Kaitseväe peastaap: erinevus redaktsioonide vahel
139. rida: | 139. rida: | ||
:14. detsembril 1918 loodi polkovnik [[Johan Laidoner]]ile (alates 23. detsembrist 1918. aastal Eesti [[Sõjavägede Ülemjuhataja]]) alluv Sõjajõudude '''[[Kaitseväe Peastaabi operatiiv- ja väljaõppeosakond#Ajalugu|Operatiivstaap]]''', mis tegeles konkreetse sõjalise tegevuse planeerimise ja vägede strateegilise juhtimisega, ülemjuhataja staabi ülem oli [[kindralmajor]] [[Jaan Soots]]. |
:14. detsembril 1918 loodi polkovnik [[Johan Laidoner]]ile (alates 23. detsembrist 1918. aastal Eesti [[Sõjavägede Ülemjuhataja]]) alluv Sõjajõudude '''[[Kaitseväe Peastaabi operatiiv- ja väljaõppeosakond#Ajalugu|Operatiivstaap]]''', mis tegeles konkreetse sõjalise tegevuse planeerimise ja vägede strateegilise juhtimisega, ülemjuhataja staabi ülem oli [[kindralmajor]] [[Jaan Soots]]. |
||
:[[Sõjatander|Sõjatandritel]] ja alluvates diviisides korraldasid operatiivset ja taktikalist juhtimist [[Viru rinne|Viru rinde]], [[Lõunarinne (Eesti Vabadussõda)|Lõunarinde]] ja [[diviis]]ide ([[1. Diviis|1.]], [[2. Diviis|2.]] ja [[3. Diviis]]) staabid. |
:[[Sõjatander|Sõjatandritel]] ja alluvates diviisides korraldasid operatiivset ja taktikalist juhtimist [[Viru rinne|Viru rinde]], [[Lõunarinne (Eesti Vabadussõda)|Lõunarinde]] ja [[diviis]]ide ([[1. Diviis|1.]], [[2. Diviis|2.]] ja [[3. Diviis]]) staabid. |
||
===Ülemjuhataja Staap, 1919–1920=== |
|||
⚫ | |||
Sõjavägede Ülemjuhataja Johan Laidoneri 1919. aasta 23. veebruari päevakäsu |
[[1919]]. aasta [[23. veebruar]]il moodustati Sõjavägede Ülemjuhataja Johan Laidoneri 1919. aasta 23. veebruari päevakäsu alusel Ülemjuhataja ([[Johan Laidoner]]i) [[Ülemjuhataja Staap]], mille kaudu juhiti Eesti [[Eesti maavägi|maaväe]] ja [[Eesti merevägi#Ajalugu|mereväe]] sõjalist tegevust. Peastaap nimetati Korraldusvalitsuseks, Operatiivstaap - [[Kindralstaabi Valitsus]]eks. |
||
:Ülemjuhataja Staap oli väiksearvuline ja sinna kuulusid: |
|||
*Ülemjuhataja staabi ülem, kindralmajor [[Jaan Soots]] |
|||
*[[käsundusohvitser]]id, |
|||
*[[kantselei]]. |
|||
:Ülemjuhataja Staabile allusid: |
|||
*Kindralstaabi Valitsus |
|||
⚫ | |||
*Suurtükiväe Valitsus, |
|||
*Kohtu osakond, |
|||
*Inseneriväe Valitsus. |
|||
===Kindralstaap ja Kaitsevägede staap=== |
===Kindralstaap ja Kaitsevägede staap=== |
||
[[Eesti Vabadussõda|Eesti Vabadussõja]] võiduka lõpetamise järel, 1920. aasta 26/27. märtsil kaotati Eesti [[Sõjavägede Ülemjuhataja]] [[institutsioon]] ning seoses sellega nimetati senine Ülemjuhataja Staap - Sõjavägede Staabiks, mille ülem juhtis ja koordineeris ka Kindralstaabi Valitsuse (1924. aastast Kindralstaap) ja Korraldusvalitsuse tegevust. |
[[Eesti Vabadussõda|Eesti Vabadussõja]] võiduka lõpetamise järel, 1920. aasta 26/27. märtsil kaotati Eesti [[Sõjavägede Ülemjuhataja]] [[institutsioon]] ning seoses sellega nimetati senine Ülemjuhataja Staap - Sõjavägede Staabiks, mille ülem juhtis ja koordineeris ka Kindralstaabi Valitsuse (1924. aastast Kindralstaap) ja Korraldusvalitsuse tegevust. |
Redaktsioon: 21. november 2012, kell 00:06
Eesmärk | kaitseväe operatiivjuhtimine, väljaõpe ja arendus |
---|---|
Asukoht | Juhkentali tänav 58, 15007, Tallinn |
Tegevuspiirkond | Eesti Vabariik |
Juhtkond | Eesti kaitseväe juhataja |
Veebileht | Kontaktandmed |
Kaitseväe Peastaap on Eesti kaitseväe juhataja vahetus alluvuses olev strateegilise tasandi Kaitseväe struktuuriüksus, mis tegeleb kaitseväe operatiivjuhtimise, väljaõppe ja arendusega.
Kaitseväe Peastaabi ülem
Peastaapi juhib peastaabi ülem, kelle vahetus alluvuses on peastaabi ülema asetäitja operatiivalal, peastaabi ülema asetäitja toetuse alal, peastaabi ülema administratsiooni ülem ja teavitusosakonna ülem.
Eesti Rahvaväe ja Kaitseväe Peastaabi ülemad
|
|
Kaitseväe Peastaabi ülema asetäitjad
- peastaabi ülema asetäitjana operatiivalal, kes koordineerib peastaabi luureosakonna, operatiiv- ja väljaõppeosakonna, analüüsi- ja planeerimisosakonna, side- ja juhtimissüsteemide osakonna ning NATO Euroopa vägede peakorteri juures asuva Eesti sõjalise esinduse tööd
- kolonel Peeter Hoppe, 2011;
- peastaabi ülema asetäitja toetuse alal
- kolonel Ants Kiviselg,
Peastaabi ülesanded
- 1) Kaitseväe juhataja nõustamine ja tema tegevuse tagamine;
- 2) Kaitseväe tegevuse planeerimine, arendamine ja korraldamine;
- 3) Kaitseväe esindamine Kaitseväe juhataja volituse alusel;
- 4) Kaitseväe väljaõppe korraldamine;
- 5) Kaitseväe sõjaliste operatsioonide planeerimine ja koordineerimine;
- 6) logistika ja vastuvõtva riigi toetuse korraldamine Kaitseväes;
- 7) rahvusvahelise sõjalise koostöö koordineerimine Kaitseväes;
- 8) Kaitseväe varustuse ja infrastruktuuri arendamise ja hankimise koordineerimine;
- 9) Kaitseväe ja Kaitseliidu võimenõuete määratlemine;
- 10) kaitseväeluure- ja julgeolekualase tegevuse korraldamine;
- 11) valmisolekuastmete rakendamine, mobilisatsiooni ettevalmistamine ja juhtimine;
- 12) Kaitseväe personalialase tegevuse korraldamine ja koordineerimine;
- 13) side- ja juhtimissüsteemide alase tegevuse korraldamine ja koordineerimine Kaitseväes;
- 14) Kaitseväe, sealhulgas peastaabi, eelarve projekti koostamine;
- 15) sisekontrolli ja siseauditi korraldamine Kaitseväes;
- 16) Kaitseväe asjaajamise ning arhiivinduse korraldamine ja koordineerimine;
- 17) „Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadusest“ ja selle alusel antud õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmine;
- 18) strateegilise kommunikatsiooni arendamine ja juhtimine Kaitseväes;
- 19) teavitustöö arendamine ja juhtimine Kaitseväes;
- 20) tsiviil- ja sõjalise koostöö juhtimine Kaitseväes ja sõjalise koostöö koordineerimine Kaitseliidus;
- 21) peastaabi hangete vajaduste määratlemine;
- 22) peastaabi õigusalane teenindamine ning Kaitseväe õigusalase teenindamise juhtimine;
- 23) käesolevas paragrahvis nimetatud tegevusvaldkondade koordineerimine Kaitseliiduga;
- 24) Põhja-Atlandi Lepingu organisatsiooni (edaspidi NATO) standardimisdokumentide rakendamine Kaitseväes;
- 25) muud seadusest ja teistest õigusaktidest tulenevad ülesanded.
Peastaabi osakonnad
Peastaabi osakonnad tegelevad pikaajalise ja keskpikaajalise planeerimise, ressursside planeerimise, väljaõppe planeerimise korraldamise ja kontrolli ning riigikaitselise tegevuse tagamisega.
- Personaliosakond J1 (Kaitseväe personalitöö juhtimine ja üldine korraldamine);
- Luureosakond J2 (Sõjaline luure ja vastuluure);
- Kaitseväe Peastaabi Operatiiv- ja väljaõppeosakond J3/7 (Kaitseväe väljaõppe ja arengu operatiivplaneerimine);
- Logistikaosakond J4 (Logistilise tegevuse juhendamine);
- Analüüsi- ja planeerimisosakond J5/9 (Kaitseväe tegevuse pikaajaline planeerimine, Ressursside prognoosimine ja kaitseprioriteetide väljatöötamine, tsiviilmilitaar-koostöö organiseerimine);
- Side- ja juhtimissüsteemise osakond J6 (Side- ja juhtimissüsteemide tegevuse juhtimine);
- Eelarve- ja rahandusosakond J8 (Kaitseväe ning Kaitseliidu kesk, pika ja lühiajalise ressursiplaani koostamise koordineerimine ja analüüs);
- Üldosakond (Kaitseväe õigusalase teenindamise korraldamine, Peastaabi haldusküsimuste ja asjaajamise korraldamine);
- Teavitusosakond (Avalike suhete ja protokolli korraldamine);
- Siseauditi osakond, allub otseselt Kaitseväe juhatajale (Siseauditite korraldamine, finantsjuhtimine, finantsarvestus, ressursside kasutamise ja tegevuse tulemuslikkuse auditeerimise korraldamine Kaitseväes ja Kaitseliidus);
- Peainspektoriteenistus, allub otseselt Kaitseväe juhatajale (Väeosades ja asutustes inspektsioonide läbiviimine, sõjaväelise väljaõppe ning sisekorra kontroll, kaitseväelase avalduste kontroll ja lahendamine)
- osakond „Sõjaline esindus SHAPE´i juures“;
- Kaitseväe juhataja administratsioon;
- peastaabi ülema administratsioon.
Ajalugu
- 6. detsember 1917 – 1918 Venemaa Ajutise Valitsuse Venemaa armee Eesti rahvusväeosade 1. Eesti jalaväediviisi staap
- 28. veebruar 1918 – 5. aprill 1918, Eesti Sõjaväe Staap
Kaitseväe Peastaabi nimetused läbi ajaloo:
- 1918. aasta novembrist – 1920 Eesti Rahvaväe Peastaap
- 1920 – 1924 Eesti Rahvaväe Eesti Sõjavägede Staap
- 1924 – 1929 Eesti Rahvaväe ja Eesti kaitseväe Kindralstaap
- 1929 – 1937 Kaitsevägede Staap
- 1937 – 1940 Sõjavägede Staap
- ...
- 1991–2008 Eesti Kaitsejõudude Peastaap
- 2009– Kaitseväe Peastaap
Rahvaväe Peastaap
Eesti sõjajõudude tegevuse esimene juhtorgan moodustati 1918. aasta novembris Eesti Vabadussõja alguses, Eesti Rahvaväe Peastaap, mille staabiülemaks nimetati 27. novembril 1918. aastal Andres Larka. Sõjaväe juhtorganite loomisel lähtuti senisest Venemaa keisririigi armee juhtorganite töökorraldust, kus Kindralstaap tegeles vägede mobilisatsiooni, väljaõppe ja varustusküsimustega ning sõjavägede ülemjuhataja koos oma staabi – STAVKAga teostas reaalset sõjategevuse planeerimist ja juhtimist.
Peastaabi koosseisu kuulusid, 6. detsembril 1918. aastal:
|
1. jaanuariks 1919. aastaks viidi läbi Peastaabi koosseisu reorganiseerimine ja PS koosseisu kuulusid:
|
- 14. detsembril 1918 loodi polkovnik Johan Laidonerile (alates 23. detsembrist 1918. aastal Eesti Sõjavägede Ülemjuhataja) alluv Sõjajõudude Operatiivstaap, mis tegeles konkreetse sõjalise tegevuse planeerimise ja vägede strateegilise juhtimisega, ülemjuhataja staabi ülem oli kindralmajor Jaan Soots.
- Sõjatandritel ja alluvates diviisides korraldasid operatiivset ja taktikalist juhtimist Viru rinde, Lõunarinde ja diviiside (1., 2. ja 3. Diviis) staabid.
Ülemjuhataja Staap, 1919–1920
1919. aasta 23. veebruaril moodustati Sõjavägede Ülemjuhataja Johan Laidoneri 1919. aasta 23. veebruari päevakäsu alusel Ülemjuhataja (Johan Laidoneri) Ülemjuhataja Staap, mille kaudu juhiti Eesti maaväe ja mereväe sõjalist tegevust. Peastaap nimetati Korraldusvalitsuseks, Operatiivstaap - Kindralstaabi Valitsuseks.
- Ülemjuhataja Staap oli väiksearvuline ja sinna kuulusid:
- Ülemjuhataja staabi ülem, kindralmajor Jaan Soots
- käsundusohvitserid,
- kantselei.
- Ülemjuhataja Staabile allusid:
- Kindralstaabi Valitsus
- Korraldusvalitsus
- Suurtükiväe Valitsus,
- Kohtu osakond,
- Inseneriväe Valitsus.
Kindralstaap ja Kaitsevägede staap
Eesti Vabadussõja võiduka lõpetamise järel, 1920. aasta 26/27. märtsil kaotati Eesti Sõjavägede Ülemjuhataja institutsioon ning seoses sellega nimetati senine Ülemjuhataja Staap - Sõjavägede Staabiks, mille ülem juhtis ja koordineeris ka Kindralstaabi Valitsuse (1924. aastast Kindralstaap) ja Korraldusvalitsuse tegevust.
- Kindralstaabi ja Kaitsevägede staabi Staabiülem
- Kindralstaabi Staabiülema abi, kellele allusid: I, II, III, IV ja VI osakond;
- Kindralstaabi Staabiülema II abi, kellele allusid: V, üld- ja majandusosakond ja juriskonsultuur.
- KS I osakond, operatiivosakond,
- KS II osakond-sõjaväeluure ja vastuluureosakond,
- KS III osakond
- KS IV osakond
- KS V osakond, mobilisatsiooniosakond
- KS VI osakond
- KS Üldosakond,
- KS Majandusosakond
- KS juriskonsultuur
Kindralstaabi juures tegutses mobilisatsiooni komitee ja sõjaministeeriumi orkester[1].
Sõjavägede Staap
- Sõjavägede Staabiülem
- Sõjavägede Staabiülema abi, kellele allusid: I, II, III, IV ja VI osakond;
- Sõjavägede Staabiülema II abi, kellele allusid: V, üld- ja majandusosakond ja juriskonsultuur.
- SS I osakond, operatiivosakond,
- SS II osakond-sõjaväeluure ja vastuluureosakond,
- SS III osakond
- SS IV osakond
- SS V osakond, mobilisatsiooniosakond
- SS VI osakond
- SS Üldosakond,
- SS Majandusosakond.
- SS juriskonsultuur
Sõjavägede staabi juures tegutses mobilisatsiooni komitee ja sõjaministeeriumi orkester.
Välislingid
- Kaitseväe juhtimine
- Kaitseväe Peastaabi põhimäärus, Riigi Teataja, RT I, 24.05.2011, 6, jõustunud 27.05.2011
- Käsud Wabariigi sõjavägedele 1924.Teos digiteerituna digitaalarhiivis DIGAR
Viited
- ↑ KAITSEVÄE ORGANISATSIOONI JA KOOSSEISUDE SEADLUS, Vabariigi Valitsuse poolt 27. aprillil 1928 a. antud seadlus, Riigi Teataja nr. 1 - 1922 a