Mistral (raketisüsteem): erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
PResümee puudub
4. rida: 4. rida:
{{Relvad
{{Relvad
|name= Mistral
|name= Mistral
|image= [[File:54RA-IMG 9142.jpg|300px|]]
|image= [[Pilt:54RA-IMG 9142.jpg|300px|]]
|caption= Mistral 54. suurtükiväepolgu veoauto platvormil
|caption= Mistral 54. suurtükiväepolgu veoauto platvormil
|origin= Prantsusmaa
|origin= Prantsusmaa
141. rida: 141. rida:


==Kasutavad riigid==
==Kasutavad riigid==
[[File:Lansarea unei rachete MISTRAL.jpg|pisi|Mistrali raketi väljalaskmine Prantsuse-Rumeenia ühise sõjaväelise õppus käigus. (Capu Midia lasketiir).]]
[[Pilt:Lansarea unei rachete MISTRAL.jpg|pisi|Mistrali raketi väljalaskmine Prantsuse-Rumeenia ühise sõjaväelise õppus käigus. (Capu Midia lasketiir).]]
2012. aasta seisuga on relvasüsteem kasutusel järgnevates riikides:
2012. aasta seisuga on relvasüsteem kasutusel järgnevates riikides:
[[Austria]], [[Belgia]], [[Brasiilia]], [[Brunei]], [[Ecuador]], [[Eesti]], [[Soome]], [[Prantsusmaa]], [[Ungari]], [[Indoneesia]], [[Iraan]], [[Iisrael]], [[Kenya]], [[Maroko]], [[Uus-Meremaa]], [[Norra]], [[Omaan]], [[Pakistan]], [[Singapur]], [[Hispaania]], [[Tai]], [[Venetsueela]].
[[Austria]], [[Belgia]], [[Brasiilia]], [[Brunei]], [[Ecuador]], [[Eesti]], [[Soome]], [[Prantsusmaa]], [[Ungari]], [[Indoneesia]], [[Iraan]], [[Iisrael]], [[Kenya]], [[Maroko]], [[Uus-Meremaa]], [[Norra]], [[Omaan]], [[Pakistan]], [[Singapur]], [[Hispaania]], [[Tai]], [[Venetsueela]].
167. rida: 167. rida:
Image:Mistral-1.jpg|Mistral MANPAD laskeseade
Image:Mistral-1.jpg|Mistral MANPAD laskeseade
Image:Spanish Army - Mistral missile in VAMTAC.jpg|Hispaania VAMTAC platvorm
Image:Spanish Army - Mistral missile in VAMTAC.jpg|Hispaania VAMTAC platvorm
Image:Mistral Aspic p1040740.jpg|Prantuse Aspic platvorm
Image:Mistral Aspic p1040740.jpg|Prantsuse Aspic platvorm
Image:Missile 501556 fh000012.jpg|Prantsuse laskeplatvorm
Image:Missile 501556 fh000012.jpg|Prantsuse laskeplatvorm
Image:Missile 501556 fh000013.jpg|Prantsuse laskesüsteem
Image:Missile 501556 fh000013.jpg|Prantsuse laskesüsteem

Redaktsioon: 22. aprill 2014, kell 15:50

 See artikkel räägib raketisüsteemist; Tuule kohta vaata Mistraal

Mall:Relvad

Mistrali kantav versioon laskevalmis.

Mistral on lühimaa-õhutõrje maa-õhk-tüüpi raketisüsteem, mida toodab Prantsusmaa ettevõte MBDA. Mistral põhineb Prantsusmaa kantaval raketisüsteemil SATCP (Sol-Air À Très Courte Portée). Mistrali süsteem on kasutusel ka Eesti kaitseväes.[1]

Mistral on mõeldud madalate (kõrgus kuni 3-4 km) ja lähedalasuvate õhuründevahendite (pommitajate, ründelennukite, helikopterite) vastu. Mistrali tõhus laskekaugus on umbes 5 km. Kaugemate sihtmärkide tabamine on võimalik, kuid nende tabamise ja hävitamise tõenäosus väheneb. Raketi maksimaalne kiirus on 2,6 machi (helikiirust) ehk umbes 800 m/s. Raketi manöövrivõimelisus on üle 25 G.[2] Raketi seadmiseks transpordiasendist laskeasendisse kulub alla 2 minuti.[2]

Süsteem kasutab sihtmärgi soojusjälje leidmiseks ja lennuvahendi jälitamiseks infrapunaandurit.

Rakett töötab lase-ja-unusta meetodil, st. pärast sihiku lukustamist ja lasu sooritamist juhib rakett end ise sihtmärgini ja hävitab selle.[1] Sihtmärgi otsimiseks kasutatakse lennuvahendi kiiratavat infrapunakiirgust ja mootorite väljalaskegaaside soojusjälge. Soojusallika tuvastamisel on võimalik sihik antud soojusjälje kujule lukustada. Süsteem tuvastab korraga mitut infrapunakiirguse lainepikkust ja töötleb saadud pilti selliselt, et raketti saaks võimalik peibutistega mõjutada. [3] Pärast raketi sihiku lukustamist hoiab andur end püsivalt sihtmärgile suunatuna ja juhib vastavalt selle liikumisele raketti sihtmärgi suunas.

Raketil on kaks mootorit. Esimene mootor töötab lühikest aega pärast lasu sooritamist ja selle ülesanne on rakett torust välja paisata. Teine mootor käivitub ohutul kaugusel laskemeeskonnast ja laskeseadmest ning tagab raketi kiiruse saavutamise ettenähtud aja jooksul.

Raketil on 3 kg raskune lõhkelaeng, mis on ümbritsetud volframkuulikestega. Raketil on kontaktandur ja laseriga kaugusandur, mis paneb raketi plahvatama kindlal kaugusel lennuvahendist. Raketil on ka enesehävitussüsteem. Kui rakett teatava aja jooksul pärast väljalaskmist sihtmärki ei taba, siis rakett plahvatab ja hävitab enese.

Lühimaa-õhutõrje

Lühimaa-õhutõrjesüsteem Mistral on mõeldud jalaväebrigaadi õhutõrjeks ja on mõeldud eelkõige ründelennukite ja lahingukopterite tõrjumiseks. Seda saab kasutada ka tähtsate objektide, näiteks sadamate, lennuväljade ja valitsushoonete kaitsmisel, samuti saab sellega turvata sündmusi.[4]

Eesti relvahange

2007. aastal sõlmiti MBDA ja Rootsi SAAB tehastega hankeleping lühimaa õhutõrjesüsteemi Mistral ostmiseks. Eesti jaoks oli see suurim senitoimunud relvastuse hankeleping. Selle lepingu kogumaksumus oli ligi miljard krooni.

Ostetud õhutõrjesüsteem koosneb Giraffe AMB radaritest, juhtimispunktidest, sidetehnikast, õhutõrjeraketiseadeldistest, Mistral-rakettidest ja väljaõppevahenditest. Radarite, juhtimiskeskuste ja sidesüsteemide tarnijaks oli SAAB AB Rootsist ja rakettide ja laskeseadmete tarnija oli MBDA France. Hanke ettevalmistamisega alustati 2002. aastal ja 2007. aasta veebruaris sõlmiti leping Kaitseministeeriumi ja tarnijate vahel.[5]

2009. aastal käisid Õhutõrjepataljoni kaitseväelased ja Kõrgema Sõjakooli õhutõrje eriala kadetid relvasüsteemi esmakordselt laskmas Soome pinnal, kuna sobivat laskmiste ala Eestis selleks ei leidunud.[6]

2010. aastal toimusid õppelaskmised Läti pinnal, kus osalesid ka esimesed Mistrali relvasüsteemi väljaõppe saanud ajateenijad.[7][8]

2011. aastal toimusid esimesed Mistrali õppelaskmised Eesti pinnal, Padise vallas Ristininas.[9] Enne seda toimusid laskmised välismaal, kuna Eestis ei olnud kasutamiseks sobivat polügooni. Seekordsed laskmised erinesid lisaks veel selle poolest, et häire anti meeskondadele liikumise ajal ja laskmine toimus veoauto kastis paiknevalt laskeplatvormilt. Kõik 9 väljalastud raketti tabasid sihtmärke, milleks olid Belgiast ostetud lennukimaketid.[10]

2012. aastal osteti Soomest kokku 283 050 euro eest lisaks õhutõrjeraketisüsteemi Mistral laskeseadmeid, väljaõppe- ja hooldusseadmeid ning varuosasid koos laevadele paigaldatavate 23 mm õhutõrjekahuritega ZU-23-2. Ostetud vahendid täiendavad 2007. aastal saadud süsteemi ja vähendavad olemasoleva süsteemi väljaõppe- ja elutsüklikulusid.[11]

8. mail 2012. aastal lasid Kirde Kaitseringkonna Õhutõrjepataljoni ajateenijad Vihula vallas Rutjal õhutõrje raketisüsteemi Mistral.[12] Kõik väljalastud raketid tabasid sihtmärgiks olnud mudellennukeid.[13]

Relvaplatvormid

Mistralil on mitmeid erinevaid süsteeme, millega on neid võimalik paigaldada soomukitele, laevadele ja helikopteritele (näiteks Aérospatiale Gazelle, Denel Rooivalk ja Eurocopter Tiger[14]). Valmistatud on põhiliselt kolme laskeplatvormi versiooni: MANPAD, SIMBAD ja ATAM.

Manpad

Autole paigutatud Manpad laskeseade.

Mistral-MANPAD - 2-3 inimese poolt kantav ja opereeritav laskeseadme versioon, paigaldatav ka kandesõidukile. Süsteemi on võimalik 60 sekundi jooksul transpordiasendist laskevalmidusse seada.[1]

Manpad süsteem on kasutusel ka Eesti kaitseväes. Eestis on Mistral Manpad süsteem paigutatud põhiliselt veokitele Unimog ja selle relva meeskonnas on 4 inimest. Veokile paigutatud laskeseade võimaldab läbida suuremaid vahemaid lühema ajaga ja autoga on võimalik kaasa võtta suurema hulga varustust. Süsteemi on võimalik edukalt kasutada ka maismaal ilma veoki platvormita, kuna sellel on kolmjalg laskeseadme paigutamiseks maapinnale. Raketi kaal on 19,5 kg[15] ja kolmjala kaal on 23,5 kg.[2] Veokile paigutatud laskeseadme valmisseadmiseks laskeasendisse kulub alla 2 minuti.[2]

Simbad/Sardal

Simbad - 2 raketiga õhutõrje raketisüsteem.

Mistral-Simbad on sõjalaevale paigutatud õhutõrje ja raketitõrjesüsteem.

Simbad - 2 raketiga üksus, mis paigaldatakse laevadele. Simbadi täiendatud versiooni nimeks pannakse Simbad RC.

Tetral - Äsja algatatud 4 raketiga versioon. Mõlemad, nii Tetral kui ka Simbad RC on laeva tekilt kaugjuhitavad.

Sardal - 6 raketiga versioon.

ATAM

Mistral-ATAM - õhk-õhk tüüpi versioon kopteritele.

Lahinguvõimekus

Mistrali raketisüsteemi rakette on välja tulistatud üle 2000 ja nende edukuse määr õppuste ajal jääb 93%[1] juurde.

Kasutamine

1974. aastal alustati Mistrali süsteemi väljatöötamist ja aastal 1988 võeti selle esimene versioon (S1) kasutusele. 1997 tuli välja teine versioon Mistral-2 (M2).[1]

Mistral alustas seeriatootmisega 1989. aastal ja on nüüd kasutusele 27 riigi 40-s relvajõus[1] (8 Euroopa, 8 Aasia - Vaikne ookean, 5 Lõuna-Ameerika, 3 Lähis-Ida)).

Kokku on tellitud/müüdud üle 16 000 raketi. Hiljuti esitas tellimuse Tai kuninglik merevägi Sardal / Mistral õhukaitsesüsteemi hankimiseks.

Tehingu väärtuseks on hinnatud 45,7 - 76,2 miljonit eurot. Süsteemid paigutatakse mereväe kahele Naresuan klassi fregatile ja kahele vastvalminud Pattani klassi patrull-laevale.

Kasutavad riigid

Mistrali raketi väljalaskmine Prantsuse-Rumeenia ühise sõjaväelise õppus käigus. (Capu Midia lasketiir).

2012. aasta seisuga on relvasüsteem kasutusel järgnevates riikides: Austria, Belgia, Brasiilia, Brunei, Ecuador, Eesti, Soome, Prantsusmaa, Ungari, Indoneesia, Iraan, Iisrael, Kenya, Maroko, Uus-Meremaa, Norra, Omaan, Pakistan, Singapur, Hispaania, Tai, Venetsueela.

Sama klassi raketid

Mistraliga võrreldavad õhutõrje raketid on USA FIM-92 Stinger ja Nõukogude liidus väljatöötatud 9K38 Igla. Põhiline erinevus Mistrali ja nende rakettide vahel on see, et Mistrali raketi laskmiseks on alati vaja laskeplatvormi. Stingerit ja Iglat on võimalik lasta ilma platvormita näiteks õlalt.

Stinger FIM-92 9K38 Igla
Kogukaal: 14,3 kg 17,9 kg
Raketi kaal: 10,1 kg 10,8 kg
Lõhkelaeng: 2-3 kg 1,17 kg
Maksimaalne ulatus: 8 km 5 km
Kiirus: 700 m/s 600 m/s

Pildigalerii erinevatest laskeplatvormidest

  • Mistral MANPAD laskeseade
    Mistral MANPAD laskeseade
  • Hispaania VAMTAC platvorm
    Hispaania VAMTAC platvorm
  • Prantsuse Aspic platvorm
    Prantsuse Aspic platvorm
  • Prantsuse laskeplatvorm
    Prantsuse laskeplatvorm
  • Prantsuse laskesüsteem
    Prantsuse laskesüsteem
  • Prantsuse laskeplatvorm
    Prantsuse laskeplatvorm
  • Simbad platvorm
    Simbad platvorm
  • Sardal platvorm
    Sardal platvorm
  • Eurocopter ATAM
    Eurocopter ATAM

Vaata ka

Allikad

  1. ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 Mistral, France Army-Technology (16. mai 2012)
  2. ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 Tehnika - Õhutõrjeraketikompleks Mistral Eesti Kaitsevägi (16. mai 2012)
  3. ↑ Mistral seeker - Infrared seeker for ground-to-air missileSagem (27. mai 2012)
  4. ↑ Iseseisvusparaadil saab näha õhutõrjesüsteemi Mistral Postimees, 21.01.2009 (16. mai 2012)
  5. ↑ Kaitsevägi sai kätte õhutõrjesüsteemi Mistral Postimees, 26.03.2010 (16. mai 2012)
  6. ↑ Õhutõrjujad lasevad esmakordselt Mistral süsteemi relvadest Postimees, 18.05.2009 (16. mai 2012)
  7. ↑ Ajateenijad said Mistral raketisüsteemi ristsed Lätis ERR, 29.04.2010 (16. mai 2012)
  8. ↑ Õhutõrjepataljoni ajateenijad saavad Mistral raketisüsteemi ristsed Lätis Eesti Kaitsevägi, 29.04.2010 (16. mai 2012)
  9. ↑ Ristininal tehakse õhutõrjerakettidega ajalugu Tallinna Postimees, 09.05.2011 (16. mai 2012)
  10. ↑ Eestis harjutati esimest korda Mistrali õhutõrjesüsteemist laskmist ERR, 10.05.2011 (16. mai 2012)
  11. ↑ Kaitseministeerium hankis Soomest õhutõrjerelvastust Kaitseministeerium, 13.02.2012 (16. mai 2012)
  12. ↑ Õhutõrjujad lasevad rakette Eesti Kaitsevägi, 07.05.2012 (16. mai 2012)
  13. ↑ FOTOD: Ajateenijad lasksid õhutõrjerakettidega mudellennukeid sodiks Delfi, 08.05.2012 (16. mai 2012)
  14. ↑ Tiger helicopter, two new successful Mistral air-to-air firing tests Eurocopter.com, 17.12.1998 (16. mai 2012)
  15. ↑ Mistral Deagel.com (27. mai 2012)

Välislingid

Videod

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Mistral_(raketisüsteem)&oldid=3896632"