Hulgamäärus

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Hulgamäärus ehk kvantumimäärus on määrus, mis näitab millegi kvantitatiivseid parameetreid, s.t hulka, mõõtu või määra.[1]

Eesti keel[muuda | muuda lähteteksti]

Hulgamäärus vastab põhiliselt küsimusele kui kaua? kuivõrd? mil määral?, täpsemalt: kui mitu korda? kui mitme kordselt? kui mitu? kui mitmekesi? kui mitme kaupa? jne.

Kui palju sul aega on?; Ostsime veel paar kilo maasikaid; Kass kaalus üle viie kilo; Marile meeldis väga laulda; Isa saatis nad kahekesi linna; Kuuski istutati sel aastal rohkesti; Külmkapis on toitu piisavalt; Häid õpilasi on meie linnas sadade kaupa; Tee on neli kilomeetrit pikk.

Hulgamäärus on lauses[muuda | muuda lähteteksti]

  • tegusõna laiend, mis pole sihitis ega öeldistäide: Kast kaalub üllatavalt palju; Üks hea suvila maksab kõvasti rohkem kui tavaline maamaja
  • omadussõna laiend: Voodi on sada sentimeetrit lai; Jalgpallur on üle kahe meetri pikk.

Hulgamääruse vormistamine[muuda | muuda lähteteksti]

Hulgamääruseks on lauses määrsõna, teatud käändes nimisõna, arvsõna või kaassõnafraas.[1]

  • Määrsõnad hulgakaupa, hulgakesi, hulganisti, hullupööra, hästi, igati, jagusalt, jaokaupa, valdavalt, kahekesi, kahekordselt, kolmekesi, kolmekordselt, mitmekordselt, mitmekaupa, mitu, natuke, palju, rohkesti, kõigiti, mõnevõrra, sootuks, täiesti, võrdlemisi, väga, vähe, tublisti, pisut, arvukalt, üpriski, vähem, rohkem, enam jne.
    Kott kaalub väga palju; Ma lähen üksinda edasi.
    Rohkem kõnekeeles, vähem kirjakeeles nihkub hulgamäärsõnade hulka pidevalt viisimäärsõnu jm mitte-kvantiteedisõnu: Ma tahtsin kangesti ~ hirmsasti ~ jubedalt ~ enneolematult ~ natuke magada.
  • Sihitisekäändelised mõõdunimisõnad ja arvsõnad sarnanevad sihitisega vormistiku (ainsuse nimetav, omastav ja osastav, mitmuse nimetav ja osastav), totaalse ja partsiaalse vormi vaheldumise ja selle vaheldumise tingimuste poolest. Totaalsuse-partsiaalsuse vaheldumine kajastab piiritletuse-piiritlematuse vaheldumist mõningate vahemaad väljendavate määruste korral.
    Me tulime viimased sada meetrit ~ viimaseid sadu meetreid eriti kiiresti; Ma tulin osa maad autoga.
  • Kohakäändelised nimisõnafraasid, kus kvantifitseeritus nähtub põhisõna määr, osa, hulk, jagu, kogus, ulatus, laius, pikkus vm tähendusest.
    Vorsti ei ostetud piisavas koguses; Looduse probleemidele ei pöörata tarvilikul määral tähelepanu; Suuremalt jaolt valitsevad materiaalsed huvid.
  • Kaassõnafraasid, mis väljendavad
    • ligikaudset hulka - fraasid kaassõnadega alla, üle, ümber ja ligi
      Lint oli ligi kaks meetrit pikk
    • igakordseid kvantumeid korduva tegevuse korral - fraasid kaassõnadega kaupa, viisi ja haaval
      Paaride haaval mindi välja
    • suhte alust - fraasid kaassõnadega kohta ja peale
      Selle kohta ta ei osanud midagi vastata
    • erinevuse määra - fraasid kaassõnadega võrra ja jagu
      Palk vähenes viie protsendi võrra.

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 Erelt, M., R. Kasik, H. Metslang, H. Rajandi, K. Ross, H. Saari, K. Tael, S. Vare, Eesti keele grammatika II. Süntaks. Lisa: Kiri. Tallinn: Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut, 1993.