Mõisamaa mõis

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Disambig gray.svg  See artikkel räägib Märjamaa kihelkonnas asunud mõisast; Simuna kihelkonnas asunud mõisa kohta vaata Mõisamaa mõis (Simuna).

Mõisamaa mõis (saksa Moisama) oli rüütlimõis Läänemaal Märjamaa kihelkonnas. Nüüdisajal jääb kunagine mõis Rapla maakonda Märjamaa valla territooriumile.

Ajalugu[muuda | muuda lähteteksti]

Mõisamaa mõis eraldati Vaimõisa mõisast Põhjasõja järel. Selle omandas Jacob Flemmingi pärijatel ooberst Adolf Friedrich von Rosenthal, kes mõisa omakorda assessor Karl Friedrich von Huenele edasi müüs. Viimane tegi 1733. aastal vahetust Karl Gustav von Lilienfeldtiga (suri 1738), loovutades oma Mõisamaa ja Tolli mõisa Adila mõisa vastu Hageri kihelkonnas. Karl Gustavi von Lilienfeldti poeg ja pärija Jakob Heinrich von Lilienfelt müüs 1756. aastal Mõisamaa mõisa 10 000 hõberubla eest kapten Magnus Johann von Fockile.[1]

1768. aastal müüs Magnus Johann von Fock Mõisamaa 14 000 hõberubla eest kapten Justus Friedrich von Stackelbergile (1737–1800). Justus Friedrichi surma järel jääb osa mõisast tema lese Katharina Elisabethi (sündinud Mohrenschildt; 1750–1824) valdusse kuni viimase surmani, osa aga läks ülejäänud pärijatele. 1825. aastal kinnitatakse mõis nende poja Peter Alexander Gottfried von Stackelbergi (1784–1851) omandisse. Mõisa väärtuseks on 40 000 rubla.[1]

1849. aastal pantis Peter von Stackelberg Mõisamaa mõisa kolmeks aastaks Eduard von Wendrichile (suri 1892). Panti pikendati Peter von Stackelbergi pärijate poolt 1855. aastal. 1858. aastal müüsid Stackelbergi pärijad mõisa hinnaga 41 000 hõberubla Wendrichile päriseks. Wendrichi surma järel läheb mõis tema abikaasa Emiliele (sündinud Oesterreich).[1]

1894. aastal ostis Tallinna kodanik Paul Schmeling 76 690 rublaga Emilie Wendrichi käest Vaimõisa mõisa.[1]

1902. aastal omandas mõisa 93 000 rublaga Eduard von Lueder.[1]

1917. aastal omandas 85 000 rubla eest mõisa Pärnu aukodanik Alfred Schmidt.[1]

Mõisakompleks[muuda | muuda lähteteksti]

Osaliselt kahekorruseline härrastemaja ehitati pärast 1905. aasta põletamist, ehitamisel kasutati ära varasema kiviehitise varemeid. Endises peahoones asub tänapäeval hooldekodu.

Säilinud on ka hulk kõrvalhooneid, mis on paljuski ümber ehitatud.

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]