Omastav kääne: erinevus redaktsioonide vahel
P link par (+ masintoim) using AWB |
P pisitoimetamine |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
'''Omastav kääne''' ehk '''genitiiv''' on grammatiline [[kääne]], millega markeeritakse [[nimisõna]] täiendiks olevat nimisõna ja mis tihti väljendab omajat, ning mis vastab küsimustele "kelle?" ja "mille?". |
'''Omastav kääne''' ehk '''genitiiv''' on grammatiline [[kääne]], millega markeeritakse [[nimisõna]] täiendiks olevat nimisõna ja mis tihti väljendab omajat, ning mis vastab küsimustele "kelle?" ja "mille?". |
||
Genitiiv esineb paljudes keeltes, näiteks [[Eesti keel|eesti]], [[Albaania keel|albaania]], [[Araabia keel|araabia]], [[Armeenia keel|armeenia]], [[Baski keel|baski]], [[Hollandi keel|hollandi]], [[Soome keel|soome]], [[Gruusia keel|gruusia]], [[Saksa keel|saksa]], [[Kreeka keel|kreeka]], [[Ungari keel|ungari]], [[Islandi keel|islandi]], [[Iiri keel|iiri]], [[Ladina keel|ladina]], [[Läti keel|läti]], [[Leedu keel|leedu]], [[Rumeenia keel|rumeenia]], [[Sanskriti keel|sanskriti]], [[Gaeli keel|gaeli]], [[Tamili keel|tamili]], [[Telugu keel|telugu]], [[Türgi keel|türgi]] ja kõigis [[Slaavi keeled|slaavi keeltes]], välja arvatud [[Bulgaaria keel|bulgaaria]] ja [[Makedoonia keel|makedoonia]]. [[Inglise keel]]es ei ole genitiivi, vaid [[ |
Genitiiv esineb paljudes keeltes, näiteks [[Eesti keel|eesti]], [[Albaania keel|albaania]], [[Araabia keel|araabia]], [[Armeenia keel|armeenia]], [[Baski keel|baski]], [[Hollandi keel|hollandi]], [[Soome keel|soome]], [[Gruusia keel|gruusia]], [[Saksa keel|saksa]], [[Kreeka keel|kreeka]], [[Ungari keel|ungari]], [[Islandi keel|islandi]], [[Iiri keel|iiri]], [[Ladina keel|ladina]], [[Läti keel|läti]], [[Leedu keel|leedu]], [[Rumeenia keel|rumeenia]], [[Sanskriti keel|sanskriti]], [[Gaeli keel|gaeli]], [[Tamili keel|tamili]], [[Telugu keel|telugu]], [[Türgi keel|türgi]] ja kõigis [[Slaavi keeled|slaavi keeltes]], välja arvatud [[Bulgaaria keel|bulgaaria]] ja [[Makedoonia keel|makedoonia]]. [[Inglise keel]]es ei ole genitiivi, vaid [[possessiivne sufiks]] '''s''. |
||
== Eesti keel == |
== Eesti keel == |
||
| 29. rida: | 29. rida: | ||
== Viited == |
== Viited == |
||
{{viited}} |
|||
[[Kategooria:Käänded]] |
[[Kategooria:Käänded]] |
||
Viimane redaktsioon: 5. aprill 2019, kell 10:01
Omastav kääne ehk genitiiv on grammatiline kääne, millega markeeritakse nimisõna täiendiks olevat nimisõna ja mis tihti väljendab omajat, ning mis vastab küsimustele "kelle?" ja "mille?".
Genitiiv esineb paljudes keeltes, näiteks eesti, albaania, araabia, armeenia, baski, hollandi, soome, gruusia, saksa, kreeka, ungari, islandi, iiri, ladina, läti, leedu, rumeenia, sanskriti, gaeli, tamili, telugu, türgi ja kõigis slaavi keeltes, välja arvatud bulgaaria ja makedoonia. Inglise keeles ei ole genitiivi, vaid possessiivne sufiks 's.
Eesti keel[muuda | muuda lähteteksti]
Omastav kääne on koos nimetava ja osastavaga abstraktne kääne.[1]
Omastaval käändel puudub tunnus.[2]
Omastav on eelkõige käändsõna ja nominaalse verbivormi laiendi kääne. Laiendi-omastav vormistab:
- täiendit, nt maja aknad, ussi hammustus, surmanuhtluse pooldaja;
- eeslisandit, nt Vanemuise teater, Tamme Jürka;
- käändelise verbivormi tegevussubjekti, nt koera näritud kondid, See pole meie teha;
- võrdlusalust võrdlustarindeis, nt poisi pikkune;
- võrdlusalust liitsõnades, nt samblaroheline;
- tagasõnade laiendit, nt metsa taga.[2]
Häälikuloolise arengu tõttu on pärisomastavaga kokku sulanud endine sihitise kääne akusatiiv. Enamikus keeltes erineb see omastavast ehk genitiivist. Sihitise-omastav vormistab teatud tingimustel:
- täissihitist, nt Viskasime prahi lõkkesse;
- sellega sarnast aja- või hulgamäärust, nt Ootasin tunnikese ja tulin siis koju.[2]
Lisaks vormistab omastav kääne ka osaliselt ühilduvaid komponente, st:
- konkreetses käändes arvsõna esikomponente, nt Kahekümne neljal inimesel oli elukohaga probleeme;
- rajavas, olevas, ilmaütlevas või kaasaütlevas käändes hulga- ning rindtarindi esikomponenti, nt Korvitäie õunteta Mari juba külla ei tule. Jüri arutas seda küsimust sõprade ja töökaaslastega;
- samas neljas käändes nimisõnafraasi omadus- või arvsõnalist täiendit, nt Ilusa ilmaga käisime mere ääres jalutamas.[2]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Mati Erelt, Reet Kasik, Helle Metslang, Henno Rajandi, Kristiina Ross, Henn Saari, Kaja Tael, Silvi Vare 1995. Eesti keele grammatika I. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Eesti Keele Instituut.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross 2007. Eesti keele käsiraamat. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus.