Lääneslaavlased: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
PResümee puudub |
||
24. rida: | 24. rida: | ||
'''Lääneslaavlased''' on [[slaavlased]], kes räägivad [[Lääneslaavi keeled|lääneslaavi keeli]]. Tänapäeval on need [[slovakid]], [[tšehhid]], [[kašuubid]], [[poolakad]] ja [[sorbid]]. Põhja- ehk [[Lehhiidi keeled|lehhiidi]] gruppi kuuluvad koos [[poola keel]]ega [[Kašuubi keel|kašuubi]] ning väljasurnud [[Polaabi keel|polaabi]] ja [[pomoraani keel]]. [[Ülemsorbi keel|Ülem-]] ja [[alamsorbi keel]]tel on nii lehhiidi kui ka tšehhi-slovaki grupi tunnuseid. |
'''Lääneslaavlased''' on [[slaavlased]], kes räägivad [[Lääneslaavi keeled|lääneslaavi keeli]]. Tänapäeval on need [[slovakid]], [[tšehhid]], [[kašuubid]], [[poolakad]] ja [[sorbid]]. Põhja- ehk [[Lehhiidi keeled|lehhiidi]] gruppi kuuluvad koos [[poola keel]]ega [[Kašuubi keel|kašuubi]] ning väljasurnud [[Polaabi keel|polaabi]] ja [[pomoraani keel]]. [[Ülemsorbi keel|Ülem-]] ja [[alamsorbi keel]]tel on nii lehhiidi kui ka tšehhi-slovaki grupi tunnuseid. |
||
Kultuuriliselt arenesid lääneslaavlased teiste [[Lääne-Euroopa]] rahvaste eeskujul, sidemete tõttu [[Rooma keisririik|Rooma keisririigi]] ja [[läänekristlus]]ega. Seega kogesid nad kultuurilist lõhet teiste slaavi gruppidega: kui idaslaavlased ja enamik lõunaslaavlasi pöördus [[Õigeusu kirik| |
Kultuuriliselt arenesid lääneslaavlased teiste [[Lääne-Euroopa]] rahvaste eeskujul, sidemete tõttu [[Rooma keisririik|Rooma keisririigi]] ja [[läänekristlus]]ega. Seega kogesid nad kultuurilist lõhet teiste slaavi gruppidega: kui idaslaavlased ja enamik lõunaslaavlasi pöördus [[Õigeusu kirik|ortodokssesse]] kristlusse, olles seega kultuuriliselt mõjutatud [[Bütsants]]ist, pöördusid lääneslaavlased koos läänepoolsete lõunaslaavlastega ([[sloveenid]] ja [[horvaadid]]) [[katoliku kirik]]u poole, minnes seega ladina kiriku kultuurilise mõju alla. |
||
== Ajalugu == |
== Ajalugu == |
||
37. rida: | 37. rida: | ||
Kesk-Poola [[polaanid]]e hõim asutas oma riigi 10. sajandil Poola hertsogi [[Mieszko I]] juhtimisel. Mitu sajandit olid Poolal tihedad sidemed oma läänepoolsete naabritega, kus [[Poola ajalugu|Poola valitseja]] [[Bolesław I Chrobry]] kuulutati Saksa-Rooma keisri [[Otto III (Saksa-Rooma keiser)|Otto III]] poolt ''Frater et Cooperator Imperii'' ("vend ja partner keisririigis"). |
Kesk-Poola [[polaanid]]e hõim asutas oma riigi 10. sajandil Poola hertsogi [[Mieszko I]] juhtimisel. Mitu sajandit olid Poolal tihedad sidemed oma läänepoolsete naabritega, kus [[Poola ajalugu|Poola valitseja]] [[Bolesław I Chrobry]] kuulutati Saksa-Rooma keisri [[Otto III (Saksa-Rooma keiser)|Otto III]] poolt ''Frater et Cooperator Imperii'' ("vend ja partner keisririigis"). |
||
Tšehhide eelkäijad liikusid [[Čechy]]sse 6. sajandi algul ja rajasid 10. sajandiks mitmeid lääne, kui [[Přemysliidid|nende valitsejad]] muutusid lõpuks (1002) [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma keisrite]] vasallideks. [[Tšehhi kuningriik]] oli keisririigi osa aastatel 1002–1419 ja 1526–1918. Slovakkide eelkäijad läksid pärast 907. aastat ([[Suur-Määri riik|Suur-Määri riigi]] hukk) [[Ungari kuningriik|Ungari valitsejate]] ülemvõimu alla üheskoos teiste slaavi gruppidega, nagu [[horvaadid]], [[sloveenid]], [[Dalmaatsia|dalmaatslased]] ja [[russiinid]]. Nii tšehhid kui ka slovakid olid [[Habsburgid]]e võimu all aastatel |
Tšehhide eelkäijad liikusid [[Čechy]]sse 6. sajandi algul ja rajasid 10. sajandiks mitmeid lääne, kui [[Přemysliidid|nende valitsejad]] muutusid lõpuks (1002) [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma keisrite]] vasallideks. [[Tšehhi kuningriik]] oli keisririigi osa aastatel 1002–1419 ja 1526–1918. Slovakkide eelkäijad läksid pärast 907. aastat ([[Suur-Määri riik|Suur-Määri riigi]] hukk) [[Ungari kuningriik|Ungari valitsejate]] ülemvõimu alla üheskoos teiste slaavi gruppidega, nagu [[horvaadid]], [[sloveenid]], [[Dalmaatsia|dalmaatslased]] ja [[russiinid]]. Nii tšehhid kui ka slovakid olid [[Habsburgid]]e võimu all aastatel 1526–1804; seejärel [[Austria keisririik|Austria keisririigi]] ning aastatel 1867–1918 [[Austria-Ungari]] osa. |
||
== Lääneslaavi grupid == |
== Lääneslaavi grupid == |
||
50. rida: | 50. rida: | ||
* Tšehhi-slovaki grupp |
* Tšehhi-slovaki grupp |
||
** [[tšehhid]] |
** [[tšehhid]] |
||
*** [[ |
*** [[moraavlased]] |
||
** [[slovakid]] |
** [[slovakid]] |
||
Redaktsioon: 22. oktoober 2015, kell 00:39
See artikkel vajab toimetamist. (Jaanuar 2015) |
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (Jaanuar 2015) |
Rahvaarv | |
---|---|
>82 miljonit | |
Märkimisväärse rahvaarvuga piirkonnad | |
Poola, Tšehhi, Slovakkia | enamusrahvus |
Austria, Valgevene, Horvaatia, Saksamaa, Ungari, Läti, Leedu, Serbia, Ukraina, Rumeenia | ametlikult tunnustatud vähemus |
Keeled | |
Lääneslaavi keeled: tšehhi, kašuubi, alamsorbi, poola, slovaki, ülemsorbi | |
Religioon | |
Katoliku kirik, mitteusklikud vähemused | |
Seotud rahvad | |
slaavlased (eriti idaslaavlased), baltlased |
Lääneslaavlased on slaavlased, kes räägivad lääneslaavi keeli. Tänapäeval on need slovakid, tšehhid, kašuubid, poolakad ja sorbid. Põhja- ehk lehhiidi gruppi kuuluvad koos poola keelega kašuubi ning väljasurnud polaabi ja pomoraani keel. Ülem- ja alamsorbi keeltel on nii lehhiidi kui ka tšehhi-slovaki grupi tunnuseid.
Kultuuriliselt arenesid lääneslaavlased teiste Lääne-Euroopa rahvaste eeskujul, sidemete tõttu Rooma keisririigi ja läänekristlusega. Seega kogesid nad kultuurilist lõhet teiste slaavi gruppidega: kui idaslaavlased ja enamik lõunaslaavlasi pöördus ortodokssesse kristlusse, olles seega kultuuriliselt mõjutatud Bütsantsist, pöördusid lääneslaavlased koos läänepoolsete lõunaslaavlastega (sloveenid ja horvaadid) katoliku kiriku poole, minnes seega ladina kiriku kultuurilise mõju alla.
Ajalugu
Keskajal kasutati lääneslaavlaste kohta nime vendid (tõenäoliselt Venedi või Venedae, mis võetud Jordaneselt ja Tacituselt). Mieszko I, esimene ajalooline Poola valitseja, oli ka kui "Dagome, vendide kuningas".
Varaslaavlaste ekspansioon algas 5. sajandil ja 6. sajandiks olid grupid, millest tekkisid lääne-, ida- ja lõunaslaavlased, tõenäoliselt jõudnud geograafilisse eraldatusse. Esimesed sõltumatud lääneslaavi riigid tekkisid alates 7. sajandi algusest: Samo riik (623–658), Morava vürstkond (8. sajand – 833), Nitra vürstkond (8. sajand – 833) ja Suur-Määri riik (833 – u 907).
Läänemereäärsed sorbid ja teised polaabi slaavlased, nagu obodriidid ja veletid, sattusid keskajal pärast Vendi ristisõda Saksa-Rooma riigi ülemvõimu alla ja saksastusid 19. sajandi lõpuks. Polaabi keel säilis kuni 19. sajandi alguseni seal, kus nüüd on Saksamaa Alam-Saksi liidumaa. Selleks ajaks oli järele jäänud vaid 60 000 sorbi, kes elasid peamiselt Lausitzis, tänapäeva Saksamaa Brandenburgi ja Saksimaa liidumaades.
Kesk-Poola polaanide hõim asutas oma riigi 10. sajandil Poola hertsogi Mieszko I juhtimisel. Mitu sajandit olid Poolal tihedad sidemed oma läänepoolsete naabritega, kus Poola valitseja Bolesław I Chrobry kuulutati Saksa-Rooma keisri Otto III poolt Frater et Cooperator Imperii ("vend ja partner keisririigis").
Tšehhide eelkäijad liikusid Čechysse 6. sajandi algul ja rajasid 10. sajandiks mitmeid lääne, kui nende valitsejad muutusid lõpuks (1002) Saksa-Rooma keisrite vasallideks. Tšehhi kuningriik oli keisririigi osa aastatel 1002–1419 ja 1526–1918. Slovakkide eelkäijad läksid pärast 907. aastat (Suur-Määri riigi hukk) Ungari valitsejate ülemvõimu alla üheskoos teiste slaavi gruppidega, nagu horvaadid, sloveenid, dalmaatslased ja russiinid. Nii tšehhid kui ka slovakid olid Habsburgide võimu all aastatel 1526–1804; seejärel Austria keisririigi ning aastatel 1867–1918 Austria-Ungari osa.
Lääneslaavi grupid
- Lehhiidi grupp
- Tšehhi-slovaki grupp