Vaivara mõis
|
See artikkel on rüütlimõisast; kirikumõisa kohta vaata Vaivara kirikumõis |
Vaivara mõis (saksa keeles Waiwara, teised nimed Siivertsi, Siewershof) oli rüütlimõis Vaivara kihelkonnas Virumaal[1].
Vaivara mõisa (saksa k. Waiver) aladel oli 16.-17. sajandil Suur- ja Vana-Vaivara külad, mis kuulusid Laagna mõisale. Suur-Vaivara küla kohal (praeguse Sinimäe aleviku kohal) asus oletatavalt ka mõis[2]. 1498. aastal vahetas Hans von Wrangell Laagna (Kydenurm) mõisa Hans Szoyega Wayeuer (Vaivara) und Jhekesz külade vastu ning kuni aastani 1552 valdas piirkonda Johann von Wrangell. Alates 1552. aastast on omanikuna märgitud Arend Asserienit, 1647. aastal müüs Johan Hastfer "Waiferi" (Vaivara?) maad, Reinhold von Wrangellile (1600–1654). 1687. aasta reduktsioonikomisjoni otsusega olid ooberst Reinhold von Wrangelli pärijad on tema pojad. Reinhold sai Annikvere mõisa ja Bernhard Johann von Wrangell (surn. 1690) sai Laagna mõisa. Komisjoni otsusega kuulusid Bernhard (Berend) Johann von Wrangellile Laagna ja Meriküla mõisad, külad Peutz, Sirgola, Metzküll, Uddrias, pool Suur-Vaivarast ja Väike-Vaivarast ja Mustajõe mis olid reduktsioonist vabastatud.
Vaivara mõis asutati 18. sajandi keskel[3], kui 1759. aastal kammerjunkur ja rittmeister Bernd Gustav von Wrangell (1737–1767) müüs Vaivara ümbruse maad, Laagna mõisast, oma isa Heinrich Wilhelm von Wrangelli nõusolekul Laagna mõisa krahv Karl von Sieversile. Laagna ja Vaivara mõisniku Karl von Sieversi abiga sai teoks Vaivara kiriku ehitus, mis pühitseti 10. juulil 1776[4].
1793. aastal müüs ooberstleitnant krahv Carl Sievers, Vaivara mõisa Karl Georg von Arpshofenile (1742−1804). Narva 1. Gildi kaupmehe vabahärra Karl Georg von Arpshofeni pärandijagamisel sai Vaivara mõisa koos küladega ja hajataludega Perjata, Kannuka, Muddiküll, Sirgala, Sottküll, Metsküll ja Jöggosse tema poeg, Karl Gottfried von Arpshofen (1788–1866). 1826. aastal müüs Karl Gottfried von Arpshofen osa mõisamaadest oma vennale Gerhard Heinrich von Arpshoffenile. 1850. aastal müüs ta ka Sillamäe veskikoha ja sinna juurde kuuluva raieõigusega Vaivara metsades, haagikohtunik insenerleitnant Friedrich Ludolph von Seidlitzile.
1867. aastal omandas mõisa tõeline salanõunik, ülemõuemeister Konstantin von Korff (1832–1895), kelle surma järel olid pärijad 1896. aastast tema pojad Nikolai ja Leopold von Korff, kuid testamendi alusel jäi eluaegse valduse õigus tema lesele Marie Magdalene Anette von Korffile (sünd. von Rosen). 1901. aastast sai pärijatevahelisel kokkuleppel Vaivara mõisa Nikolai von Korff.
Vaivara mõisahoone asus Sinimägedest idapoolseima - Lastekodumäe keskel. Vaivara mõisahoone kuulus kuni 1919. aasta riigistamiseni von Korffidele, 1920.-30. aastatel tegutses hoonetes Eesti Punase Risti Narva osakonna Vaivara lastekodu[5].
16. augustil 1941, süütasid Vaivara mõisahoone Narva jõe taha taganevad hävituspataljonlased. Oru lossi süütasid hävituspataljonlased taganemisel juba 13. augustil 1941.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ http://www.mois.ee/pikknimy.shtml (vaadatud 27.01.2016)
- ↑ Vaivara mõis (Vaivara khk), Kinnistute register Eesti Rahvusarhiivis
- ↑ Vaivara mõis Rahvusarhiivi Eesti ala mõisate registris (vaadatud 27.01.2016)
- ↑ Kristjan Luhamets, Koguduse lugu: Vaivara, e-kirik.eelk.ee, 10. november 2022
- ↑ Vaivara Lastekodu, eestilastekodud.wordpress.com
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Vaivara mõis Rahvusarhiivi Eesti ala mõisate registris