Käravete mõis: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 18. juuli 2012, kell 09:50

Käravete mõis (sks Kerrafer in Kirchspiel Ampel, Jerwen) asub Järvamaal Käravete alevikus paisjärve kaldal. Pargi tuumiku moodustab pikk paisjärv Ambla jõel, mille äärel kõrgendikul asub peahoone. Piki järve kallast kulgeb avatud väljak, mida ääristab vabaplaneeringuga puistu.

Omanikud

Käravete mõisa rajamine jääb 16. sajandi lõppu Rootsi riigi valitsusaega. Millal mõis täpselt tekkis, ei ole kahjuks siiski teada. 16. sajandi lõpul kuulusid siinsed alad Gerdt Munduse nimelisele omanikule. 1612. aastal läänistati Käravete Norra päritolu Paide linnusefoogtile, hilisemale Narva ja Nöteborgi asehaldur, ning Nyköpingi lääni Pungsundi (Pungesund) mõisnik Nils Hansson Baggele.^[1], kelle suguvõsa tõsteti 1652.aastal Baggenhufwudti nime all Rootsi aadli seisusesse. Viimasega algas Käravete ajaloos uus, ligi kaks sajandit väldanud Baggehufwudtide võimuperiood.

1696. aastal mõisad riigistati Rootsi riigi fiskaalpoliitilise olukorra paremustamiseks, sageli jäid need aga endistele omanikele rendile.

Pärast Põhjasõda tagastati mõisavaldused endistele omanikele. Ka Käravete läks tagasi Baggehufwudtide perekonnale. 1799. aastal panditi mõis võlgade katteks ja 1807. aastal omandas mõisa kreisimarssal ja krahv Robert Archibald Douglas: Käravete sattus meil harvaesineva - Šotimaalt pärineva aadliperekonna kätte.

1818. aastal omandas mõisa kreisimarssal Gustav Diedrich von Rehbinder. Tegemist oli kolmanda krahviperekonnaga Käravete mõisa ajaloos. See on Eestimaa kohta üsna harv kokkusattumus. G.D. Rehbinderit peetakse teerajajaks ka rehepeksumasinate kasutusele võtmisel Eestis. Temale omistatakse ka prioriteet meriinotõugu lammaste kasvatamise alal. G.D. Rehbinderile kuulusid ka mitmed teised mõisad Eestis (Udriku, Imastu, Neeruti, Venevere jpt ). Ka tänapäeval säilinud mõisahoonete ehituse võib siduda G.D.Rehbinderi nimega.

1873. aastal ostis Käravete mõisa leitnant ja parun Friedrich Wilhelm von Wrangell (sünd.1840), kes selle veebruaris 1885 kindralleitnant Eduard von Dehni (1828–1894) abikaasa Emma Mathilde Pauline von Dehnile (sünd. 1846) müüs.^[2] Viimane oli rootslaste Venemaa kindralkonsul Gustaf Ludvig Sterky tütar.

Dehnide ajal leidsid aset mõningased ümber- ja juurdeehitused. 1896. aastal kinkis lesestunud Pauline von Dehn mõisa oma väimehele, tütre Emma Julie Olga von Dehni (1865–) abikaasa, vabahärra Georg von Tiesenhausenile (1857–1920), kes oli kuulsa meresõitja Otto von Kotzebue tütrepoeg.

1913. aastal ostis Käravete mõisa 222 000 rubla eest Kurisoo mõisnik Alexander von Staal (sündinud 1886).^[3] Seejärel läks mõis 1915. aastal G.P. von Benckendorffile. Alates 1919. aastast kuulus mõis eesti soost kaupmeestele Rumbergidele.

Nõukogude ajal toimis mõisahoone kui kultuurimaja, kohalik raamatukogu ja kino.

Pärast Eesti taasiseseisvumist omandas Ambla vald mõisaansambli kui peremehetu vara. Esimene müük vallasasjana oli 18. juulil 2002 enampakkumise võitnud Sandretto OÜ–le 450 000 krooniga. Sandretto OÜ asus kohe mõisaansamblit korrastama, kuid müüs kinnistu 5. aprillil 2004. aastal 2 950 000 krooniga Adminton osaühingule, kes müüs selle samal päeval aktsiaseltsile LTT 4 900 000 krooniga. LTT kuulub vendadele Toomas ja Tõnu Tõnistele. Häärber seisab praegu tühjana lagunevas seisundis. 2012. aasta juulis müüsid Tõnisted mõisa pool aastat tagasi loodud osaühingule Thunder-storm OÜle, mis kuulub kustutamishoiatusega S&F Legal Servicele. S&F Legal Service omanik on äriregistrist kustutatud JBSF Legal. Kõik kolm asuvad samal aadressil ja nende kontaktisikuks on Kalev Sakjas.^[4]

Ehitamine

Käravete mõisa kirjeldused pärinevad 17. sajandi lõpust, mõisakaart on koostatud alles 1707. aastal. Nagu selgub oli tegemist üsna tagasihoidliku puithoonestusega. 1876. aastasse dateerib müürikivi karjaõue, säilinud on impostantne värav. Suur, praegu varemetes olev viinavabrik on ehitatud ajavahemikus 1877–1889. Samasse ehitati nuumhärgade tall.

Mõisa peahoone on ühekordne kivihoone, omades lakatube hoone otstel ja madala soklikorruse. Hoone on poolkelpkatusega ja S-kivikattega (asendatud eterniidiga). Käravete ehitati välja ühe Järvamaa stiilsema klassitsistliku ansamblina. Meeleolukalt on kujundatud aiafassaad, mida keskosas ilmestab kiviterrassile toetuv nelja sambaga portikus. Siseruumid on tänaseks ringi ehitatud, mainida saab siiski kõrgeid võlvitud keldreid, põhikorrusel kaht saali, millest ühe ruumimõju määrab perioodi lemmikmotiiv – sammastik. Härrastemaja tõstab esile kõrvalhoonete ansambel. Esifassaadil koonduvad ümber ringtee aidad ja tallid. Nimetatud ehitised annavadki Käravetele selle kordumatuse, andes edasi 19. sajandi klassitsismile iseloomulikku arhitektuuritaju, lubades nii rääkida Käravetest ansamblilises mõttes kui ühest silmapaistvamast Järvamaa mõisast. 19. sajandi lõpus tehti hoone lääne otsale puidust juurdeehitus. Pauline von Dehni ajal leidsid aset mõningased ümber- ja juurdeehitused. Peahoone vasakpoolsesse otsa ehitati teenijatetoad, sahvrid jne. Esiväljaku äärde püstitati puitpitsiline noore paruni maja, kelle kopsuhaigust puitelamu pidi ravima (maja siiani säilinud).

Vahelduvaid vaateid pakub aiafassaadi poolne küla koos tiikide süsteemiga (tänapäeval rajatud paisjärv). Siit haarab pilk ka mitte kaugele jäävat Ambla jõele rajatud vesiveskit. 1873. aastaks oli ehitatud (valdavalt kivist) 20 mõisahoonet, millest tähelepandav osa oli kaetud punase katusekiviga. Kompleksi kuulusid sammastikuga aidahoone, valitsejamaja, koertemaja, aednikumaja, küün, härjatall, viinavabrik, karjakastell (ehitatud 1876) ja vesiveski.

Dekoratiivvormidena väärivad tähelepanu 1877. aastal rajatud kivisild ning peahoone ja paisjärve vahel terrassidena laskuval alal kaks dekoratiivvaasi. Pargis asub Käravete ajaloo esmamainimist tähistava aastaarvuga kivi (1540).

Viited

↑ Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ..., Volume 1, 1754, lk.582-583
↑ Henry von Baensch. (2005). Geschichte der Familie von Wrangel vom Jahre Zwölfhundertfünfzig bis auf die Gegenwart. Adamant Media Corp., lk. 486
↑ Eesti Ajalooarhiivi kinnistute register: Käravete mõis (Ambla khk)
↑ Tõnisted pühkisid käed mõisast puhtaks. Õhtuleht. 18. juuli 2012.

Välislingid

Pilte

[1] Matrikel öfwer Swea rikes ridderskap och adel ..., Volume 1, 1754, lk.582-583

[2] Henry von Baensch. (2005). Geschichte der Familie von Wrangel vom Jahre Zwölfhundertfünfzig bis auf die Gegenwart. Adamant Media Corp., lk. 486

[3] Eesti Ajalooarhiivi kinnistute register: Käravete mõis (Ambla khk)

[4] Tõnisted pühkisid käed mõisast puhtaks. Õhtuleht. 18. juuli 2012.

[1]

[2]

[3]

[4]

@@ 24. rida: / 24. rida: @@
 Nõukogude ajal toimis mõisahoone kui [[kultuurimaja]], kohalik [[raamatukogu]] ja [[kino]].
-Pärast Eesti taasiseseisvumist omandas [[Ambla vald]] mõisaansambli kui peremehetu vara. Esimene müük vallasasjana oli 18. juulil [[2002]] enampakkumise võitnud Sandretto OÜ–le 450 000 krooniga. Sandretto OÜ asus kohe mõisaansamblit korrastama, kuid müüs kinnistu 5. aprillil [[2004]]. aastal 2 950 000 krooniga Adminton osaühingule, kes müüs selle samal päeval aktsiaseltsile LTT 4 900 000 krooniga. LTT kuulub vendadele [[Toomas Tõniste|Toomas]] ja [[Tõnu Tõniste]]le. Häärber seisab praegu tühjana lagunevas seisundis.
+Pärast Eesti taasiseseisvumist omandas [[Ambla vald]] mõisaansambli kui peremehetu vara. Esimene müük vallasasjana oli 18. juulil [[2002]] enampakkumise võitnud Sandretto OÜ–le 450 000 krooniga. Sandretto OÜ asus kohe mõisaansamblit korrastama, kuid müüs kinnistu 5. aprillil [[2004]]. aastal 2 950 000 krooniga Adminton osaühingule, kes müüs selle samal päeval aktsiaseltsile LTT 4 900 000 krooniga. LTT kuulub vendadele [[Toomas Tõniste|Toomas]] ja [[Tõnu Tõniste]]le. Häärber seisab praegu tühjana lagunevas seisundis. 2012. aasta juulis müüsid Tõnisted mõisa pool aastat tagasi loodud osaühingule Thunder-storm OÜle, mis kuulub kustutamishoiatusega S&F Legal Servicele. S&F Legal Service omanik on äriregistrist kustutatud JBSF Legal. Kõik kolm asuvad samal aadressil ja nende kontaktisikuks on [[Kalev Sakjas]].<ref>[http://ohtuleht.ee/485186 Tõnisted pühkisid käed mõisast puhtaks]. Õhtuleht. 18. juuli 2012.</ref>
 == Ehitamine ==