California: erinevus redaktsioonide vahel

Muuda linke
Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
EmausBot (arutelu | kaastöö)
Robotid
125 211 muudatust
P r2.7.2+) (Robot: lisatud eml:Califòrgna
279. rida: 279. rida:
[[eo:Kalifornio]]
[[eo:Kalifornio]]
[[eu:Kalifornia]]
[[eu:Kalifornia]]
[[fa:کالیفرنیا]]
[[fa:ایالت کالیفرنیا]]
[[hif:California]]
[[hif:California]]
[[fo:Kalifornia]]
[[fo:Kalifornia]]

Redaktsioon: 20. veebruar 2013, kell 18:47

 See artikkel räägib California osariigist; teiste samanimeliste kohtade ja muude objektide kohta vaata lehekülge California (täpsustus)
California osariik
inglise State of California
Pindala: 423 970 km²
Elanikke: 37 253 956 (2010)
Kontrolli pindala ja rahvaarvu väärtust (?)
Pealinn: Sacramento
California osariigi asendikaart

California on Ameerika Ühendriikide osariik riigi lääneosas Vaikse ookeani rannikul. Põhjas piirneb see Oregoni osariigiga, idas Nevadaga ning kagus Arizonaga. California on USA suurima elanike arvuga ning pindalalt kolmas osariik (suuremad on Alaska ja Texas). Osariigi pealinn on Sacramento.

California kuberner on Jerry Brown. 2003–2011 oli kuberner Arnold Schwarzenegger.

Etümoloogia

Sõna California arvatakse tulenevat mustade amatsoonide fantastilisest paradiisist, mida valitses kuninganna Calafia. Sellest jutustab 1510. aastal avaldatud "Esplandiani seiklused", mille Hispaania seikluskirjanik Garci Rodríguez de Montalvo kirjutas "Gallia Amadíse" järjena. Montalvo järgi oli Calafia kuningriik kauge kullarikas maa, kus elasid greifid ja muud kummalised koletised.

Nimi California on tänini säilinud Euroopa päritolu nimedest USAs vanuselt viies. California saareks ristis maa Hispaania ekspeditsioon Diego de Becerra ja Fortun Ximeneze juhtimisel, kes maabusid 1533. aastal Hernando Cortesi käsul California poolsaare lõunatipul.

Ajalugu

Kunagi tähistas nimi California Hispaaniale kuulunud suurt maa-ala Põhja-Ameerikas. Sellesse kuulus suur osa nüüdsetest USA edelaosariikidest, samuti California poolsaar. 18. sajandi lõpus koloniseeris Hispaania impeerium Alta California nime kandva ala, mis hõlmab California territooriumi põhja pool California poolsaart, osana Uus-Hispaania asekuningriigist. 1821 sai Alta California pärast Mehhiko iseseisvussõda osaks Mehhikost.

Veidi pärast Mehhiko-Ameerika sõja algust 1846. aastal kuulutas rühm Ameerika asunikke Sonomas välja sõltumatu California Vabariigi, mis pidi hõlmama Alta California ala. Ehkki vabariigi eluiga jäi lühikeseks, sai selle lipust nüüdse California osariigi lipu eelkäija. Ühendriikide võidule sõjas järgnes Guadalupe Hidalgo rahuleping, millega Mehhiko loobus Alta Californiast Ameerika Ühendriikide kasuks. Alta California lääneosast sai California osariik, mis võeti Ühendriikide koosseisu 31. osariigina 9. septembril 1850.

Loodus

California maastik on mitmekesine. See laiub Vaikse ookeani rannikust läänes Sierra Nevada mägedeni idas, Mojave kõrbest kagus Redwood-Douglase okaspuumetsadeni loodes. Osariigi keskosas domineerib tähtis põllumajandusala Keskorg (Central Valley), mida poolitab Sacramento ja San Joaquini jõgede delta. Oru põhjaosas, Sacramento orus, kulgeb Sacramento jõgi ning lõunaosas, San Joaquini orus, San Joaquini jõgi. Keskorus kasvatatakse umbes kolmandik California põllumajandustoodangust.

Kolmandikku osariigist katavad metsad, USA osariikidest on metsasem vaid Alaska. Californias kasvab kõige rohkem männiliike kogu USA osariikidest. Paljud Valgemägede (White Mountains) puudest on maailma vanimad; üks Balfouri mänd nimega Methuselah on üle 4800 aastat vana.

Sierra Nevada mägedes asub Ühendriikide põhiosa kõrgeim punkt Whitney mägi (4421 m), samuti on Californias USA madalaim punkt Surmaorg (Death Valley). Kuna osariik paikneb Vaikse ookeani tulerõngas, on maavärinad seal tavalised; aastas esineb neid umbes 37 000.

Rahvastik

Los Angeles
San Diego
San Jose

2010. aastal elas Californias 37 253 956 inimest.[1]

Suuremad linnad

Kokku on Californias 478 linna. Seal asub ka kaheksa USA 50 kõige suurema elanike arvuga linnast.

Koht Linn Elanike arv
(2010)[2]
1 Los Angeles 3 792 621
2 San Diego 1 307 402
3 San Jose 945 942
4 San Francisco 805 235
5 Fresno 494 665
6 Sacramento 490 488
7 Long Beach 462 257
8 Oakland 390 724
9 Bakersfield 347 483
10 Anaheim 336 265

Haldusjaotus

Osariik jaguneb 58 maakonnaks. Pindalalt on suurim San Bernardino maakond, rahvaarvult Los Angelese maakond.

Majandus

California kullapalavik 1848. aastal tõi kaasa järsud muutused ühiskonnas ja rahvastikus. Californiasse rändas arvukalt immigrante USAst ja mujaltki, algas majandusbuum.

20. sajandi alguse võtmearengud olid Los Angelese esiletõus Ameerika meelelahutustööstuse keskusena ning suure, kogu osariiki katva turismisektori areng. 20. sajandi teisel poolel arenesid tehnoloogia- ja IT-sektor, tipnedes Silicon Valley kasvuga.

Lisaks õitsvale põllumajandusele on California majanduses olulised ka lennuki- ja kosmosetööstus, haridus ning tootmine. Kui California oleks iseseisev, oleks selle majandus suuruselt maailmas kaheksas, rahvaarvult 35. ja pindalalt 59. riik.

2009. aastal oli California SKP 1,88 triljonit USA dollarit, mis moodustas 13% USA 2009. aasta SKP-st.

2011. aasta märtsis oli Californias töötus 12%.[3]

Sport

Los Angeles Memorial Coliseum, staadion, millel kaks korda peeti suveolümpiamänge.

California osariik on ainus USA osariikidest, kus toimusid nii suve- kui ka taliolümpiamängud. 1932. ja 1984. aasta suveolümpiamängud toimusid Los Angeleses. Squaw Valley'is peeti 1960. aasta taliolümpiamängud. Osa 1994. aasta jalgpalli MM-i mänge toimus Californias. Staadionil Rose Bowl Los Angeleses mängiti 8 mängu, seehulgas ka finaalmängu. San Joses asuval Stanford Stadiumil toimus kuus mängu. NFL-i Super Bowl mängu peeti Californias 11 korda neljal erineval staadionil.

Californias tegutseb 18 klubi, mis mängivad USA kõrgeimates liigades (NFL, NBA, NHL, MLB, MLS)

Californias peetakse ka erinevaid motospordi võistlusti. Long Beachis toimuvad IndyCar Series ja American Le Mans Series etapid ja varem peeti seal ka Vormel 1 etappi. Auto Club Speedway'is Fontanas toimuvad NASCAR Sprint Cup Series ja CART Indycar etapid.

Tabelis on toodud Califorinas baseeruvad klubid:

Klubi Sport Liiga
Oakland Raiders Ameerika jalgpall NFL
San Diego Chargers Ameerika jalgpall NFL
San Francisco 49ers Ameerika jalgpall NFL
Sacramento Mountain Lions Ameerika jalgpall UFL
Los Angeles Dodgers Pesapall MLB
Los Angeles Angels of Anaheim Pesapall MLB
Oakland Athletics Pesapall MLB
San Diego Padres Pesapall MLB
San Francisco Giants Pesapall MLB
Golden State Warriors Korvpall NBA
Los Angeles Clippers Korvpall NBA
Los Angeles Lakers Korvpall NBA
Sacramento Kings Korvpall NBA
Anaheim Ducks Jäähoki NHL
Los Angeles Kings Jäähoki NHL
San Jose Sharks Jäähoki NHL
Chivas USA Jalgpall MLS
Los Angeles Galaxy Jalgpall MLS
San Jose Earthquakes Jalgpall MLS
Los Angeles Sparks Korvpall WNBA
California Cougars Saalijalgpall PASL-Pro
FC Gold Pride Jalgpall WPS
San Jose SaberCats Ameerika jalgpall AFL

Vaata ka

Viited

  1. ↑ 2010.census.gov vaadatud 8.05.11
  2. ↑ factfinder2.census.gov vaadatud 8.05.11
  3. ↑ bls.gov vaadatud 8.05.11

Välislingid

Ameerika Ühendriikide poliitiline jaotus
Osariigid
Liiduringkond
Sõltuvad alad
Hajasaared

Mall:Link FA

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=California&oldid=3456807"