Nädal

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel räägib ajaühikust. Ajakirja kohta vaata artiklit Nädal (ajakiri).

Nädal on ööpäevast pikem ja kuust lühem ajaühik, mille kestus on enamikus kultuurides 7 ööpäeva. Nädalapäevade nimetused eesti keeles on: esmaspäev, teisipäev, kolmapäev, neljapäev, reede, laupäev, pühapäev.

Sõna nädal on slaavi päritolu, aluseks kirikuslaavikeelne pühapäeva nimetus nedělja, 'ei tee (tööd)'. soomekeelne sõna viikko pärineb muinasgermaani sõnast *weyg- ('painutama, pöörama', 'tuul', 'saak').

Laialt kasutust leidnud seitsmepäevane nädal põhineb Kuu seitsmepäevastel faasidel ja on Lähis-Ida päritolu. See pärineb iidse Babüloni (Paabeli, Babeli, Bāb-ili) ajast 6. sajandist eKr, kust levis ühes raamatu-uskudega üle maailma. Tuntakse ka kolme-, nelja-, viie-, kuue-, kaheksa-, üheksa-, kümnepäevaseid nädalaid.

Eestlaste muinasaegne nädal oli tõenäoliselt viiepäevane (ühe käe sõrmede järgi): esmaspäev, teisipäev, kolmapäev, neljapäev, viiespäev (vadja keeles viddezpäivä, vrd vepsa keeles pätnic, vene keeles пятница). Üleminekul seitsmepäevasele nädalale viiespäev asendus reede'ga (germaani Freitag, ilmselt emand-jumalannast Freyjast, näiteks liivi keeles breidig või siis M. Vasmeri Russisches etymologisches Wörterbuch järgi ladina sõnast feria, 'pidulik päev'), lisandusid laupäev (vanapõhja laugr/laug, 'saun', seega saunapäev ehk pesupäev, samas liivikeelne puol päävä, võrukeelne puulpäiv ehk puulpühä) ja pühapäev.

Samas pole välistatud võimalus, et reede kandis viiepäevases nädalas pühapäeva nime, mis reede ja laupäeva lisandumisel nihkus kahe päeva võrra edasi.

Kolmapäev kannab ka kesknädala nime (vrd soome keskiviikko). Viiepäevase nädala puhul on kolmapäev keskel, seitsmepäevase nädala puhul aga on ta keskel juhul, kui nädal algab pühapäevast.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]