Koonduslaager: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 10. oktoober 2017, kell 08:08

Koonduslaager on vahistatud isikute ajutine kompaktne kinnipidamiskoht, mille eesmärk on suure hulga isikute (eriti sõjaliste vastaste) massiline isoleerimine ja/või hävitamine juhul, kui neid ei ole võimalik mahutada tavapärastesse vangilaagritesse.

Koonduslaagrid leiutati Suurbritannias 19. ja 20. sajandi vahetusel. Esimesena kasutati neid Buuri sõja ajal.

Teistes riikides olid 20. sajandil veel eriliigilised interneeritute laagrid ja eraldi sõjavangide laagrid.

Koonduslaagreid kasutati võimuvõitluse vahendina Stalini aegsel Nõukogude Venemaal, hiljem reorganiseeriti need siseministeeriumile allunud kinnipidamisasutusteks, osa ka suleti. Koonduslaagrid jagunesid NSV Liidus ja Saksamaal põhiliselt kaheks: töölaagriteks ja hävituslaagriteks^[küsitav] ( surmalaagrid ehk hävituslaagrid).

Saksamaa koonduslaagrite süsteem

Pikemalt artiklis Natsionaalsotsialismiaegse Saksamaa koonduslaagrite süsteem

Pikemalt artiklis Saksamaa vägede poolt okupeeritud alade koonduslaagrite süsteem

Natsionaalsotsialismiaegse Saksamaa erinevatel eesmärkidel rajatud laagrite kohta kasutatakse vahel kõigi kohta nimetust koonduslaager. Tegelikkuses koosnes laagrite süsteem erinevat liiki laagritest. Nii oli tollal ametlikult tegu ka nn kasvatus -ja/või töölaagritega. Kuni 1940. aastani oli koonduslaagreid, mille ametlik lühend KZ, 20 ringis.

Natsionaalsotialistliku Saksamaa laagritesüsteem sai arvatavasti alguse üksikutest natsionaalsotsilistliku SA poolt käibele võetud laagritest, nagu Dachau, Oranienburgi ja Esterwegeni laager, kuhu paigutati esmalt natsionaalsotsialistliku režiimi poliitilisi vastaseid, režiimikriitilisi haritlasi, kommuniste aga ka nn isiklikke vaenlasi (näiteks Berghofi pottsepp jpt.)

Arvatakse, et vangilaagritesüsteemi rajamisel oli eeskujuks Lenini rajatud vanglavõrgustik Venemaal. ^[1]

Natsionaalsotialistliku Saksamaa laagritesüsteem jagatakse tinglikult kolme perioodi:

I periood - 1933 kuni 1936;
II periood - 1936 kuni 1942;
III periood - 1942 kuni 1944 ja 1945 -nii kuidas liitlaseväed ja Nõukogude väed hakkasid laagreid "üle võtma".

Laagrite loend (osaline)

Pikemalt artiklis Natsionaalsotsialistliku Saksamaa koonduslaagrite loend

Pikemalt artiklis Natsionaalsotsialistliku Saksamaa okupeeritud alade koonduslaagrite loend

Bergen-Belseni koonduslaager, laagri ülem Josef Kramer (laager, kus hukkus Anne Frank;
Buchenwaldi koonduslaager
Majdaneki hävituslaager, Lublini lähedal (1941- 23. juuli 1944)
Mauthauseni koonduslaager, laagriarst Aribert Heim (dr. Surm)
Auschwitzi
Ravensbrücki koonduslaager
Treblinka koonduslaagrid
Sachsenhauseni koonduslaager
Stutthofi koonduslaager Gdański lähedal

...

(de)

Pikemalt artiklis Poola Teises maailmasõjas#Koonduslaagrid

Koonduslaagrid Eestis Saksa okupatsiooni ajal

21. juunil 1943 andis Reichsführer-SS Heinrich Himmler korralduse luua sõjalis-tööstuslikeks vajadusteks laagrid Eestis ja Riias ning transportida sinna juute Ostlandi getodest.

Pealaagrid (KZ-Stammlager)

Saksa okupatsiooni ajal moodustati 1943. aastal Allgemeine SSile alluv KZ Vaivara Vaivara piirkonnas, mile ülem SS-Hauptsturmführer oli Hans Aumeier}. Vaivara ühes harulaagritega allus SSi Majanduse ja Halduse Peaametile.

Pealaagrile Vaivaras allusid välilaagrid kogu Eestis. Vaivaral oli kaks laagrit: üks Vaivara raudteejaama lähedal, teine viie kilomeetri kaugusel raudteejaamast, bensiinivabriku lähedal.)

Ajaloolaste Toomas Hiio ja Meelis Maripuu andmetel toodi 1943. aasta sügisel Eestisse umbes 10 000 juuti Kaunase ja Vilniuse getodest, osadel andmetel ka Riiast ja Bystritzast Transilvaaniast. Juudid koondati Vaivara koonduslaagrisse, kust nad saadeti edasi harulaagritesse (mis toimisid nn töölaagritena).

Vaivara koonduslaagrite võrgustik koosnes järgmistest laagritest: Auvere, Aseri, Ilinurme, Ereda, Goldfields (Kohtlas), Hungerburg (Narva-Jõesuu), Vaivara (nii raudteejaama kui utmisvabriku juures olevad laagrid), Viivikonna, Jõhvi, Lagedi (kaks transpordi-vahelaagrit), Narva, Sonda, Soski, Putki, Kunda, Kuremäe, Kiviõli, Klooga (harulaagrid Laokülas ja Paldiskis), Kukruse, Petseri ja Kudupe (Põhja-Lätis). Kiviõli laager kuulus teadaolevalt suuremate hulka.

^[2]

Välilaagrid ehk filiaalid (KZ-Außenlager)

KZ Aseri (Aseris)
KZ Auvere (Auveres)
KZ Erides (koos osakonnaga Kohtlas)
KZ Goldfields (Kohtla põlevkiviõli tehas)
KZ Ilinurme (Ilinurmes)
KZ Jewe (Jõhvis)

KZ Kerestowo (Karstala-Korostell, Viru-Ingeris, asutati 15. septembril 1943^[3])
KZ Kiviöli (Kiviõlis)
KZ Kukruse (Kukrusel)
KZ Kunda (Kundas)
KZ Kuremaa (Kuremäel)
KZ Lagedi (Lagedil)
KZ Lodensee

KZ Narwa (Narvas)
KZ Narwa-Hungerburg (Narva-Jõesuus)
KZ Putki (Virumaal Kose vallas)
KZ Reval (Ülemistel?)

KZ Saka
KZ Sonda (Sondal)
KZ Soski (Vasknarva vallas)
KZ Wiwikond (Viivikonnas)
KZ Ülenurme (Ülenurmel)^[4]

Töö- ja kasvatuslaager - Arbeits- und Erziehungslager

1942. aasta suvel moodustati Eesti Julgeolekupolitsei ja SD ja selle alluvuses neli suurt töö- ja kasvatuslaagrit, mis toimisid kõrvuti 14 vangimajaga maakonnakeskustes.

Jägala Töö- ja Kasvatuslaager (august 1942 - september 1943)
Murru Töö- ja Kasvatuslaager
Tallinna Töö- ja Kasvatuslaager
- Harku Töö- ja Kasvatuslaager (27. oktoobril 1942 hukati Harku laagris 243 Eesti mustlast, sealhulgas 38 inimest Koslovski suguvõsast (lisaks 2 Koslovskyt) ja 79 inimest Mitrovski suguvõsast. Nende hulgas olid ka politseinik Ranniku ja omakaitselaste poolt arreteeritud Tõrva mustlased.^[5])
- Lasnamäe vangla
Tartu Töö- ja Kasvatuslaager (ülem Karl Linnas)
Turba Töö- ja Kasvatuslaager ([[^[kõdulink]|Ellamaal]], Ellamaa elektrijaama juures. Vangid käisid tööl turbarabas. Laager oli mõnisada meetrit Tallinn-Haapsalu raudteest, lagedal rabapinnal, kuhu ümber oli tõmmatud traataed, aia sees barakid.^[6])

Pikemalt artiklis Saksa okupatsiooni aegsed kinnipidamisasutused Eestis

Loend ei ole täielik.

Viited

Karl Huser, Reinhard Otto. Das Stammlager 326… S. 18.

↑ Heiki Suurkask, Auschwitz – koht, kus inimesi põletati ahjus, 27.01.2005, Eesti Päevaleht, veebiversioon (vaadatud 10. oktoobril 2017)
↑ Pekka Erelt, Koonduslaagri elu fotodes, Eesti Ekspress, 24. jaanuar 2008, veebiversioon (vaadatud 10. oktoobril 2017)
↑ Anlage zu § 1 Verzeichnis der Konzentrationslager und ihrer Außenkommandos gemäß § 42 Abs. 2 BEG
↑ Quelle und weiterführende Hinweise. Siehe auch die Sechste Verordnung zur Durchführung des Bundesentschädigungsgesetzes (6. DV-BEG)
↑ Mustlaste likvideerimine Tõrvas
↑ Haakristi haardes.Tallinn 1979, lk 84

Vaata ka

Välislingid

"Treblinkast leitud massihaud sulgeb holokaustieitajate suud" Delfi, 17. jaanuar 2012

[1] Heiki Suurkask, Auschwitz – koht, kus inimesi põletati ahjus, 27.01.2005, Eesti Päevaleht, veebiversioon (vaadatud 10. oktoobril 2017)

[2] Pekka Erelt, Koonduslaagri elu fotodes, Eesti Ekspress, 24. jaanuar 2008, veebiversioon (vaadatud 10. oktoobril 2017)

[3] Anlage zu § 1 Verzeichnis der Konzentrationslager und ihrer Außenkommandos gemäß § 42 Abs. 2 BEG

[4] Quelle und weiterführende Hinweise. Siehe auch die Sechste Verordnung zur Durchführung des Bundesentschädigungsgesetzes (6. DV-BEG)

[5] Mustlaste likvideerimine Tõrvas

[6] Haakristi haardes.Tallinn 1979, lk 84

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

@@ 8. rida: / 8. rida: @@
 Teistes riikides olid [[20. sajand]]il veel eriliigilised [[interneeritute laager|interneeritute laagrid]] ja eraldi [[sõjavangide laager|sõjavangide laagrid]].
-Koonduslaagreid kasutati võimuvõitluse vahendina [[Stalin]]i aegsel [[Nõukogude Venemaa]]l, hiljem reorganiseeriti need siseministeeriumile allunud kinnipidamisasutusteks, osa ka suleti. Koonduslaagrid jagunesid [[NSV Liit|NSV Liidus]] ja [[Kolmas Riik|Saksamaal]] põhiliselt kaheks: [[Töölaager|töölaagriteks]] ja {{kas|[[hävituslaager|hävituslaagriteks]]}}.
+Koonduslaagreid kasutati võimuvõitluse vahendina [[Stalin]]i aegsel [[Nõukogude Venemaa]]l, hiljem reorganiseeriti need siseministeeriumile allunud kinnipidamisasutusteks, osa ka suleti. Koonduslaagrid jagunesid [[NSV Liit|NSV Liidus]] ja [[Kolmas Riik|Saksamaal]] põhiliselt kaheks: [[Töölaager|töölaagriteks]] ja {{kas|[[hävituslaager|hävituslaagriteks]]}} ([[surmalaager| surmalaagrid]] ehk hävituslaagrid).
 ==Saksamaa koonduslaagrite süsteem==
 {{vaata|Natsionaalsotsialismiaegse Saksamaa koonduslaagrite süsteem}}
-{{vaata|Saksamaa okupeeritud alade koonduslaagrite süsteem}}
+{{vaata|Saksamaa vägede poolt okupeeritud alade koonduslaagrite süsteem}}
+Natsionaalsotsialismiaegse Saksamaa erinevatel eesmärkidel rajatud laagrite kohta kasutatakse vahel kõigi kohta nimetust koonduslaager. Tegelikkuses koosnes laagrite süsteem erinevat liiki laagritest. Nii oli tollal ametlikult tegu ka nn kasvatus -ja/või töölaagritega. Kuni [[1940]]. aastani oli koonduslaagreid, mille ametlik lühend KZ, 20 ringis.
-Aastatel [[1934]]–[[1945]] kasutati Nõukogude Venemaa eeskujul koonduslaagreid ka [[Rahvussotsialism|rahvussotsialistlikul]] Saksamaal. Tuntumad neist olid
+Natsionaalsotialistliku Saksamaa laagritesüsteem sai arvatavasti alguse üksikutest natsionaalsotsilistliku ''SA'' poolt käibele võetud laagritest, nagu [[Dachau koonduslaager|Dachau]], [[Oranienburgi koonduslaager|Oranienburgi]] ja Esterwegeni laager, kuhu paigutati esmalt natsionaalsotsialistliku režiimi poliitilisi vastaseid, režiimikriitilisi haritlasi, kommuniste aga ka nn isiklikke vaenlasi (näiteks [[Berghof]]i pottsepp jpt.)
+Arvatakse, et vangilaagritesüsteemi rajamisel oli eeskujuks Lenini rajatud vanglavõrgustik Venemaal.
+<ref>[[Heiki Suurkask]], [http://epl.delfi.ee/news/valismaa/auschwitz-koht-kus-inimesi-poletati-ahjus?id=51002467 Auschwitz – koht, kus inimesi põletati ahjus], 27.01.2005, Eesti Päevaleht, veebiversioon (vaadatud 10. oktoobril 2017)</ref>
+Natsionaalsotialistliku Saksamaa laagritesüsteem jagatakse tinglikult kolme perioodi:
+*I periood - 1933 kuni 1936;
+*II periood - 1936 kuni 1942;
+*III periood - 1942 kuni 1944 ja 1945 -nii kuidas liitlaseväed ja Nõukogude väed hakkasid laagreid "üle võtma".
+===Laagrite loend (osaline)===
+{{vaata|Natsionaalsotsialistliku Saksamaa koonduslaagrite loend}}
+{{vaata|Natsionaalsotsialistliku Saksamaa okupeeritud alade koonduslaagrite loend}}
+*[[Bergen-Belseni koonduslaager]], laagri ülem  [[Josef Kramer]] (laager, kus hukkus [[Anne Frank]];
+*[[Buchenwaldi koonduslaager]]
+*[[Majdaneki koonduslaager|Majdaneki hävituslaager]], [[Lublin]]i lähedal ([[1941]]- [[23. juuli]] [[1944]])
+*[[Mauthauseni koonduslaager]], laagriarst [[Aribert Heim]] (dr. Surm)
 *[[Oświęcimi koonduslaager|Auschwitzi]]
+*[[Ravensbrücki koonduslaager]]
 *[[Treblinka koonduslaager|Treblinka]] koonduslaagrid
+*[[Sachsenhauseni koonduslaager]]
 *[[Stutthofi koonduslaager]] [[Gdańsk]]i lähedal
+...
-*[[Buchenwaldi koonduslaager]],
-*[[Ravensbrücki koonduslaager]],
+([[:de:Liste der Konzentrationslager des Deutschen Reichs|de]])
-*[[Sachsenhauseni koonduslaager]],
-*[[Majdaneki koonduslaager|Majdaneki hävituslaager]], [[Lublin]]i lähedal ([[1941]]- [[23. juuli]] [[1944]])
-*[[Mauthauseni koonduslaager]], laagriarst [[Aribert Heim]] (dr. Surm)
-*[[Bergen-Belseni koonduslaager]], laagri ülem  [[Josef Kramer]] (laager, kus hukkus [[Anne Frank]];
-{{vaata|Saksamaa koonduslaagrite loend}}, ([[:de:Liste der Konzentrationslager des Deutschen Reichs|de]])
 {{vaata|Poola Teises maailmasõjas#Koonduslaagrid}}
 == Koonduslaagrid Eestis [[Saksa okupatsioon]]i ajal ==
+[[21. juuni]]l [[1943]] andis Reichsführer-SS [[Heinrich Himmler]] korralduse luua sõjalis-tööstuslikeks vajadusteks laagrid [[Eesti]]s ja [[Riia]]s ning transportida sinna [[juut]]e Ostlandi getodest.
 === Pealaagrid (''KZ-Stammlager'') ===
-[[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsioon]]i ajal moodustati [[1943]]. aastal ''Allgemeine SS''ile alluv [[Vaivara koonduslaager|KZ Vaivara]] [[Vaivara]] piirkonnas, mile ülem [[SS-Hauptsturmführer]] oli [[Hans Aumeier]]}. Pealaagrile Vaivaras  allusid välilaagrid kogu Eestis. Vaivaral oli kaks laagrit: üks Vaivara raudteejaama lähedal, teine viie kilomeetri kaugusel raudteejaamast, bensiinivabriku lähedal.)
+[[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsioon]]i ajal moodustati [[1943]]. aastal ''Allgemeine SS''ile alluv [[Vaivara koonduslaager|KZ Vaivara]] [[Vaivara]] piirkonnas, mile ülem [[SS-Hauptsturmführer]] oli [[Hans Aumeier]]}. Vaivara ühes harulaagritega allus SSi Majanduse ja Halduse Peaametile.
+Pealaagrile Vaivaras  allusid välilaagrid kogu Eestis. Vaivaral oli kaks laagrit: üks Vaivara raudteejaama lähedal, teine viie kilomeetri kaugusel raudteejaamast, bensiinivabriku lähedal.)
+Ajaloolaste [[Toomas Hiio]] ja [[Meelis Maripuu]] andmetel toodi [[1943]]. aasta sügisel Eestisse umbes 10 000 juuti Kaunase ja Vilniuse getodest, osadel andmetel ka Riiast ja Bystritzast Transilvaaniast.
+Juudid koondati Vaivara koonduslaagrisse, kust nad saadeti edasi harulaagritesse (mis toimisid nn töölaagritena).
+[[Vaivara koonduslaagrite võrgustik]] koosnes järgmistest laagritest: Auvere, Aseri, Ilinurme, Ereda, Goldfields (Kohtlas), Hungerburg (Narva-Jõesuu), Vaivara (nii raudteejaama kui utmisvabriku juures olevad laagrid), Viivikonna, Jõhvi, Lagedi (kaks transpordi-vahelaagrit), Narva, Sonda, Soski, Putki, Kunda, Kuremäe, Kiviõli, Klooga (harulaagrid Laokülas ja Paldiskis), Kukruse, Petseri ja Kudupe (Põhja-Lätis). [[Kiviõli laager]] kuulus teadaolevalt suuremate hulka.
+<ref>[[Pekka Erelt]], [http://ekspress.delfi.ee/areen/koonduslaagri-elu-fotodes?id=27674043 Koonduslaagri elu fotodes], [[Eesti Ekspress]], 24. jaanuar 2008, veebiversioon (vaadatud 10. oktoobril 2017)</ref>
 ==== Välilaagrid ehk filiaalid (''KZ-Außenlager'') ====
 <table><tr valign=top><td>
-*KZ [[Aseri]]
+*KZ Aseri ([[Aseri]]s)
-*KZ [[Auvere]]
+*KZ Auvere ([[Auvere]]s)
 *KZ [[Ereda|Erides]] (koos osakonnaga [[Kohtla]]s)
 *[[KZ Goldfields]] ([[Kohtla]] põlevkiviõli tehas)
-*KZ [[Ilinurme]]
+*KZ Ilinurme ([[Ilinurme]]s)
-*KZ [[Jõhvi|Jewe]]
+*KZ Jewe ([[Jõhvi]]s)
 <td>
 *KZ [[Karstala|Kerestowo]] (Karstala-Korostell, [[Viru-Ingeri]]s, asutati [[15. september|15. septembril]] [[1943]]<ref>[http://www.gesetze-im-internet.de/begdv_6/anlage_6.html Anlage zu § 1 Verzeichnis der Konzentrationslager und ihrer Außenkommandos gemäß § 42 Abs. 2 BEG]</ref>)
-*KZ [[Kiviõli|Kiviöli]]
+*KZ Kiviöli ([[Kiviõli]]s)
-*KZ [[Kukruse]]
+*KZ Kukruse ([[Kukruse]]l)
-*KZ [[Kunda]]
+*KZ Kunda ([[Kunda]]s)
-*KZ [[Kuremäe|Kuremaa]]
+*KZ Kuremaa ([[Kuremäe]]l)
-*KZ [[Lagedi]]
+*KZ Lagedi ([[Lagedi]]l)
 *[[Klooga koonduslaager|KZ Lodensee]]
 <td>
-*KZ [[Narva|Narwa]]
+*KZ Narwa ([[Narva]]s)
-*KZ [[Narva-Jõesuu|Narwa-Hungerburg]]
+*KZ Narwa-Hungerburg ([[Narva-Jõesuu]]s)
 *KZ [[Putki]] ([[Virumaa]]l [[Kose vald|Kose vallas]])
 *[[KZ Reval]] ([[Ülemiste]]l?)
 <td>
 *KZ [[Saka]]
-*KZ [[Sonda]]
+*KZ Sonda ([[Sonda]]l)
-*KZ [[Soski]] ([[Vasknarva vald (1939)|Vasknarva vallas]])
+*KZ Soski ([[Vasknarva vald (1939)|Vasknarva vallas]])
-*KZ [[Viivikonna|Wiwikond]]
+*KZ Wiwikond ([[Viivikonna]]s)
-*KZ [[Ülenurme]]<ref>[http://www.keom.de/denkmal/lager_anzeig.php?lager_id%5B%5D=2338&lager_id%5B%5D=2339&lager_id%5B%5D=2340&lager_id%5B%5D=2341&lager_id%5B%5D=2342&lager_id%5B%5D=2337&lager_id%5B%5D=2343&lager_id%5B%5D=2344&lager_id%5B%5D=2345&lager_id%5B%5D=2346&lager_id%5B%5D=2273&lager_id%5B%5D=2274&lager_id%5B%5D=2347&lager_id%5B%5D=2348&lager_id%5B%5D=2349&lager_id%5B%5D=2350&lager_id%5B%5D=2275&lager_id%5B%5D=2276&lager_id%5B%5D=2277&lager_id%5B%5D=2352&lager_id%5B%5D=2351&lager_id%5B%5D=2353&lager_id%5B%5D=2354&lager_id%5B%5D=2278&lager_id%5B%5D=2355&lager_id%5B%5D=2356&lager_id%5B%5D=2357&lager_id%5B%5D=2358&lager_id%5B%5D=2359&lager_id%5B%5D=2360&submit.x=88&submit.y=3 Quelle und weiterführende Hinweise]. Siehe auch die [http://www.bundesrecht.juris.de/begdv_6/BJNR002330967.html Sechste Verordnung zur Durchführung des Bundesentschädigungsgesetzes (6. DV-BEG)]</ref>
+*KZ Ülenurme ([[Ülenurme]]l)<ref>[http://www.keom.de/denkmal/lager_anzeig.php?lager_id%5B%5D=2338&lager_id%5B%5D=2339&lager_id%5B%5D=2340&lager_id%5B%5D=2341&lager_id%5B%5D=2342&lager_id%5B%5D=2337&lager_id%5B%5D=2343&lager_id%5B%5D=2344&lager_id%5B%5D=2345&lager_id%5B%5D=2346&lager_id%5B%5D=2273&lager_id%5B%5D=2274&lager_id%5B%5D=2347&lager_id%5B%5D=2348&lager_id%5B%5D=2349&lager_id%5B%5D=2350&lager_id%5B%5D=2275&lager_id%5B%5D=2276&lager_id%5B%5D=2277&lager_id%5B%5D=2352&lager_id%5B%5D=2351&lager_id%5B%5D=2353&lager_id%5B%5D=2354&lager_id%5B%5D=2278&lager_id%5B%5D=2355&lager_id%5B%5D=2356&lager_id%5B%5D=2357&lager_id%5B%5D=2358&lager_id%5B%5D=2359&lager_id%5B%5D=2360&submit.x=88&submit.y=3 Quelle und weiterführende Hinweise]. Siehe auch die [http://www.bundesrecht.juris.de/begdv_6/BJNR002330967.html Sechste Verordnung zur Durchführung des Bundesentschädigungsgesetzes (6. DV-BEG)]</ref>
 </table>
 [[Pilt:Holocaust Memorial in Estonia.jpg|thumb|Mälestusmärk [[Holokaust Eestis|holokausti]] ohviritele [[Klooga koonduslaager|Klooga koonduslaagri]] kunagises asukohas.]]
@@ 88. rida: / 118. rida: @@
 [[Kategooria:Koonduslaagrid| ]]
+[[Kategooria:Saksamaa ajalugu]]
-[[br:Konzentrationslager]]
-[[de:Konzentrationslager]]
-[[th:ค่ายกักกัน]]