Marjapunapäev

Allikas: Vikipeedia

Marjapunapäev on maausu püha, mida peetakse urbekuu ehk märtsi 25. päeval.

Marjapunapäev on kevade alguse püha, linnupette võtmise alguse päev, õhtuti ei võeta enam tares tuld üles.[1] Sel päeval ei tohiks metsast puid raiuda ega puult oksa murda.[2] Naiste töid peaksid sel päeval tegema mehed.

Naised joovad tervise ja õnne edendamiseks isekeskis marjapuna ehk punast jooki, mis võib olla alkohoolne.[2]

Marjapunapäev on kõige tuntum punajoomise päev, millest saab palged punaseks kogu aastaks. Setumaal ja Vadjamaal on samal eesmärgil söödud punaseid marju – pohli, jõhvikaid – ja tehti marjarooga. Võrumaal küpsetatakse tänini sel päeval suuri ülepanni-pannkooke, et suvel kasvaksid suured kapsapead. Tavakohaseks toiduks on veel kuivatatud kala, näiteks haug, mida süüakse selleks, et kala keeraks nina oja poole ehk alustaks kudemisrännet.[1]

Püha langeb ajaliselt kokku läänekiriku ehk Gregoriuse kalendri paastumaarjapäevaga.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Kaido Kama. Kymme aastat nyydisaegseid sirvilaudu. Vikerkaar 1988, nr 1, lk 49-54.
  2. 2,0 2,1 Marjapunapäev. Maavalla Koja koduleht. (Kasutatud 10. mail 2012.)

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]