Nimisõna

Allikas: Vikipeedia

Nimisõna ehk substantiiv ehk noomen (kitsamas mõttes) on sõnaliik, mille abil nimetatakse asju, elusolendeid jm nähtusi.

Nimisõnad on üks noomenite (laiemas mõttes) ehk käändsõnade[1] liike, nagu ka ase-, arv- ja omadussõnad.

Lauses võivad nimisõnad esineda eeskätt aluse ja sihitisena, kuid ka teiste lauseliikmetena, näiteks määrusena ja täiendina.

Tähenduse põhjal võib nimisõnu liigitada mitmel viisil. Näiteks märgivad liiki üldnimed ja individuaalseid asju pärisnimed, meeleliselt tajutavat konkreetsed ja meeltega tajumatut abstraktsed nimisõnad.

Eesti keel[muuda | redigeeri lähteteksti]

Eesti keeles on nimisõnal kaks morfoloogilist kategooriat: kääne ja arv. Käändeid on eesti keeles neliteist ja grammatilisi arve kaks (ainsus ja mitmus).

On nimisõnu, mis esinevad vaid ühes arvus: ainsussõnad on tavaliselt ainsuses (nt "kurjus", "nohu"), mitmussõnad mitmuses (nt "püksid", "andmed"). Piirid pole siiski ranged. Ainsussõnu võib vahel kasutada mitmuse vormis (nt "nohud ja muud hädad"), mitmussõnad esinevad ainsuse vormis aga liitsõnade koostises ja fraseoloogilistes väljendites (nt "püksisääred").

Vaata ka[muuda | redigeeri lähteteksti]

Märkused[muuda | redigeeri lähteteksti]

  1. Käändsõnade ja noomenite samastamine on võimalik eesti ja paljudes teistes keeltes, kuid on ka keeli, kus noomenid, sealhulgas nimisõnad, ei käändu, või käändub ainult osa neist.

Välislingid[muuda | redigeeri lähteteksti]