Ameerika-Mehhiko sõda
| Ameerika-Mehhiko sõda | |||
|---|---|---|---|
 Carl Nebeli maal Veracruzi lahingust | |||
| Toimumisaeg | 25. aprill 1846 – 2. veebruar 1848 | ||
| Toimumiskoht | Texas, New Mexico, California; Põhja-, Kesk- ja Ida-Mehhiko; Mexico City | ||
| Tulemus |
| ||
| Osalised | |||
| |||
| Väejuhid või liidrid | |||
| |||
| Jõudude suurus | |||
| |||
| Kaotused | |||
| |||
Ameerika-Mehhiko sõda oli sõjaline konflikt Mehhiko ja Ameerika Ühendriikide vahel aastail 1846–1848. See järgnes Texase annekteerimisele USA poolt 1845. aastal.
Lisaks Mehhiko ranniku blokaadile merel tungisid Ameerika väed Mehhikosse, vallutades New Mexico, California ning osa praegusest Põhja-Mehhikost. Teine Ameerika armee vallutas Mehhiko pealinna México, sundides Mehhiko nõustuma oma põhjaalade (pool oma territooriumist) müügiga USA-le.
Ühendriikide laienemine Vaikse ookeani rannikule oli Demokraatliku Partei juhi, president James K. Polki eesmärk. Samas ei toetanud USA-s enda elanikud sõda sugugi üksmeelselt, Viigide Partei ja orjandusvastased olid sellele tõsiselt vastu. Samuti kritiseeriti ameeriklaste ränki kaotusi ja kõrgeid sõjakulutusi. Sõja kõige ulatuslikuma tagajärjena oli Mehhiko sunnitud loobuma Californiast, New Mexicost, Arizonast, Nevadast, Utah'st, lõviosa Coloradost ja Wyomingist, mille eest USA maksis Mehhikole 18 miljonit dollarit. Vahepeal leiti Californiast kulda, mis tekitas rahvusvahelise mõjuga California kullapalaviku. Sõja poliitilise järelmõjuna tõusis USA-s ühiskondliku debati fookusse orjandus, mille teemaliste vaidluste ägenemine ähvardas kodusõjaga; 1850. aasta kompromiss pakkus vaid lühikest hingetõmbeaega.
USA-s nimetatakse sõda vahel Mehhiko sõjaks (Mexican War) või USA-Mehhiko sõjaks (U.S.–Mexican War). Mehhikos kasutatakse selle kohta termineid (primera) intervención estadounidense en México (Ameerika Ühendriikide (esimene) sissetung Mehhikosse), invasión estadounidense de México (Ameerika Ühendriikide kallaletung Mehhikole) ja guerra del 47 ("'47. aasta sõda").