ |
*[[21. detsember]] – [[toomapäev]] |
||
*[[24. detsember]] – [[Jõulud eesti rahvakalendris| |
*[[24. detsember]] – [[Jõulud eesti rahvakalendris|jõulud]] |
||
*[[26. detsember]] – [[ |
*[[26. detsember]] – [[tabanipäev]] ehk [[tehvanusepäev]] ehk tehvanipäev |
||
*[[28. detsember]] – [[ |
*[[28. detsember]] – [[süütalastepäev]] |
||
*[[31. detsember]] – [[ |
*[[31. detsember]] – [[näärid]] |
||
==Liikuvad pühad== |
==Liikuvad pühad== |
||
*[[Lihavõtted]] ehk [[munapühad]] ehk [[ülestõusmispühad]] algavad esimesel täiskuupühapäeval pärast kevadist pööripäeva, [[22. märts]]...[[26. aprill]] |
* [[Lihavõtted]] ehk [[munapühad]] ehk [[ülestõusmispühad]] algavad esimesel täiskuupühapäeval pärast kevadist pööripäeva, [[22. märts]]...[[26. aprill]] |
||
*[[Vastlapäev]] ehk [[lihaheitepäev]] on noorkuu teisipäev, seitse nädalat enne lihavõtteid, päev enne tuhkapäeva, [[3. veebruar]]...[[9. märts]] |
* [[Vastlapäev]] ehk [[lihaheitepäev]] on noorkuu teisipäev, seitse nädalat enne lihavõtteid, päev enne tuhkapäeva, [[3. veebruar]]...[[9. märts]] |
||
*[[Tuhkapäev]] on 40 nädala- ehk argipäeva enne ülestõusmispühi ehk üks päev pärast vastlapäeva |
* [[Tuhkapäev]] on 40 nädala- ehk argipäeva enne ülestõusmispühi ehk üks päev pärast vastlapäeva |
||
*[[Urbepäev]] ehk [[palmipuudepüha]] on pühapäev nädal enne lihavõtteid |
* [[Urbepäev]] ehk [[palmipuudepüha]] on pühapäev nädal enne lihavõtteid |
||
*[[Suur neljapäev]] kuulub suurde nädalasse |
* [[Suur neljapäev]] kuulub suurde nädalasse |
||
*[[Suur reede]] kuulub suurde nädalasse, [[17. märts]]...[[20. aprill]] |
* [[Suur reede]] kuulub suurde nädalasse, [[17. märts]]...[[20. aprill]] |
||
*[[Tuuleristipäev]] on kolm neljapäeva enne ristipäeva |
* [[Tuuleristipäev]] on kolm neljapäeva enne ristipäeva |
||
*[[Linnuristipäev]] on kaks neljapäeva enne ristipäeva |
* [[Linnuristipäev]] on kaks neljapäeva enne ristipäeva |
||
*[[Leheristipäev]] on üks neljapäev enne suurt ristipäeva |
* [[Leheristipäev]] on üks neljapäev enne suurt ristipäeva |
||
*[[Ristipäev]] ehk [[taevaminemispüha]] on 40. päeva pärast lihavõtteid, neljapäev |
* [[Ristipäev]] ehk [[taevaminemispüha]] on 40. päeva pärast lihavõtteid, neljapäev |
||
*[[Suvistepühad]] ehk [[nelipühad]] on seitsmes pühapäev pärast lihavõtteid, [[10. mai]]...[[14. juuni]] |
* [[Suvistepühad]] ehk [[nelipühad]] on seitsmes pühapäev pärast lihavõtteid, [[10. mai]]...[[14. juuni]] |
||
*[[Emadepäev]] on maikuu teine pühapäev |
* [[Emadepäev]] on maikuu teine pühapäev |
||
*[[Isadepäev]] on novembrikuu teine pühapäev |
* [[Isadepäev]] on novembrikuu teine pühapäev |
||
*[[Advent]] algab pühapäeval neli nädalat enne jõule ja kestab kuni jõululaupäevani |
* [[Advent]] algab pühapäeval neli nädalat enne jõule ja kestab kuni jõululaupäevani |
||
| ⚫ | |||
| ⚫ | |||
| ⚫ | |||
| ⚫ | |||
| ⚫ | |||
| ⚫ | |||
| ⚫ | |||
== Viited == |
== Viited == |
||
| 144. rida: | 152. rida: | ||
==Välislingid== |
==Välislingid== |
||
*[http://www.folklore.ee/Berta/kalender.php Eesti uuema rahvakalendri tähtpäevade andmebaas] |
* [http://www.folklore.ee/Berta/kalender.php Eesti uuema rahvakalendri tähtpäevade andmebaas] |
||
*[http://www.utlib.ee/ee/osakonnad/teatmebibl/rahvakombed_full.html Teatmebibliograafiat kalendrikommetest] |
* [http://www.utlib.ee/ee/osakonnad/teatmebibl/rahvakombed_full.html Teatmebibliograafiat kalendrikommetest] |
||
*[http://www.erm.ee/?lang=EST&node=207&parent=204 Ülevaade rahvakalendrist Eesti Rahva Muuseumi veebilehel] |
* [http://www.erm.ee/?lang=EST&node=207&parent=204 Ülevaade rahvakalendrist Eesti Rahva Muuseumi veebilehel] |
||
*[http://www.eelk.ee/kalendaarium.php Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku kalender] |
* [http://www.eelk.ee/kalendaarium.php Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku kalender] |
||
| ⚫ | |||
| ⚫ | |||
| ⚫ | |||
| ⚫ | |||
| ⚫ | |||
| ⚫ | |||
| ⚫ | |||
[[Kategooria:Eesti rahvakalender| ]] |
[[Kategooria:Eesti rahvakalender| ]] |
||
Redaktsioon: 19. aprill 2019, kell 17:07
 | See artikkel vajab toimetamist. |
 | Artikli neutraalsus on vaidlustatud! |
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Eesti rahvakalendriks nimetatakse eestlaste pärimuslikku ajaarvestuse ja tähtpäevade süsteemi, millega seostuvad ka teatud uskumused, kombed, rahvalaulud jms. Rahvakalender on ajaloo jooksul muutunud ja erinevatest allikatest mõjutusi saanud.
Põllumajanduses tekitas suurt segadust rahvakalendrit mõjutanud 1918. aasta kalendrireform, kui 1. veebruarile järgnes 14. veebruar. Selle tulemusel nihkusid kõik rahvakalendri tähtpäevad looduse suhtes 13 päeva varasemale ajale.
Tavaliselt peetakse eesti rahvakalendrist rääkides silmas rahvakalendrit sellisena, nagu ta oli välja kujunenud ligikaudu 19. sajandi keskpaigaks. Tänapäeva rahvakalendrisse kuuluvaks võidakse lugeda ka selliseid hiljuti levinud tähtpäevi nagu näiteks sõbrapäev, volbripäev ja halloween.
Eestlaste muistsest kalendrist on suhteliselt vähe teada, sest kalendriteateid on kirja pandud alles 19. ja 20. sajandil. Varasemate kommete kohta leidub üksikuid andmeid visitatsiooni- ja nõiaprotsesside protokollides, reisikirjades ja kroonikates. Väga paljus on muinaseestlaste kalendrit puudutavad seisukohad hüpoteetilised ja oletuslikud. Hingede päev pole liikuv püha. See on 2.nov.
Eesti rahvakalendri vanimaks kihistuseks on aastaaegade ja loodusnähtuste rütmilisus ning sellega seondunud põlluharija tööd-tegemised. Uuema kihistusena on rahvakalendrisse sulandunud kirikukalendri pühad. Neist mitmed andsid muistsetele tähtpäevadele uue nime, kuid rahvapärimuses säilis sageli ka ristiusueelne kombestik.
On oletatud, et rahvakalendri varasem ajaarvestus põhines peamiselt kuukalendril ning aega arvestati kuuloomisest järgmise kuuloomiseni või noorkuust noorkuuni, samas ei ole kuukalendri järgi võimalik põldu harida. Kalendrikuu sai eestlastele omaseks ilmselt alles eestikeelsete trükikalendrite mõjul 18. sajandi algul. Lisaks Rooma kalendrist pärinevatele rahvusvahelistele kuunimestustele on Eestis olnud tarvitusel ka erinevad rahvapärased kuude nimetused.
Lisaks kuukalendrile oli ajaarvestusel abiks eriline mnemotehniline meetod – lugunädalad. See oli ligikaudne suuline kalender, mis arvestas nädalaid mingist tähtpäevast teise tähtpäevani. Näiteks "jõulust kuus nädalat küünlasse, küünlast üksteist jürisse, jürist kaheksa jaani, jaanist neli jaagupisse, jaagupist üheksa mihklisse, mihklist kuus marti, mardist kaks kadrisse, kadrist neli jõulu". Lisaks lugunädalatele loendati külvinädalaid: jaanipäevast (24. juuni) või jaagupipäevast (25. juuli) alates loendati kahanevalt tagasi 10–13 nädalat, mis määrasid ära eri põllu- ja aiaviljade külviaja.
Nädalas oli seitse päeva, kuid on oletatud, et varasemal ajal võisid kasutusel olla ka viiepäevased nädalad. Sellistele oletustele annab alust tõsiasi, et nädalapäevade nimetustest on reede ja laupäev laenulise päritoluga ning neljapäeva ja laupäeva ehk vastavalt viiepäevase ja seitsmepäevase nädala eelviimase või viimase päevaga seondub mõneti sarnaseid uskumusi ja kombeid.
Ka kolmapäeva nimetamine kesknädalaks annab selget tunnistust kunagisest viiepäevasest nädalast, mis ulatus esmaspäevast erilise viienda päevani.[1]
Läbi aegade on rahvakalendri keskmes olnud suurte tööde alguse ja lõpu tähistamine, suuremate looduse üleminekute pühitsemine. Nii jagunes aasta kahte ossa: suviseks ajaks, mil tehti põllutöid ja kari käis väljas, ning talveajaks, mil loomad olid laudas ja põld lume all. Suvehooaega on tavaliselt peetud jüripäevast (23. aprill) (enne 1918. aastat 7. mai) mihklipäevani (29. september) (enne 1918. aastat 13. oktoober).
Aasta suurimad tähtpäevad olid talvine ja suvine pööripäev. Lisaks neile oli rahvakalendris veel kuni 80 tähtpäeva, millest aga osa tunti ainult piiratud paikkondades. Mõningate tähtpäevade vanus ulatub tõenäoliselt üle tuhande aasta, ristiusueelsed nimetused on aga säilinud ainult vähestel (jõulud, suvisted, künnipäev, karjalaskepäev). Aja jooksul püsisid rahva mälus kindlamalt need tähtpäevad, millega seostus rikkalikum usundiline pärimus ja kombestik.
20. sajandi teisel poolel hakati Eestis teatud määral tähistama Nõukogude võimu juurutatud ametialaseid tähtpäevi nagu ehitajate päev, kaevurite päev, kalurite päev jne. Eesti taasiseseisvumisega see komme praktiliselt hääbus. Samas võeti 20. sajandi lõpuaastatel angloameerika kultuurist üle valentinipäeva (Eestis ka sõbrapäev) ning halloween'i tähistamise komme. Uue sisu sai volbripäev 1. mail, mis on muutunud eeskätt tudengite ja noorte kevadpeoks.
Tähtpäevad
Jaanuar
- Näärikuu
- 1. jaanuar – näärid
- 6. jaanuar – kolmekuningapäev
- 7. jaanuar (ka 13. jaanuar) – nuudipäev ehk kanutipäev
- 14. jaanuar – taliharjapäev
- 17. jaanuar – tõnisepäev
- 25. jaanuar – paavlipäev
Veebruar
- Küünlakuu
- 2. veebruar – küünlapäev ehk pudrupäev
- 9. veebruar – luuvalupäev
- 22. veebruar – peetripäev
- 24. veebruar – talvine madisepäev
Märts
- Paastukuu, urbekuu
- 1. märts – jevdokiapäev
- 9. märts – sorokasveet ehk tsirgupäev
- 12. märts – korjusepäev
- 17. märts – alekseipäev
- 17. märts – patrikupäev
- 17. märts – käädripäev ehk ussiliikumise päev; püha Gertrudi mälestuspäev
- 21. märts – pendipäev
- 25. märts – maarjapäev ehk paastumaarjapäev, ka marjapunapäev
Aprill
- Jürikuu
- 1. aprill – aprillipäev ehk naljapäev
- 1. aprill – karjalaskepäev
- 14. aprill – künnipäev
- 23. aprill – jüripäev
- 25. aprill – markusepäev
Mai
Juuni
- Jaanikuu
- 15. juuni – viidipäev
- 24. juuni – jaanipäev
- 27. juuni – seitsmemagajapäev
- 29. juuni – suvine peetripäev
Juuli
- Heinakuu
- 2. juuli – heinamaarjapäev
- 10. juuli – seitsmevennapäev
- 22. juuli – madlipäev
- 25. juuli – jaagupipäev
- 26. juuli – annepäev
- 29. juuli – olevipäev
August
- Lõikuskuu
- 1. august – makaveipäev
- 10. august – lauritsapäev
- 15. august – rukkimaarjapäev
- 18. august – rollapäev
- 19. august – paasapäev
- 24. august – pärtlipäev
- 29. august – ivanoskoroona
September
- Mihklikuu
- 8. september – ussimaarjapäev
- 21. september – sügisene madisepäev
- 29. september – mihklipäev
Oktoober
- Viinakuu
- 14. oktoober – kolletamispäev
- 26. oktoober (ka 31. oktoober) – midruskipäev
- 28. oktoober – simunapäev
November
- Talvekuu
- 2. november – hingedepäev
- 10. november – mardipäev
- 25. november – kadripäev
- 30. november – andresepäev
Detsember
- Jõulukuu
- 6. detsember – nigulapäev
- 13. detsember – luutsipäev
- 21. detsember – toomapäev
- 24. detsember – jõulud
- 26. detsember – tabanipäev ehk tehvanusepäev ehk tehvanipäev
- 28. detsember – süütalastepäev
- 31. detsember – näärid
Liikuvad pühad
- Lihavõtted ehk munapühad ehk ülestõusmispühad algavad esimesel täiskuupühapäeval pärast kevadist pööripäeva, 22. märts...26. aprill
- Vastlapäev ehk lihaheitepäev on noorkuu teisipäev, seitse nädalat enne lihavõtteid, päev enne tuhkapäeva, 3. veebruar...9. märts
- Tuhkapäev on 40 nädala- ehk argipäeva enne ülestõusmispühi ehk üks päev pärast vastlapäeva
- Urbepäev ehk palmipuudepüha on pühapäev nädal enne lihavõtteid
- Suur neljapäev kuulub suurde nädalasse
- Suur reede kuulub suurde nädalasse, 17. märts...20. aprill
- Tuuleristipäev on kolm neljapäeva enne ristipäeva
- Linnuristipäev on kaks neljapäeva enne ristipäeva
- Leheristipäev on üks neljapäev enne suurt ristipäeva
- Ristipäev ehk taevaminemispüha on 40. päeva pärast lihavõtteid, neljapäev
- Suvistepühad ehk nelipühad on seitsmes pühapäev pärast lihavõtteid, 10. mai...14. juuni
- Emadepäev on maikuu teine pühapäev
- Isadepäev on novembrikuu teine pühapäev
- Advent algab pühapäeval neli nädalat enne jõule ja kestab kuni jõululaupäevani
Vaata ka
- sirvikalender
- kalender
- maausk
- maavalla rahvakalender
- Eesti riigipühad, riiklikud tähtpäevad, riigilipu heiskamise päevad
- Eesti-Ma Rahwa Kalender, 1720. aastal Tallinnas välja antud esimene eestikeelne kalender
Viited
- ↑ „Ajastult ajastule“ Heino Eelsalu. Tallinn. „Valgus“ 1980.