Erinevus lehekülje "Omakirjastuslik tegevus Eestis" redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
====Poliitiline kirjandus====
 
Esimesed omakirjastuslikud poliitilise kirjanduse ilmingud Eestis olid mitmesugused lendlehed, üleskutsed jmt juba [[1940. aastad|1940.]] ja [[1950. aastad|1950. aastatel]]. Enamasti olid need suhteliselt lühikesed, kutsudes üles Eesti vabastamisele Nõukogude okupatsiooni alt.
{{pooleli}}
 
Poliitilise kirjanduse hulk ja maht kasvas [[1960. aastad|1960. aastate]] teisel poolel, eriti pärast Nõukogude Liidu invasiooni [[Tšehhoslovakkia]]sse [[1968]]. aastal. Laialt levisid [[vene keel|vene]] või ka [[tšehhi keel]]est tõlgitud materjalid ja dokumendid.
 
Koos vene ''[[samizdat]]i'' arenguga jõudsid Eestisse ka paljud Venemaal välja antud tekstid. Mitmeid neist tõlgiti [[eesti keel]]de ning paljundati ja levitati edasi.
 
Aastatel [[1972]] kuni [[1974]] levisid laialdaselt näiteks Nõukogude Liidu Demokraatliku Liikumise programm ja taktikalised alused.
 
Kõige järjepidevam poliitiline väljaanne oli aastatel [[1978]] – [[1987]] ilmunud perioodiline kogumik "Lisandusi mõtete ja uudiste vabale levikule Eestis", mida ilmus kokku 25 numbrit. Selle (konspiratiivseteks) toimetajateks olid järgimööda [[Jüri Adams]], [[Viktor Niitsoo]], [[Arvo Pesti]] ja [[Mati Kiirend]]. Sarnaselt Venemaal ilmunud "Jooksvate sündmuste kroonikale" kajastati seal [[KGB]] tegevust teisitimõtlejate suhtes Eestis ja muid sündmusi.
 
Avalike teisitimõtlejate ehk [[dissident]]ide tegevus algas Eestis [[1979]]. aastal, mil avaldati [[Balti apell]]. See oli esmakordne juhtum Eestis, mil inimesed kirjutasid alla poliitilisele nõudmisele. Varem olid kõik taolised tekstid olnud anonüümsed ja täielikult konspireeritud.
 
[[1980]]. aastal ilmus "[[40 kiri]]", milles Eesti haritlased tundsid muret [[venestamine|venestamise]] ilmingute üle Eestis.
 
Kogu selle aja jooksul ilmus pidevalt mitmesuguseid muid poliitilisi tekste, sõnavõtte, analüüse, dokumente jpm.
 
===Välislingid===

Navigeerimismenüü