Vendid

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Disambig gray.svg  See artikkel räägib lääneslaavi rahvast; Läti alal elanud rahva kohta vaata artiklit Võndlased

Sakside ja obodriitide asualade piirid aastal 810.
Vendid Läänemere rannikul 9. sajandi Euroopas

Vendid ehk veneedid (ladina keeles Venedi, Venethi, kreeka keeles Venedai) olid lääneslaavlased, kes elasid Visla ääres ja sellest lääne pool, germaanlaste naabruses.

Nimetus vendid pärineb Põhja-Itaalias ja Loode-Gallias elanud venetitest, kes on andnud nime ka Veneetsiale. Need hõimud olid arvatavasti indoeuroopa päritolu.

1. sajandil hakati vendideks kutsuma Germaaniast idas asunud slaavi hõime. Neile endile oli see sõna tundmatu. Hiljem ei nimetatud vendideks enam kõiki slaavlasi, vaid ainult mõnesid lääneslaavi hõime (odobriidid[1], polaabid, ljuutitšid jt).

Läänepoolsetest vendi hõimudest elasid Elbe ääres polaabid, Ida-Holsteinis vagrid ja Mecklenburgis[2] obodriidid. Ida pool kuni Odra jõeni elasid ljuutitšid. Üks hõimudest asus ka Rügeni saarel, kus neil oli kultuspaik Jaromarsburgis Arkona neemel. Peene jõest idas elasid pomoraanid, kes asustasid Recknitzi jõe ja Visla alamjooksu vahelist ala[3]. Pomoraanid jagunesid hiljem omakorda kašuubideks ja 20. sajandi keskel lõplikult hääbunud slovintsideks. Ka polaabidest pärinevad mitmed hilisemad rahvad, sealhulgas tänaseni püsinud sorbid.




12. sajandil võtsid varasemad polüteistlikud vendid sakslaste ja taanlaste survel vastu ristiusu.

Next.svg Pikemalt artiklis Vendi ristisõda.

Hiljemalt 15.16. sajandiks surid vendid oma põhiasualal Läänemere rannikul välja. Selle põhjuseks oli saksa aadli ja talupoegade ning hollandi käsitööliste sisseränne, aga ka kohalike aadlisuguvõsade saksastumine. Tänapäevani on püsinud vaid sorbide rahvakild Lausitzis. Ajaloolisel vendide alal asub ka Gdański linn (sks Danzig).

inglise Wends
saksa Wenden
vene Венды

On arvatud, et venelaste nimetus mõnel soome-ugri rahval, näiteks eestlastel ja soomlastel, pärineb samuti vendidest, ent Latgales Võnnu piirkonnas elanud rahvast kutsuti samuti vendideks ehk võndlasteks.

Ida-slaavi rahvad ja riigid 1125. aastal.

Läti Henriku vendid[muuda | muuda lähteteksti]

Next.svg Pikemalt artiklis võndlased.

13. sajandi Läti Henriku kroonikas kirjeldatakse wendi-nimelist rahvast, keda eesti keeles kutsuti nende keskuse Võnnu järgi võndlasteks[4].

„Võndlased aga olid sel ajal alandlikud ja vaesed, nad olid nimelt ära aetud Venta äärest, mis on Kuramaa jõgi, ja elades Vanal Mäel, mille kõrvale on nüüd ehitatud Riia linn, ajasid kuralased nad sealt jälle minema ja tapsid paljud, ülejäänud põgenesid latgalite juurde ja seal nendega elades, rõõmutsesid nad preestri tuleku üle.“

Kuna võndlaste nimetus sarnaneb foneetiliselt veneedide etnonüümiga, millega 1. aastatuhande allikates on märgitud slaavlasi, kuna Venta jõe nime puhul on võimalik slaavi etümoloogia ja kuna Kuramaalt on saadud üksikuid slaavipäraseid juhuleide, siis on arvatud, et tegemist võis olla slaavi päritolu rahvaga, kes rändas Kura- ja Liivimaale tänapäeva Kirde-Poolast[5]. Seda hüpoteesi võiksid toetada ka Rita Grāvere (1985) odontoloogilised uuringud, mille järgi Võnnu ehk Cēsise piirkonna ja osaliselt ka Lõuna-Sakala elanike hambad erinevad oma kuju poolest märgatavalt neid ümbritsevate inimeste soomepärastest hammastest (esimestel keskeuroopa ja viimastel gratsiilne põhjatüüp). Kas nimetatud hambatüübi toojaks olid vendid-võndlased, põhja poole suundunud latgalid või keegi muu, pole selge.[viide?]

Võndlastega seostatava Kuramaa Venta jõe ümbruse ja Latgale Võnnu piirkonna arheoloogiline ja dialektoloogiline uurimine on tuvastanud siiski vaid üksikuid 13. sajandisse või varasemasse aega paigutuvaid slaavipäraseid esemeid. On leitud hoopis, et sealsed asukad olid materiaalse kultuuri poolest Kuramaa läänemeresoome rahvastikuga (ehk hilisemate Kuramaa liivlastega) sarnased või neist isegi eristamatud. Ka nende paikade keeles nähakse liivi, mitte slaavi keelte mõju. Seetõttu pole võndlaste slaavi päritolu hüpotees laiemat toetust leidnud ja võndlasi peetakse tavaliselt Kuramaa läänemeresoomlasteks või täpsemalt Kuramaa liivlasteks[5].

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. Anti Selart, Anti Selart: kas keskajal oli rahvuseid?, Postimees, 6.02.2013
  2. Üldmőiste: Etnilised ja rahvusgruppid, www.herder-institut.de
  3. Andrus Mölder, KASZËBË, Horisont, 2/2002
  4. Henriku Liivimaa kroonika = Heinrici chronicon Livoniae. Ladina keelest tõlkinud Richard Kleis, toimetanud ja kommenteerinud Enn Tarvel. Tallinn: Eesti Raamat 1982, peatükk X (14), lk 69
  5. 5,0 5,1 Guntis Zemītis. Liivlased. Vanim ajalugu (10.–16. sajand), lk 75–104 koguteoses Liivlased. Ajalugu, keel ja kultuur, koostanud ja toimetanud Renāte Blumberga, Tapio Mäkeläinen ja Karl Pajusalu; Tallinn, Eesti Keele Sihtasutus, 2011, lk 77–82