Marjapunapäev

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Marjapunapäev on maausu püha, mida peetakse urbekuu ehk märtsi 25. päeval.

Marjapunapäev on kevade alguse püha, linnupette võtmise alguse päev, õhtuti ei võeta enam tares tuld üles.[1] Sel päeval ei tohiks metsast puid raiuda ega puult oksa murda.[2] Naiste töid peaksid sel päeval tegema mehed.

Naised joovad tervise ja õnne edendamiseks isekeskis marjapuna ehk punast jooki, mis võib olla alkohoolne.[2]

Marjapunapäev on kõige tuntum punajoomise päev, millest saab palged punaseks kogu aastaks. Setumaal ja Vadjamaal on samal eesmärgil söödud punaseid marju – pohli, jõhvikaid – ja tehti marjarooga. Võrumaal küpsetatakse tänini sel päeval suuri ülepanni-pannkooke, et suvel kasvaksid suured kapsapead. Tavakohaseks toiduks on veel kuivatatud kala, näiteks haug, mida süüakse selleks, et kala keeraks nina oja poole ehk alustaks kudemisrännet.[1]

Püha langeb ajaliselt kokku läänekiriku ehk Gregoriuse kalendri paastumaarjapäevaga.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Kaido Kama. Kymme aastat nyydisaegseid sirvilaudu. Vikerkaar 1988, nr 1, lk 49-54.
  2. 2,0 2,1 Marjapunapäev. Maavalla Koja kodulehekülg. (Kasutatud 10. mail 2012.)

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]