Erinevus lehekülje "Ernst Põdder" redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Lisatud 220 baiti ,  4 aasta eest
P
parandasin skripti abil kriipsud + Korrastasin skripti abil viiteid
P (parandasin skripti abil kriipsud + Korrastasin skripti abil viiteid)
Juhuse tahtel oli kindral Ernst Põdder Tallinnas ja pidutses 1. detsembri ööl sõpradega [[Lindeni restoran]]is. Saanud vastu hommikut [[1. detsembri riigipöördekatse|riigipöördekatsest]] teada, tormas ta koos kaaslastega tulevahetusse.
 
{{tsitaat2|Kindral Põdder oli esimene, kes sisenes postkontorisse. Trepil seisis püssiga mees, kes tõstis relva ja suunas selle kindralile. Ta oli meist vasakul ülal, trepikäänaku jagu kõrgemal. Kindral Põdder tegi siis ühe parima lasu, mida eales olen näinud. Kui ta vilksamisi märkas peakohal sihtivat meest, tulistas ta teda üle oma vasaku õla. Kuul tabas punast lõua alla, tungis üles ajju ning mees varises surnult maha. Läksin ohvitseridega postkontorisse kaasa. Nad leidsid veel viis punast ja lasid nad kõik maha. Kaks neist olid surma hetkel ametis Venemaale appikutse saatmisega.<ref>[http://kultuur.elu.ee/ke495_kindralid.htm Eestiname="O7UOf" kindralid Vabadussõjas: 130 aastat kindral Ernst Põdderi ja Andres Larka sünnist], Kultuur ja Elu, nr 1/2009.</ref>|Chicago Tribune’i Baltikumi korrespondendi [[Donald Day]] kirjeldus postimaja vabastamisest oma memuaarides “Onward Christian Soldiers”|}}
 
==Surm ja matused==
Ernst Põdder suri [[24. juuni]]l [[1932]]. Samal õhtul viidi lahkunu põrm kaitseväeliste auavaldustega [[Kaitseväe keskhaigla]]st [[Ohvitseride keskkogu kasiino]]sse, mis oli kahel järgnenud päeval rahvale jumalagajätmiseks avatud. Matusteteenistus toimus 27. juunil [[Tallinna Kaarli kirik]]us. Sealt viidi kindrali põrm [[lafett|suurtükilafetil]] kaitseväeliste auavaldustega Juhkenthali [[Kaitseväe kalmistu]]le. Vabadussõja armastatud kangelast saatsid matuserongis tema viimasel teekonnal kümned tuhanded leinajad Eestimaa kõigist paigust.<ref>[http://dea.nlib.ee/fullview.php?frameset name=1&nid=51861&pid=s230835"G5tGy" Vabadussõja kangelane kindral Põdder suri.] dea.nlib.ee Postimees, 25. juuni 1932.</ref><ref>[http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid name=s241747&nid=63497&frameset=1"qH5mT" Tallinna EVL auliige kindral E. Põdder maeti suurte auavaldustega.] dea.nlib.ee Võitlus nr 12, 2. juuli 1932, lk 6.</ref>
 
Ernst Põdder määras oma pärijateks võrdselt abikaasa Johanna Põdderi ja isa Jakob Põdderi. Pärast võlgade tasumist oli pärandi suurus 1358,51 krooni<ref>Kindral Põdderiname="xP1tg" pärijad. Sõnumed, 14. september 1933, nr. 190, lk. 3.</ref>.
 
==Mälestuse jäädvustamine==
*[[2002]]. aastal, kindrali 70. surma-aastapäeval, paigaldati [[Barclay hotell]]i fuajeesse [[Tartu]]s, aadressil Ülikooli tänav 8, [[Ernst-Johannes Põdderi bareljeef|Ernst Põdderi pronksbareljeefiga mälestustahvel]]. Selles majas asus aastatel [[1920]]-[[1930]] Eesti kaitsevägede 2. diviisi staap, mille ülemana ta teenis.
*Sõjaeelses Eesti Vabariigis nimetati kindral Ernst Põdderi järgi ümber [[Pepleri tänav]] Tartus [[1932]]. aastal, kui kindral suri. Hiljem on tänav kandnud [[Rudolf Pälson]]i nime ja alates 1991. aastast on see taas Pepleri tänav.
 
==Teised temast==
{{tsitaat2|Vaevalt võib tema kõrvale seada kedagi, kes oleks väljendanud sama vähe muret oma isiku tunnustamise pärast; ta oli suurem, kui isiklik auahnus, ja karjerism oli temale võõras.<ref>[http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid name=s241747&nid=63497&frameset=1 Kindral Ernst Põdder] dea.nlib.ee Võitlus nr 12, 2. juuli 1932, lk"BXdyc" 3.</ref>|[[Kustas Utuste]]}}
 
== Kujutamine kunstis ==
Ernst Põdderit on kujutatud filmis [[Detsembrikuumus]], kus tema tegelaskuju mängib [[Tõnu Kark]].<ref>[http://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/61 Detsembrikuumus (2008) Eesti Filmi Andmebaasis]name="MxF2Y" www.efis.ee</ref>
 
== Viited ==
{{viited}}|allikad=
<ref name="O7UOf">[http://kultuur.elu.ee/ke495_kindralid.htm Eesti kindralid Vabadussõjas: 130 aastat kindral Ernst Põdderi ja Andres Larka sünnist], Kultuur ja Elu, nr 1/2009.</ref>
<ref name="G5tGy">[http://dea.nlib.ee/fullview.php?frameset=1&nid=51861&pid=s230835 Vabadussõja kangelane kindral Põdder suri.] dea.nlib.ee Postimees, 25. juuni 1932.</ref>
<ref name="qH5mT">[http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s241747&nid=63497&frameset=1 Tallinna EVL auliige kindral E. Põdder maeti suurte auavaldustega.] dea.nlib.ee Võitlus nr 12, 2. juuli 1932, lk 6.</ref>
<ref name="xP1tg">Kindral Põdderi pärijad. Sõnumed, 14. september 1933, nr. 190, lk. 3.</ref>
<ref name="BXdyc">[http://dea.nlib.ee/fullview.php?pid=s241747&nid=63497&frameset=1 Kindral Ernst Põdder] dea.nlib.ee Võitlus nr 12, 2. juuli 1932, lk 3.</ref>
<ref name="MxF2Y">[http://www.efis.ee/et/filmiliigid/film/id/61 Detsembrikuumus (2008) Eesti Filmi Andmebaasis] www.efis.ee</ref>
}}
 
==Kirjandus==
*Ernst Põdder. "Eesti rahvuslised väeosad". - ''Mälestused iseseisvuse võitluspäevilt''. I köide. Revolutsioon ja okupatsioon 1917-19181917–1918. Eesti Ajakirjanikkude Liidu toimetusel Tallinnas: Rahvaülikool, 1927. (Uuendatud, osaliselt kärbitud, elulooliste andmete ja kommentaaridega varustatud trükk: ''Eesti eest I osa. Mälestused iseseisvuse võitluspäevilt''. Revolutsioon ja okupatsioon 1917–1918. Kirjastus: Tammerraamat, 2013. ISBN 9789949482757)
*Karl August Hindrey. ''Kindral Ernst Põdder: landesvääri võitja''. Eesti rahvuslikud suurmehed. 1. sari, nr 2. Tallinn: Kooperatiiv, 1935. (Ümbertrükk: [Tallinn]: Eesti Raamatuühing, [1990].)
 
76 032

muudatust

Navigeerimismenüü