Kaasaütlev kääne

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Kaasaütlev kääne ehk komitatiiv on kääne, mis väljendab kaasasolu; vahendit; viisi või seisundit või aega.

Verbide juures võib kaasaütlev kääne näidata ka asja, millele tegevus on suunatud.[1]

Eesti keel[muuda | muuda lähteteksti]

Kaasaütleva käände tunnus on alati ga.[2]

Kaasaütleva käändega väljendatakse:

  • koos- või kaasasolu (sageli võib selles funktsioonis kaasaütleva käände vormile eelneda eessõna koos), nt Mari läks (koos) Jüriga kinno;
  • vahendit (lähedaselt kaassõnaühendile nimisõna omastava käände vorm + 'abil), nt Mees kaevas labidaga maad.

Lisaks sellele kasutatakse kaasaütlevat näitamaks:

  • viisi või seisundit, nt Tüdruk vaatas neid mõtliku näoga;
  • aega, nt Selle töö saan ma kahe päevaga valmis.

Kindlate verbide rektsioonilise laiendina väljendab kaasaütlev kääne:

  • asja, millele tegevus on suunatud, nt Maril oli raske uue olukorraga harjuda.[2]

Kaasaütlevas käändes sõnad esinevad lauses enamasti määruse või täiendina.[1]

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Kaasaütleva käände tänapäevane lõpp (-ga) võib olla kujunenud sõnast kansak* 'rahvas' (kansak > kāsak > kāsa > kaas/kahs > ka(h) > -ga).[3]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]