Vaivara vald: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Kendall (arutelu | kaastöö)
P typod
36. rida: 36. rida:
[[1892]]. aastal liideti Vaivaraga [[Auvere vald|Auvere]], [[Hiiemetsa vald|Hiiemetsa]] ja [[Türsamäe vald|Türsamäe vald]] sinna kuulunud [[Auevre mõis|Auvere]] (''Amfer''), [[Repniku mõis|Repniku]] (''Repnik'') ja [[Türsamäe mõis]]a (''Türsel'') maadega. [[1893]] liideti veel [[Sõtke vald]] koos [[Vana-Sõtke mõis]]a (''Alt-Söttküll'') maadega. [[1913]]. aastal on dokumentides märgitud, et valda kuulusid ka [[Sillamäe mõis|Sillamäe poolmõisa]] maad.
[[1892]]. aastal liideti Vaivaraga [[Auvere vald|Auvere]], [[Hiiemetsa vald|Hiiemetsa]] ja [[Türsamäe vald|Türsamäe vald]] sinna kuulunud [[Auevre mõis|Auvere]] (''Amfer''), [[Repniku mõis|Repniku]] (''Repnik'') ja [[Türsamäe mõis]]a (''Türsel'') maadega. [[1893]] liideti veel [[Sõtke vald]] koos [[Vana-Sõtke mõis]]a (''Alt-Söttküll'') maadega. [[1913]]. aastal on dokumentides märgitud, et valda kuulusid ka [[Sillamäe mõis|Sillamäe poolmõisa]] maad.


[[1937]]-[[1938]]. aasta vallarehvormiga liideti Vaivara vallaga osa [[Peetri vald|Peetri valla]] maid. Vaivara valld suurus peale reformi oli 213,1 km², keskusega Päite külas. Ülejäänud tänase Vaivara valla Aladest moodustati [[Alutaguse vald]]
[[1937]]-[[1938]]. aasta vallareformiga liideti Vaivara vallaga osa [[Peetri vald|Peetri valla]] maid. Vaivara vald suurus peale reformi oli 213,1 km², keskusega Päite külas. Ülejäänud tänase Vaivara valla Aladest moodustati [[Alutaguse vald]]


[[17. jaanuar]]i [[1941]]. aasta [[Rahvakomisaride nõukogu]] määrusega muudeti omavalitsused täitevkomiteedeks ja komplekteeriti täitvkomiteede uued koosseisud. Moodustatud täitevkomiteede tegevuse lõpetas [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|saksa okupatsioon]].
[[17. jaanuar]]i [[1941]]. aasta [[Rahvakomisaride nõukogu]] määrusega muudeti omavalitsused täitevkomiteedeks ja komplekteeriti täitvkomiteede uued koosseisud. Moodustatud täitevkomiteede tegevuse lõpetas [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|saksa okupatsioon]].

Redaktsioon: 5. juuni 2010, kell 13:39

Vaivara vald

[[Fail:Vaivara valla lipp|100x80px|ääris|Lipp]]
[[Fail:Fail:Vaivara vapp.jpg|90x90px|Vapp]]

Pindala: 407 km²
Elanikke: 1812 (1.01.2010)
Kontrolli pindala ja rahvaarvu väärtust (?)
EHAKi kood: 0851[1] Muuda Vikiandmetes
Keskus: Sinimäe
Vaivara valla asendikaart

Vaivara vald on vald Ida-Viru maakonnas.

Vaivara vald on Eesti kõige idapoolsem vald pindalaga 397,97 ruutkilomeetrit. Ta piirneb põhjas Soome lahega, idas Narva ja Narva-Jõesuu linna, Narva jõe ja Narva veehoidlaga, lõunas Illuka vallaga, läänes Sillamäe linna ning Toila vallaga.

Seisuga 1. jaanuar 2008 elas vallas 1800 inimest. Elanikest on 25% eestlased, 65% venelased, 3% valgevenelased, 2% soomlasi, 2% ukrainlasi ja 3% teistest rahvustest inimesed.

Asustus

Alevikud

Sinimäe 391 elanikku (2006. aasta seisuga) - Olgina 534

Külad

Arumäe 21 elanikku (2008. aasta seisuga) - Auvere 23 - Hiiemetsa 13 - Hundinurga 13 - Laagna 34 - Kudruküla 89 - Meriküla 14 - Mustanina 32 - Peeterristi 53 - Perjatsi 64 - Pimestiku 8 - Puhkova 41 - Soldina 102 - Sõtke 56 - Tõrvajõe 31 - Udria 29 - Vaivara 183 - Vodava 24

Kadunud külad

AugaHooviHärmamäeJaamaJoalaKannukaKirjkukülaKrivasooKulguKärekonnaLapiotsaMetskülaMudajõeMustajõeMõisakülaMüdikülaOrujõePõlendikuPähklimäeReidepõlluRiigikülaUdria ridakülaUhekonnaSaareväljaSininõmmeSirgalaSookülaSundjaTulevikuTuulukseVanakülaVepskülaViivikonna

Rahvastiku muutumine

Seisuga 1. jaanuar 2001 elas vallas 1652 inimest. Elanikest on 27% eestlased, 60% venelased, 3% valgevenelased, 3% soomlasi ja 7% teistest rahvustest inimesed.

Seisuga 1. jaanuar 2005 elas vallas 1768 inimest. Elanikest on 27% eestlased, 64% venelased, 3% valgevenelased ja 6% teistest rahvustest inimesed

Seisuga 1. jaanuar 2006 elas vallas 1852 inimest. Elanikest on 26% eestlased, 64% venelased, 3% valgevenelased, 2% soomlasi ja 5% teistest rahvustest inimesed.

Ajalugu

Vaivara valda mainitakse 1816, kui Eestimaa talurahvaseaduse alusel moodustati Vaivara kihelkonnas Vaivara mõisavald. Esimene puust vallamaja ehitati Perjatsi külla. Vallamajas asusid tööle mõisa poolt määratud vallavanem ja tema abi ning vallasekretär, hiljem lisandusid kohtunik, käskjalg ja vallapolitseinik. Halduslikult allus vald Viru kreisile Eestimaa kubermangus

1835. aasta sügisel said Vaivara kiriku juures perekonnanime 101 Vaivara mõisavalla ja ja 10 Vaivara kirikuvalla peret.

1866. aasta vallaseadusega vähenes mõisa võim valla üle. Selle seaduse alusel moodustatud valda kuulusid Vaivara mõis (Waiwara) ja Vaivara pastoraat.

1892. aastal liideti Vaivaraga Auvere, Hiiemetsa ja Türsamäe vald sinna kuulunud Auvere (Amfer), Repniku (Repnik) ja Türsamäe mõisa (Türsel) maadega. 1893 liideti veel Sõtke vald koos Vana-Sõtke mõisa (Alt-Söttküll) maadega. 1913. aastal on dokumentides märgitud, et valda kuulusid ka Sillamäe poolmõisa maad.

1937-1938. aasta vallareformiga liideti Vaivara vallaga osa Peetri valla maid. Vaivara vald suurus peale reformi oli 213,1 km², keskusega Päite külas. Ülejäänud tänase Vaivara valla Aladest moodustati Alutaguse vald

17. jaanuari 1941. aasta Rahvakomisaride nõukogu määrusega muudeti omavalitsused täitevkomiteedeks ja komplekteeriti täitvkomiteede uued koosseisud. Moodustatud täitevkomiteede tegevuse lõpetas saksa okupatsioon.

13. septembril 1945 aastal moodustati Vaivara valla piirides kolm külanõukogu: Vaivara külanõukogu keskusega Uus-Sõtke külas, Türsamäe külanõukogu keskusega Türsamäe asulas (Sillamäel) ja Perjatsi külanõukogu keskusega Perjatsi külas. Selle sammuga muudeti Eesti NSV haldussüsteem kolmetasandiliseks (külanõukogu, vald, maakond). Esimesed täitevkomiteede esimehed olid keskvõimu poolt ametisse määratud. Kohalikud valimised toimusid alles 18. jaanuaril 1948. aastal.

26. veebruaril 1949. aastal läks Vaivara vald koos sinna kuuluvate külanõukogudega moodustatava Jõhvi maakonna koosseisu.

1. oktoobril 1950 kehtestati Eestis uus administratiiv-territoriaalne jaotus, mis oli vastavuses NSV Liidus kehtivaga. Uue korraga kaotati kõik maakonnad ja vallad, Eestis kehtestati uuesti kaheastmeline halduskorraldus. Vaivara ja Alutaguse vallad likvideeriti ja territoorium liideti Narva linna piirkonnaga.

1954. aastal taastati endiste valdade piiridesse Vaivara ja Alutaguse külanõukogud alluvusega Narva linnapiirkonnale. Vaivara küla sai külanõukogu keskuseks.

1960. aastal eraldati Vaivara territoorium Narva linnapiirkonnastja liideti Kohtla-Järve rajooniga. 1977. aastal liideti Vaivara ja Alutaguse külanõukogud Vaivara külanõukoguks, 1978. aastast Sinimäe külanõukogu keskusega Sinimäel.

Vaivara vald taastati 5. märtsil 1993. aastal ja allutati Ida-Viru maakonnale.

Vaata ka

Välislingid