Halloween

Allikas: Vikipeedia
Kõrvitsalaternad

Halloween on 31. oktoobri öö vastu 1. novembrit. See langeb kokku Läänekristliku pühakutepäevaga. Ajaloolaste arvates on selle juured tõenäoliselt paganlikes ka keldi rituaalides. Halloween on eriti populaarne Põhja-Ameerikas.

Ajalooline taust[muuda | muuda lähteteksti]

Halloween-witch.svg

Kuigi sõna Halloween on kristliku algupäraga, arvatakse pühal endal olevat paganlikud juured.[1] Ajaloolane Nicholas Rogers märgib, et "mõned folkloristid arvavad seda tulenevat Rooma puuviljade ja seemnete jumalanna Pomona pidustustest või surnutepühast Parentalia, kuid tüüpilisemalt seostatakse seda keldi Samhain festivaliga, mille nimi tuleb vana-iiri keelest ja tähendab 'suve lõppu'."[1] Keldi rituaal on 2500 aastat vana ja algupäraselt pidutseti suve lõpetuseks surnute jumala Samhain'i auks. Usuti, et Samhain kutsus sellel päeval kõik kurjad hinged, kes möödunud aasta jooksul olid hukka mõistetud, tagasi elama loomade kehadesse. Usuti, et Samhain muudab nad vaimuks, kummituseks, haldjaks või nõiaks. Hiljem (umbes 700. aastal) võeti see traditsioon üle ka kiriku poolt ning hakati tähistama kevadel, esimesel pühapäeval pärast nelipühi. Et aga lisada paganate pühale kristlikku mõju, viis paavst Gregorius III (valitsemisaeg 731741) selle päeva üle sügisele.

Väljarändajate (ilmselt iirlaste) poolt Ameerikas juurutatud, seal kommertsialiseerunud ja nüüd ringiga "tagasi toodud" tähtpäev. Põhitunnuseks on õõnes kõrvits, millele on külje peale sisse lõigatud nägu ja sisse pandud küünal – kõrvitsalatern.

Kõrvitsalaternaid hakati tegema alles Ameerikas, sest kõrvits on ameerika päritolu taim ja varasemalt neid Euroopas ei tuntud. Laterna valmistamise komme ise on pärit 18. sajandist, mil Iirimaal hakkas levima komme tuua Samhaini ühislõkkelt koju süsi õõnestatud kaalika sees. Sarnaseid laternaid valmistati aga ka naerist, kaalikast, peedist või kartulist.

Juurviljalaterna valmistamise komme viitab iiri rahvajutule Ihnuskoi Jackist (Stingy Jack), keda jumal tema pattude pärast ei võtnud paradiisi ja tänu lepingule kuradiga, ei saanud kurat võtta Jacki ka põrgusse. Jack pidi kondama mööda maad, valgustades oma teed kaalikast või naerist õõnestatud laternas hõõguvate sütega, mis kurat talle põrgust järgi viskas.

Sellest legendist inspiratsiooni saanud iirlased ja šotlased hakkasid pimedal ajal oma kodudest eemale peletama Stingy Jacki ja teisi ringi kondavaid kurje vaime uste juurde või akende peale asetatud juurviljalaternatega, mille sisse olid lõigatud hirmsad näod.[2]

Samuti kasutatakse võimalust kostümeeritult ringi liikuda. Lapsed "kollitavad" naabreid, seades neid valiku ette: "Komm või pomm (otsetõlkes: trikk või komm)?( "Komm või pomm" kasutatakse vahepeal.). Triki all mõeldakse mingit vempu. Kui naaber on külaliste tulekuks valmistunud, jagab ta näiteks komme. Kui aga keeldub, võib ta mingi vembu või trikiga arvestada. Pärast Halloween'i on naabritel tükk aega detektiivitööd, et teada saada, kes selle või tolle maski taga end varjas, kuna sageli vahetavad poisid ja tüdrukud rõivad ja esinevad siis vastavalt. Juhul, kui ei ole võimalik korralikke kollimaske muretseda, korvab maski puudumise meik (make-up).

Firmapidudel on Halloween samuti aktuaalne – enamasti tehakse kostüümi- või teemaõhtuid.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Nicholas Rogers(2002). "Samhain and the Celtic Origins of Halloween". Halloween: From Pagan Ritual to Party Night, lk. 11–21. New York: Oxford Univ. Press. ISBN 0-19-516896-8.
  2. Kõik, mida sa pead teadma Halloweenist!

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]