Haimre mõis

Haimre mõis (saksa keeles Heimar) on endine mõis Märjamaa kihelkonnas Läänemaal. Mõisa keskus paiknes Haimre külas, mis tänapäevase haldusjaotuse järgi kuulub Rapla maakonna Märjamaa valda.

Haimre mõisa on esimest korda mainitud 1420. aastal. Mõis oli läänistatud Saare-Lääne piiskopi Winrich von Kniprode õepojale Wilhelm von Fahrensbachile (Farensbach) (u 1370 – pärast 1443), 1469. aastal oli mõisavaldaja Dirick Farensberge, kes jagas mõisa oma surnud nõbu laste vahel.

Põhjamaade seitsmeaastase sõja ajal, 1563. aastal redutseeriti mõis Dierich Fahrensbachilt reetmise tõttu. Dietrich Fahrensbach toetas hertsog Magnust ning Rootsi vägede poolt Lihula linnuse vallutamise järel ta vangistati koos teiste Magnuse toetajatega ning vangistati Rootsi^[1]. Mõis aga anti tema pojale, Dietrich von Fahrensbachile (surn. 1593) anti tagasi 1586. aastal. Abielu kaudu^[2] Dietrich von Fahrensbachi (surn. 1637) tütre Kunigunde von Fahrensbachiga (maeti Tallinna toomkirikusse 1662) sai mõisa valduse Johann von Wrangell (suri 1654) Andjalt ja seejärel abielu kaudu Dietrich von Wrangelli (surn. 1649) tütre Sophie Margaretha von Wrangelliga, sai mõisa valduse kapten Otto Magnus von Hastfer.

Põhjasõja järel valdas 1715. aastal mõisa Eestimaa maanõunik Taube. 1724. aastal loovutasid mõisa õed Sophie Eleonora ja Gerdruta Helena von Hastferid, Haimre kindralleitnant parun Karl Adam von Stackelbergile. 1750. aastal omandas meeskohtunik Berend Johann von Uexküll Haimre mõisa avalikul müügil. Berend Johann von Uexküllilt (surn. 1761) järgi päris testamendi tema lesk Anna Luise von Uexküll (sünd von Gruenewaldt), Haimre ja Palvere mõisad, kes aga loovutas need kasupoegadele - Berend Johann von Uexküllile, Gotthard Wilhelm von Uexküllile, Woldemar von Uexküllile, kes müüsid mõisa 1764. aastal, oma õe Anna Elisabethi abikaasale Karl Friedrich von Hoyningen-Huenele.

Haimre mõisa Sulu karjamõisa Sulu külas alustas tööd 1764. aastal Sulu paberivabrik^[3], mis valmistas aastas keskmiselt 300 riisi halli ja 50 puuda kotipaberit. Paberimeister Olof Hägerstedti surma järel 1785. aastal lõppes Sulu paberiveski tegevus.

Karl Friedrich von Hoyningen-Huenelt (1698–1779) päris mõisa assessor Bernhard Johann von Hoyningen-Huene (1755–1796). 1802. aastal müüdi mõis riiginõunik Berend Johann von Uexküllile. Berend Johann von Uexkülli (surn. 1827) surma järel, pärijate omavahelisel kokkuleppel sai tema lesk, Elisabeth von Uexküll (sünd krahvinna Sivers) Haimre, Valgu, Nurme, Jädivere ja Matsalu mõisad eluaegseks kasutamiseks. Tema surma järel (1865) oli pärija mõisa pärija, tema poeg Karl von Uexküll (1804–1871). 1870. aasta pärimislepinguga nimetati pärijaks Alexander von Uexküll (1829–1891), kelle surma järel olid pärijad on tema lapsed ning pärijatevahelise kokkuleppel läks Haimre Jakob Johann parun Uexküllile (1864–1944). Alexander von Uexkülli poeg, bioloog Jakob von Uexküll oli veetnud oma noorusaja Haimre mõisas. Mõisas töötas aednikuna esimese Eesti seenekogu koostaja Heinrich August Dietrich. ^[4] (1820–1897)

Haimre mõisa karjamõis oli Sulu karjamõis, Annemõisa mõis, mille Haimre mõisnik Alexander Rudolf Karl von Uexküll müüs 1870. aastal ja Lemmiku karjamõis, mille 1913 müüs Haimre mõisnik Paul von Straelborn.

1897. aastal omandas mõisa Saaremaa maanõunik parun Aleksander (Axel) von Buxhoeveden, 1910. aastal omandas mõisa siseministeeriumi ametnik Paul von Straelborn^[5].

Mõis riigistati 1919. aasta maareformiga.

Viited

↑ Balthasar Russow. Liivimaa kroonika, Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus 1920–1921, lk 16
↑ Stackelberg, Otto Magnus von, Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil Estland Band I, Görlitz, 1931 seite 583
↑ Piret Juhan, "ÜLDIST VIGALA JA MÄRJAMAA KIHELKONNA AJALOOST"^{[alaline kõdulink]}
↑ Elmar Leppiku raamatukogu. Eesti loodus nr. 5 Mai 2016.
↑ Haimre mõis (Märjamaa khk), Kinnistute register Eesti Rahvusarhiivis

Välislingid

Haimre mõisast Eesti mõisaportaalis
Haimre mõisast Märjamaa valla kodulehel
Haimre mõis (Märjamaa khk), Kinnistute register Eesti Rahvusarhiivis

[1] Balthasar Russow. Liivimaa kroonika, Eesti Kirjanduse Seltsi kirjastus 1920–1921, lk 16

[2] Stackelberg, Otto Magnus von, Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil Estland Band I, Görlitz, 1931 seite 583

[3] Piret Juhan, "ÜLDIST VIGALA JA MÄRJAMAA KIHELKONNA AJALOOST"^{[alaline kõdulink]}

[4] Elmar Leppiku raamatukogu. Eesti loodus nr. 5 Mai 2016.

[5] Haimre mõis (Märjamaa khk), Kinnistute register Eesti Rahvusarhiivis

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]