Valentinipäev

Allikas: Vikipeedia
Disambig gray.svg  See artikkel räägib tähtpäevast; filmide kohta vaata artiklit Valentinipäev (film)

Vana inglise valentinipäevakaart
Püha Valentin Ternist oma õpilastega. Vies de saints, Prantsusmaa, Pariis, 14. saj.

Valentinipäev on armunute päev, mida tähistatakse 14. veebruaril. Soomlased ja nende eeskujul eestlased tähistavad seda ka sõbrapäevana. Sel päeval avaldatakse armastust, peetakse meeles kalleid inimesi ja tehakse neile kingitusi.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Valentinipäeva tähistamine on seostatav Vana-Roomas tuntud Lupercalia festivaliga – viljakusmaagiaga seotud pidustustega, mida peeti 15. veebruaril jumal Faunuse auks. Faunus oli antiikmaailma viljakusjumal, loomakasvatuse ja põllutöö kaitsja. Kuna ka püha Valentin oli karjakaitsja pühak, võib oletada, et kaks kultust võisid omavahel seguneda, liiatigi, kui tegemist oli lähestikku asetsevate päevadega (14. ja 15. veebruar).[1][2] Lupercaria tähistamine jätkus ka kristlikul ajal, kuni paavst Gelasius I käskis selle lõpetada aastal 494. Sellejärel hakati tähistama püha Valentini päeva 14. veebruaril, mis oli 350. aastal pühendatud pühale Valentinusele. Praegu on see ka Valentini nimepäev. Kuna on teada kaks selleaegset Valentinuse-nimelist pühakut, siis pole täpselt teada kumba Valentinust on mõeldud. Üks neist oli roomlasest preester ja teine Interamna (Terni) piiskop. On oletatud ka, et tegemist on ühe ja sama isikuga, sest Rooma preester võis hiljem saada Terni piiskopiks. Püha Valentini surma on tõlgendatud kui keiser Claudiuse karistust kristlike laulatustseremooniate läbiviimise eest. Valentin olevat salaja laulatanud keisri armee sõdureid ning armastajapaaridele lilli kinkinud.[1] Ühe legendi järgi olevat ta sõbrunenud Rooma vangivalvuri tütrega, kellele ta enne oma hukkamist olevat saatnud kaardi sõnadega “Sinu Valentinilt”.[1] Tänini kasutatakse seda väljendit valentinikaartidel. 

Päeva tähistamine Eestis[muuda | muuda lähteteksti]

Eestisse levis see vana tähtpäev Soome vahendusel alles 1980. aastate lõpul ja sai siin sõbrapäeva jooned.

Valentini- või sõbrapäeva sisuks on meil üldse lähedasi inimesi meeles pidada, kuigi algselt on päev pühendatud armastusele ja kallimale, kellele antakse oma tunnetest märku või tehakse kingitusi. Euroopas ja Ameerikas reklaamitaksegi seda kui armastusavalduste, kihlumise ja pulma päeva.

Meil müüakse valentinipäeval poodides spetsiaalselt kaunistatud maiustusi ja pisemaid temaatilisi kingitusi. Rõhutatakse ka tava kinkida sõpradele lilli. Isevalmistatud kaartide ja sõnumite kõrval leiab puna-roosade temaatiliste kaartide tulva kõigist kauplustest. Viimasel ajal on internetis lai valik e-kaarte, millest osa on üsna humoorikad ja millega saab tervitada kaugelasuvaid sõpru. Uus tava on näiteks valentinipäeva kaartide võistlus, mille algatas Eestis Postimees.

Valentinipäeva lill on traditsiooniliselt punane roos, kuigi meil kingitakse ka teist värvi roose, tulpe, nartsisse ja nelke. Valentinipäeval on noorte kõrval tasahaaval hakanud keskealised ja vanemadki inimesed lilli ostma ja kingitusi tegema, sest lõppude lõpuks on tegemist võimalusega osutada headele sõpradele tähelepanu.

Varia[muuda | muuda lähteteksti]

Eestis on ettevõte Asecura OÜ kasutanud registreeritud kaubamärki "Sõbrapäev"[3].

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 Mari Hiiemäe. Valentinipäev Eestis – traditsioon uues kuues www.folklore.ee
  2. Dionysios Halikarnassosest, Rooma muinsused 1.32.3–5, 1.80; Justinus, Pompeius Troguse Philippose ajaloo epitoom 43.6 jj; Livius, Ab urbe condita 1.5; Ovidius, Fasti 2.423–42; Plutarchos, Romuluse elu 21.3, Julius Caesari elu, Rooma küsimusi 68; Vergilius, Aeneis 8.342–344; Lydus, Kuudest 4.25.
  3. "Registreeritud kaubamärk" Eesti Patendiamet. Kasutatud 07.07.2014. Arhiiviversioon, arhiveeritud 07.07.2014.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]