Märjamaa kihelkond: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
|||
1. rida: | 1. rida: | ||
{{Provints |
|||
⚫ | |||
| nimi = Märjamaa kihelkond |
|||
| omakeelne_nimi_1 = saksa keeles | ''Kirchspiel Merjama'' | |
|||
| omakeelne_nimi_2 = | | |
|||
| lipu_pilt = |
|||
| lipu_link = |
|||
| vapi_pilt = |
|||
| vapi_link = |
|||
| pindala = |
|||
| elanikke = |
|||
| keskuse_nimetus = [[kihelkonnakirik]] |
|||
| keskuse_nimi = [[Märjamaa]] |
|||
| asendikaardi_pilt = [[Pilt:Märjamaa kirik, 2009, regnr 15265.jpg|thumb|[[Märjamaa kirik]]]] |
|||
}} |
|||
⚫ | |||
==Piirkonna ajalugu== |
|||
Märjamaa kirikukihelkond asutati 13. sajandil, mil arvatavasti püstitati tähtsasse teeristi ka esimene kirik.<ref name="mois">[http://www.mois.ee/kihel/marjamaa.shtml Märjamaa kihelkond] Eesti mõisaportaal (vaadatud 29. veebruar 2012)</ref> |
Märjamaa kirikukihelkond asutati 13. sajandil, mil arvatavasti püstitati tähtsasse teeristi ka esimene kirik.<ref name="mois">[http://www.mois.ee/kihel/marjamaa.shtml Märjamaa kihelkond] Eesti mõisaportaal (vaadatud 29. veebruar 2012)</ref> |
||
9. rida: | 24. rida: | ||
Väga mahuka uurimuse Märjamaa kihelkonna ajaloost 13. sajandist kuni aastani 1990 on koostanud [[Meinhard Uustalu]]. Uurimust säilitatakse Märjamaa arhiivis.<ref>[http://www.videvik.ee/?id=432 "Märjamaa sai kingiks oma ajaloo"] Videvik, 11. aprill 2002</ref> |
Väga mahuka uurimuse Märjamaa kihelkonna ajaloost 13. sajandist kuni aastani 1990 on koostanud [[Meinhard Uustalu]]. Uurimust säilitatakse Märjamaa arhiivis.<ref>[http://www.videvik.ee/?id=432 "Märjamaa sai kingiks oma ajaloo"] Videvik, 11. aprill 2002</ref> |
||
==Märjamaa kihelkonna mõisad== |
|||
==Mõisad== |
|||
Kihelkonnas paiknes 22 mõisat – 1 [[kirikumõis]], 12 [[rüütlimõis]]ast peamõisat koos 4 [[kõrvalmõis]]aga, 3 [[poolmõis]]at ning 2 mõisa staatuse enne 1910. aastat minetanud mõisat. Lisaks veel 7 [[karjamõis]]at.<ref name="mois"/> |
Kihelkonnas paiknes 22 mõisat – 1 [[kirikumõis]], 12 [[rüütlimõis]]ast peamõisat koos 4 [[kõrvalmõis]]aga, 3 [[poolmõis]]at ning 2 mõisa staatuse enne 1910. aastat minetanud mõisat. Lisaks veel 7 [[karjamõis]]at.<ref name="mois"/> |
||
*[[Märjamaa kirikumõis]] (''Pastorat Merjama'') |
*[[Märjamaa kirikumõis]] (''Pastorat Merjama'') |
||
*[[Haimre mõis|Haimre]] (''Heimar'') rüütlimõis |
*[[Haimre mõis|Haimre]] (''Heimar'') rüütlimõis |
||
*(''Kakkofer'') Orgita mõisa kõrvalmõis |
|||
*[[Kasti mõis|Kasti]] e Vana-Kasti (''Alt-Kasty'') rüütlimõis |
*[[Kasti mõis|Kasti]] e Vana-Kasti (''Alt-Kasty'') rüütlimõis |
||
*[[Kauri mõis|Kauri]] (''Kauri''), Sõtke kõrvalmõis |
*[[Kauri mõis|Kauri]] (''Kauri''), Sõtke kõrvalmõis |
||
*[[Konuvere mõis]] (''Konofer'') |
|||
*[[Kuuda mõis|Kuuda]] (''Kuda'') poolmõis |
*[[Kuuda mõis|Kuuda]] (''Kuda'') poolmõis |
||
*[[Kõrvetaguse mõis|Kõrvetaguse]] (''Körwentack'') rüütlimõis |
*[[Kõrvetaguse mõis|Kõrvetaguse]] (''Körwentack'') rüütlimõis |
||
*[[Lümandu mõis|Lümandu]] (''Limmat'') rüütlimõis |
*[[Lümandu mõis|Lümandu]] (''Limmat'') rüütlimõis |
||
*(''Moisaküll'') Orgita mõisa kõrvalmõis |
|||
*(''Morras'') |
|||
*[[Mõisamaa mõis|Mõisamaa]] (''Moisama'') rüütlimõis |
*[[Mõisamaa mõis|Mõisamaa]] (''Moisama'') rüütlimõis |
||
*[[Mõraste mõis|Mõraste]] (''Fersenau'') rüütlimõis |
*[[Mõraste mõis|Mõraste]] (''Fersenau'') rüütlimõis |
||
*[[Männiku mõis|Männiku]] (''Mennik, Tannenhof'') endine poolmõis, hiljem mõisa staatuse minetanud |
*[[Männiku mõis|Männiku]] (''Mennik, Tannenhof'') endine poolmõis, hiljem mõisa staatuse minetanud |
||
*Nurme mõis (''Nurms'') |
|||
*[[Nõmmpere mõis|Nõmmpere]] (''Waldeck'') poolmõis |
*[[Nõmmpere mõis|Nõmmpere]] (''Waldeck'') poolmõis |
||
*[[Orgita mõis|Orgita]] (''Rosenthal'') rüütlimõis |
*[[Orgita mõis|Orgita]] (''Rosenthal'') rüütlimõis |
||
26. rida: | 46. rida: | ||
*[[Pargi mõis|Pargi]] (''Parkhof'') poolmõis |
*[[Pargi mõis|Pargi]] (''Parkhof'') poolmõis |
||
*[[Päädeva mõis|Päädeva]] (''Pedua''), Orgita kõrvalmõis |
*[[Päädeva mõis|Päädeva]] (''Pedua''), Orgita kõrvalmõis |
||
*(''Relwe'') Nurme mõisa kõrvalmõis |
|||
*[[Sõtke mõis|Sõtke]] (''Sötküll'') rüütlimõis |
*[[Sõtke mõis|Sõtke]] (''Sötküll'') rüütlimõis |
||
*[[Uue-Kasti mõis|Uue-Kasti]] (''Neu-Kasty''), Vana-Kasti kõrvalmõis |
*[[Uue-Kasti mõis|Uue-Kasti]] (''Neu-Kasty''), Vana-Kasti kõrvalmõis |
||
32. rida: | 53. rida: | ||
*[[Vaimõisa mõis|Vaimõisa]] (''Waddemois'') rüütlimõis |
*[[Vaimõisa mõis|Vaimõisa]] (''Waddemois'') rüütlimõis |
||
*[[Valgu mõis|Valgu]] (''Walck'') rüütlimõis |
*[[Valgu mõis|Valgu]] (''Walck'') rüütlimõis |
||
*[[Vana-Märjamaa mõis|Vana-Märjamaa]] (''Alt-Merjama'') rüütlimõis<ref>{{cite book |title=Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland |last=Bienenstamm |first=H. von |authorlink=Herbord Carl Friedrich von Bienenstamm|coauthors= |year=1826 |publisher=Deubner |location= Riga |isbn= |pages= lk. 96-97 |url=http://books.google.ee/books?id=MwsZAAAAYAAJ&printsec=titlepage&hl=en#PPA96,M1}}</ref> |
|||
*[[Vana-Märjamaa mõis|Vana-Märjamaa]] (''Alt-Merjama'') rüütlimõis |
|||
==Märjamaa kihelkonna vallad== |
|||
==Vallad== |
|||
*Haimre vald (1866–1917) |
*Haimre vald (1866–1917) |
||
*Kasti vald (1866–1891) |
*Kasti vald (1866–1891) |
||
48. rida: | 69. rida: | ||
*Sõtke vald (1866–1891) |
*Sõtke vald (1866–1891) |
||
*Tolli vald (1866–1891) |
*Tolli vald (1866–1891) |
||
*Vaimõisa vald (1866–1896)<ref>[http://www.eha.ee/andmed/search.php?type=vald&sid=20130205222625520521&maakond=&kihelkond=M%E4rjamaa&eesti_nimi=&saksa_nimi=&eestinimi=&saksanimi=&komissarijaoskond=&ylemtalurahvakohus=&politseijaoskond=&vallakohus=&kihelkonnakohus=&aasta=&submit=Otsi Märjamaa kihelkond], Eesti Ajalooarhiiv</ref> |
|||
*Vaimõisa vald (1866–1896) |
|||
==Märjamaa kihelkonna pärand== |
==Märjamaa kihelkonna pärand== |
||
58. rida: | 79. rida: | ||
==Viited== |
==Viited== |
||
{{viited}} |
{{viited}} |
||
==Välislingid== |
|||
*[http://www.mois.ee/kihel/marjamaa.shtml Märjamaa kihelkonnast Eesti mõisaportaalis] |
|||
*{{cite book |title=Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland |last=Bienenstamm |first=H. von |authorlink=Herbord Carl Friedrich von Bienenstamm|coauthors= |year=1826 |publisher=Deubner |location= Riga |isbn= |pages= lk. 96-97 |url=http://books.google.ee/books?id=MwsZAAAAYAAJ&printsec=titlepage&hl=en#PPA96,M1}} |
|||
{{Märjamaa kihelkond}} |
{{Märjamaa kihelkond}} |
||
{{Läänemaa kihelkonnad}} |
{{Läänemaa kihelkonnad}} |
Redaktsioon: 5. veebruar 2013, kell 23:54
Märjamaa kihelkond | |
---|---|
| |
saksa keeles Kirchspiel Merjama | |
| |
kihelkonnakirik: Märjamaa | |
Märjamaa kihelkond (sks Kirchspiel Merjama) oli kihelkond Läänemaal ja Eestimaa kubermangu Haapsalu kreisis.
Piirkonna ajalugu
Märjamaa kirikukihelkond asutati 13. sajandil, mil arvatavasti püstitati tähtsasse teeristi ka esimene kirik.[1]
1783. aastal Baltimaades maksma pandud uue asehalduskorraga eraldati Kullamaa ja Märjamaa kihelkond Läänemaast ja lülitati Paldiski kreisi külge. Kuid juba 1796. aastal tühistas keiser Paul I halduskorra ja taastas endised olud.[2]
1912. aastal oli Märjamaa kihelkonna elanike arv ligi 7000. Kihelkonnas asus 10 valla- ja 2 kreekakatoliku kirikukooli.[3]
Väga mahuka uurimuse Märjamaa kihelkonna ajaloost 13. sajandist kuni aastani 1990 on koostanud Meinhard Uustalu. Uurimust säilitatakse Märjamaa arhiivis.[4]
Märjamaa kihelkonna mõisad
Kihelkonnas paiknes 22 mõisat – 1 kirikumõis, 12 rüütlimõisast peamõisat koos 4 kõrvalmõisaga, 3 poolmõisat ning 2 mõisa staatuse enne 1910. aastat minetanud mõisat. Lisaks veel 7 karjamõisat.[1]
- Märjamaa kirikumõis (Pastorat Merjama)
- Haimre (Heimar) rüütlimõis
- (Kakkofer) Orgita mõisa kõrvalmõis
- Kasti e Vana-Kasti (Alt-Kasty) rüütlimõis
- Kauri (Kauri), Sõtke kõrvalmõis
- Konuvere mõis (Konofer)
- Kuuda (Kuda) poolmõis
- Kõrvetaguse (Körwentack) rüütlimõis
- Lümandu (Limmat) rüütlimõis
- (Moisaküll) Orgita mõisa kõrvalmõis
- (Morras)
- Mõisamaa (Moisama) rüütlimõis
- Mõraste (Fersenau) rüütlimõis
- Männiku (Mennik, Tannenhof) endine poolmõis, hiljem mõisa staatuse minetanud
- Nurme mõis (Nurms)
- Nõmmpere (Waldeck) poolmõis
- Orgita (Rosenthal) rüütlimõis
- Paeküla (Paenküll) rüütlimõis
- Pargi (Parkhof) poolmõis
- Päädeva (Pedua), Orgita kõrvalmõis
- (Relwe) Nurme mõisa kõrvalmõis
- Sõtke (Sötküll) rüütlimõis
- Uue-Kasti (Neu-Kasty), Vana-Kasti kõrvalmõis
- Uue-Märjamaa (Neu-Merjama), Vana-Kasti kõrvalmõis
- Uuesalu (Neuhall), oli hiljem mõisa staatuse minetanud
- Vaimõisa (Waddemois) rüütlimõis
- Valgu (Walck) rüütlimõis
- Vana-Märjamaa (Alt-Merjama) rüütlimõis[5]
Märjamaa kihelkonna vallad
- Haimre vald (1866–1917)
- Kasti vald (1866–1891)
- Konuvere vald (1866–1891)
- Kõrvetaguse vald (1866–1891)
- Lümandu vald (1866–1868)
- Lümandu vald (1868–1891)
- Mõisamaa vald (1866–1891)
- Märjamaa vald (1866–1917)
- Orgita vald (1866–1891)
- Paeküla vald (1866–1891)
- Päädeva-Männiku vald (1868–1891)
- Sõtke vald (1866–1891)
- Tolli vald (1866–1891)
- Vaimõisa vald (1866–1896)[6]
Märjamaa kihelkonna pärand
Esimene Eesti Rahva Muuseumi vanavarakogumisretk Märjamaale toimus 1913. aastal. Muuseumi kogudes on Märjamaa kihelkonnast 692 eset, 63 etnograafilist joonist, ca 900 fotot, 14 välitööpäevikut, 11 etnograafilist kirjeldust.[7]
Kihelkonna alad tänapäeval
Pindalalt väga suure kihelkonna alad jäävad tänapäeval tervikuna Rapla maakonna koosseisu. Praktiliselt kogu kihelkonna ala kuulub Märjamaa valda, väike kirdenurk kuulub Raikküla valda.[1]
Viited
- ↑ 1,0 1,1 1,2 Märjamaa kihelkond Eesti mõisaportaal (vaadatud 29. veebruar 2012)
- ↑ Läänemaa läbi sajandite. Vene aeg 1710–1918 Läänemaa Muuseum (vaadatud 29. veebruar 2012)
- ↑ "VANA FOTO: Märjamaa kihelkond... kümme aastat hiljem" Märjamaa Nädalaleht, 16. detsember 2011
- ↑ "Märjamaa sai kingiks oma ajaloo" Videvik, 11. aprill 2002
- ↑ Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk lk. 96-97.
{{cite book}}
: tundmatu tühi parameeter:|coauthors=
(juhend) - ↑ Märjamaa kihelkond, Eesti Ajalooarhiiv
- ↑ Märjamaa kihelkond Eesti Rahva Muuseum (vaadatud 29. veebruar 2012)
Välislingid
- Märjamaa kihelkonnast Eesti mõisaportaalis
- Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk lk. 96-97.
{{cite book}}
: tundmatu tühi parameeter:|coauthors=
(juhend)