Toomas Vint

Toomas Vint
	Toomas Vint 2012. aastal
Sündinud	5. märts 1944 (80-aastane); Tallinn
Rahvus	eestlane
Tegevusala	kunstnik ja kirjanik

Toomas Vint (sündinud 5. märtsil 1944 Tallinnas) on eesti kunstnik ja kirjanik.

Elukäik[muuda | muuda lähteteksti]

Ta on lõpetanud 1962. aastal Tallinna 10. Keskkooli ja õppinud Tartu Riiklikus Ülikoolis bioloogiat.

Aastatel 1963–1965 läbis sõjaväeteenistuse Nõukogude mereväe Põhjalaevastikus, 1967–1971 töötas Eesti Televisioonis režissööri abi ja assistendina.

1973. aastast Eesti Kunstnike Liidu liige. 1977. aastast Eesti Kirjanike Liidu liige.

Kunstialane tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Toomas Vint hakkas esinema näitustel 1960. aastate lõpul, ANK-64 järellainetuses. Tõeline läbimurre toimus teosega „Sinu liblikas lendab sinu aasale” (1971). Toomas Vindi loomingut tõlgendada püüdes on kasutatud termineid "intellektuaalne naivism", "transavangard", "metafüüsiline maal", "magritilik sürrealism". Ta ise nimetab oma töid kontseptuaalseteks maastikeks.^[1]

1990. aastate keskpaiku esitas Vint näitusele „Biotoopia” (1995) kaasaegset kunsti parodeeriva installatsiooni „Vaikelu”, misjärel arvustas ajakirjanduses kirglikult eesti kunstipoliitikat. Pärast näituse „Déjà vu” (2000) kureerimist tõmbus kunstikõnelustest kõrvale.^[1]

Vindi maale on mitmes kunstimuuseumis ja prominentses erakogus.

Tähtsamad isikunäitused[muuda | muuda lähteteksti]

1980 Eesti Kunstimuuseum, Tallinn
1984 Kirjanike Maja, Peterburi
1987 Galerii Gorky Pariis
1988 Port Louis' näitusehoone Mauritius
1997 “Lõppematu maastik”. Tallinna Kunstihoone
1998 “Vaade maastikule”. Tartu Kunstimaja
2004 “Mäng maastikus”. Tallinna Kunstihoone
2008 „Maastik kui ikoon“. Haus Galerii, Tallinn

Tunnustus kunstivallas[muuda | muuda lähteteksti]

1978 – NSV Liidu Kunstnike Liidu diplom
1978 – Vilniuse IV Maalitriennaal, Vilniuse linna auhind
1979 – Baltimaade Noortekunsti Triennaal, medal
1981 – Vilniuse V Maalitriennaal, ajakirja Kulturos Barai preemia
1986 – Konrad Mäe preemia
1987 – Konrad Mäe preemia
2015 – Kristjan Raua preemia (koos Aili Vindiga, värvikas ja isikupärane looming)

Kirjanduslik tegevus[muuda | muuda lähteteksti]

Toomas Vint tuli kirjandusse 1970. aastatel novellistina. Sageli käsitletakse teda koos Vaino Vahingu ja Rein Saluriga, kuigi nende kolme loomingus erilisi ühisjooni ei leidu. Vint oli üks poolpõrandaaluse ajakirja Hees tegijatest^[viide?]. Heesi väljaandel ilmus 1968 Toomas Vindi luulekogu „Suitsupilvedest unistus".^[viide?]

Vindi varasemat loomingut (1968–1987) iseloomustavad märksõnad: mäng, irreaalse põimumine reaalsega, üksildus, vastuolulised hingeseisundid, erootika. Iroonia seguneb enesestmõistetavusega lüürika ja tundelisusega. Aastatel 1987–1994 kirjutas Vint mõned üksikud novellid.

1995–2005 oli viljakas periood, igal aastal ilmus raamat. Romaanides hakkab tööle postmodernistlik võttestik. Romaan „Kojamehe naine” šokeeris publikut seksuaalse avameesusega, „Lõppemata maastik” prototüüpidega. Ambitsioonikas Helger Tepneri triloogia („Kojamehe naine“, „Topeltvalguses“, „Mäluauguga naine“) püüdis tabada olulist, mis 1960. aastatest kuni tänapäevani eesti inimese hinges toimus. Iga raamat pakkus ajastule sobiva metafoori.

Tema raamatuid on ilmunud vene ja soome keeles, jutte on tõlgitud paljudesse keeltesse.