Liiva – Nõmme-Väikse raudtee: erinevus redaktsioonide vahel
40. rida: | 40. rida: | ||
*[[Liiva raudteejaam|Liiva]], |
*[[Liiva raudteejaam|Liiva]], |
||
*[[Rahumäe raudteejaam (kitsarööpmeline raudtee)|Kalmistu]] (Rahumäe), |
*[[Rahumäe raudteejaam (kitsarööpmeline raudtee)|Kalmistu]] (Rahumäe), |
||
*[[Nõmme turg]] ja |
*[[Nõmme turg|Nõmme-Turg]] ja |
||
*[[Nõmme-Väike]]. |
*[[Nõmme-Väike]]. |
||
Redaktsioon: 9. veebruar 2013, kell 20:26
Liiva – Nõmme-Väikse raudtee | |
---|---|
Üldist | |
Seis | Ei ole kasutusel |
Asukoht |
Eesti (Tallinn) |
Alg- ja lõpp-punkt |
Liiva Nõmme-Väike |
Tehniline | |
Rööpmelaius | kitsarööpmeline |
Elektrifitseeritud | Ei |
Liiva – Nõmme-Väikse raudtee oli 1913–1971 Liiva raudteejaamast Nõmme-Väikse raudteejaama viinud kitsarööpmelise raudtee lõik. Oli kuni 1962 osa Liiva–Vääna raudteest.
Raudtee algas Liiva jaama kolmnurgast, ületas Rahumäe viaduktiga Tallinna–Keila raudtee ja möödus Rahumäe kalmistust lõuna poolt. Nõmme turu ja Vanaka vahelt läks edasi Nõmme-Väikse jaama.
Mustamäe nõlvast alla laskuv raudteeharu
- Rahumäe kitsarööpmelisest jaamast (Rahumäe sõjaväejaamast) algas harutee, mis viis Tondile. Tondi jaamast hargnes tee kasarmute eest üle Kristiine heinamaa Kopli poole ja Mustamäe laskemoonaladudesse, mis asusid praeguse Sütiste tee lähedal.
- Mustamäe nõlva all läks sellelt teine haru edasi läände (praegune Ehitajate tee on umbes 200 m pikkusel lõigul endise raudtee tammil), läbis praeguse Tallinna Tehnikaülikooli kinnistu, Astangul paiknevad suured laskemoonalaod ja ühines Peeter Suure Merekindluse läänepoolse raudteevõrguga (Liiva–Vääna raudteega) Mäekülas praeguse Tähetorni tänava ja Paldiski maantee ristis.
Viimati kirjeldatud haru eksisteeris lühikest aega. Tänapäeval kulgeb seda mööda jalgtee, kuid mõnel pool pole see maastikul isegi jälgitav.
Nõmme-Väikse jaamast edasi kulgenud teed
Raudtee jätkus Nõmme-Väikse jaamast kaheteelise Nõmme-Väikse – Sõrve raudteena (vt. Liiva–Vääna raudtee).
Peatused Liiva – Nõmme-Väikse raudteelõigul
Raudteel sõitsid Tallinna–Vääna reisirongid (kuni 1959). Raudtee võeti üles 1971. Lõigul asusid peatused
- Liiva,
- Kalmistu (Rahumäe),
- Nõmme-Turg ja
- Nõmme-Väike.
2009. aastal on suurem osa raudteetammist (enamik Rahumäe viadukti – Nõmme-Väikse lõigust) kasutusel kergliiklusteena jalgratastele ning jalakäijatele.
Pildimaterjal
-
Rahumäe viadukt 2009. aastal.
-
Endine kitsarööpmelise raudtee tamm koos Tondile suunduva haruga Vanaka (Rahumäe) parkmetsas. Taamal Rahumäe sõjaväejaama hoone (eravaldus).
-
Rahumäe sõjaväejaama, hilisema Kalmistu jaama hoone (eravaldus). Objekt on piiratud aiaga. Asub Rahumäe kalmistu vastas, Vanaka (Rahumäe) parkmetsas.
-
Raudteetamm (jalgrattatee) ristub Rahumäe teega ja liigub see järel Piiri tänavaga paraleelselt
-
Raudteetamm (jalgrattatee) Vanaka parkmetsas.
-
Kunagine raudtee ülesõidukoht Nõmme turu juures (jääb umbes kahe punase auto piirkonda).
-
Nõmme-Väikese esimene jaamahoone Vääna tn. 17, mis oli kasutusel kuni liini avamiseni reisiliikluseks 1920.a. Pärast oli see kasutusel raudteelaste saunana.
-
Nõmme-Väikese teine jaamahoone (algselt kasarmubarakk) mis oli jaamahoonena kasutusel alates 1920.