Suguühe

Fail:Missionary Sex Position.png

Suguühe misjonäriasendis

Seksuaalvahekord ehk suguühe ehk koitus (ladina keeles coitus) on inimestevaheline kopulatsioon.

Sünonüüme

Teisi sõnu seksuaalvahekorra kohta: seks, seksuaalsuhe, suguühe, nõelamine, tonksutamine, nõksutamine, krõpsutamine, paugutamine, armatsemine, täristamine, horisontaaltango, sugutamine, magamine, suskimine, koinimine, nuss, nikk, kepp, tonks jpt. Paljud neist sõnadest on kasutusel slängis ja tavakeeles ka teistes tähendustes.

Mõiste variandid

Kitsamas tähenduses on seksuaalvahekord mehe ja naise omavaheline tegevus, mille käigus mehe erigeerunud suguti siseneb naise tuppe ning võib toimuda seemnepurse ja/või orgasm.

Laiemas tähenduses hõlmab seksuaalvahekord laia skaalat seksuaalseid tegevusi (oraalseks, anaalseks, masturbatsioon, coitus interruptus, homoseksuaalne vahekord, jmt). Üldiselt võidakse seksuaalvahekorraks nimetada peaaegu igasugust genitaalide sihipärast stimuleerimist teise isiku poolt, kui sellega kaasneb ühe või mõlema partneri seksuaalne erutus.

Mõiste täpsustamine võib olla oluline õiguslikust aspektist; nii karistusõiguses (vägistamine jmt) kui tsiviilõiguses (abielulahutused jmt). Seksuaalvahekorra mõiste mitmetähenduslikkus põhjustas õiguslikke vaidlusi näiteks Monica Lewinsky juhtumi puhul 1998. aastal USA-s ning see oleks peaaegu võinud viia president Clintoni tagandamiseni.

Mõnikord käsitletakse seksuaalvahekorrana ka inimese seksuaalset suhet loomaga või isegi puude või elutute objektide abil seksuaalse rahulduse saamist.

Füsioloogia ja seksuaaltehnika

Heteroseksuaalse seksuaalvahekorra peamine füsioloogiline eesmärk on viljastamine ja rasedus. Ejakulatsiooni ajal tuppe jõudnud spermatosoidid liiguvad aktiivselt edasi läbi emakasuu ja -kaela emakasse ja sealt munajuhadesse, kus võib toimuda ühinemine munarakuga ning moodustuda sügoot. Sügoot ehk viljastatud munarakk liigub emakasse ning temast areneb loode.

Seksuaalvahekord täidab füsioloogiliselt ka teisi ülesandeid. Erinevalt paljudest loomariiki kuuluvatest liikidest on inimesed seksuaalselt aktiivsed ja vastuvõtlikud aastaringselt ning sõltumatult viljastumisvõimalustest. Mitmed uurimused on näidanud, et ka mitmesugused viljastumist mitte võimaldavad seksuaalvahekorrad on siiski ka bioloogiliselt tõlgendatavad viljastumist ja paljunemist soodustavatena.

Heteroseksuaalse intravaginaalse vahekorra käigus toimub peenise edasi-tagasi liikumine tupes ühe või mõlema partneri liigutuste tulemusena. Tupe seintele ja peenisele mõjub selline hõõrumine erutust suurendavana ning võib viia ejakulatsiooni ja/või orgasmini. Mõnede uuringute kohaselt aitab selline liikumine kõrvaldada ka võimalikke võõra sperma jääke tupes.

Seksuaalvahekorraga kaasneb tavaliselt tugev mõnu- ja naudingutunne, mis tänapäeval on peamiseks seksuaalvahekorda astumise motiiviks. Orgasmini jõudnud seksuaalvahekord võib jätta sügava õnne- ja rahuldustunde. Pikaajaline abstinents võib põhjustada depressiooni, psühhoose ja isegi agressiivsust. (Siiski peavad paljud religioonid abstinentsi soodsaks vaimsele tegevusele ja arengule.)

Füsioloogiliselt ja psühholoogiliselt peetakse regulaarseid seksuaalvahekordi organismile vajalikeks, tasakaalustavateks ja üldiselt soodsateks. Sotsiaalselt peetakse abielus olevaid inimesi sagedasti usaldusväärsemateks, tasakaalukamateks, vähem probleeme tekitavateks jne.

Seksuaalvahekord võib toimuda mitmetes asendites. Enam tuntud asendeid:

• "Misjonäriasend" -- naine on selili, mees on tema peal.
• "Ratsaasend" -- mees on selili, naine istub tema peal.
• "Koera asend" -- naine on käpuli või kummargil, mees tema taga.

Võimalikke asendeid on palju rohkem.

Lisaks intravaginaalsele (tupesisesele) vahekorrale võib kasutusel olla veel mitmeid muid variante nii vahekorra ajal kui ka eel- ja järelmängu käigus:

• oraalseks (peenise suhuvõtmine ja/või kliitori ja häbememokkade lakkumine ja imemine; skrootumi või pärakuava lakkumine; rinnanibude imemine ja näksimine jne).
• anaalseks (peenise sisestamine pärakusse).
• masturbatsioon (ühe- või mõlemapoolne vastastikune genitaalide stimuleerimine käte abil, sealhulgas sõrmede tuppe või pärakusse sisestamine ja hõõrumine).
• peenise hõõrumine partneri jalgade, käte või rindade vahel; juustes või vastu muid kehaosi.
• dildo (peenisekujulise abivahendi) sisestamine ja hõõrumine tupes, pärakus, suus või kehapinnal.

Grupiseksi ajal võivad mitmed võimalused olla kasutusel samaaegselt.

Seksuaalvahekord (laiemas tähenduses) võib toimuda ka ilma kehalise kokkupuuteta:

• Partnerid masturbeerivad teineteise nähes omaette.
• Telefoniseks -- partnerid suhtlevad telefoni teel ning võivad omaette masturbeerida.
• Internetiseks -- partnerid suhtlevad arvutivõrgu abil ning võivad omaette masturbeerida.

Coitus interruptus ehk katkestatud suguühe ehk väljatõmbamine ehk "ettevaatlik olemine" tähendab peenise tupest väljatõmbamist ja ejakulatsiooni väljaspool tuppe. Kasutusel on ka väljend "kõhu peale laskmine".

Coitus reservatus on ejakulatsiooni tagasihoidmine seksuaalvahekorra ajal.

Raseduse vältimiseks pole need meetodid kuigi usaldusväärsed, ehkki spontaanse vahekorra puhul, muude vahendite puudumisel, on need meetodid sageli ainuvõimalikud.

Turvaseks

Turvaseks on kaitse- ja ettevaatusabinõude kasutamine seksuaalvahekorra ajal suguhaiguste ülekandumise ja/või raseduse vältimiseks.

Enim soovitatavad turvaseksi abinõud on kondoomid.

Lähemalt vaata artiklist Turvaseks.

Ajalugu ja kultuur

Seksuaalvahekorda on ajaloos ja kultuuris enamasti tugevasti tähtsustatud. Sellega seondub hulgaliselt keelde, piiranguid, tabusid jmt.

Kultuurantropoloogid on üldiselt üksmeelel, et üks esimesi tabusid seoses seksuaalvahekorraga võis olla intsestikeeld (lähisugulastega seksimise keeld). On oletatud, et intsestikeeld ja teised seksuaalsusega seonduvad tabud, mis on üksnes inimkonnale omased, võisid olla olulisteks teguriteks kultuuri arengus ning inimühiskonna kujunemisel. Psühhoanalüüsi teooria näiteks peab Oidipuse kompleksi mässuks intsestikeelu vastu ning seetõttu üheks tähtsamaks alateadvuslikuks mõjuteguriks.

Teadlik ja kultuuripoolne seksuaalelu reguleerimine ja piiramine võib mitmete psühhoanalüüsist lähtunud teooriate kohaselt viia seksuaalenergia sublimeerumiseni vaimses tegevuses, loomingus, kunstis jne.

Laialdaselt on seksuaalvahekorrad olnud keelatud menstruatsiooni ajal.

Ealised piirangud on erinevatel aegadel ja erinevates kultuurides olnud erinevad. Paljudes kultuurides ealised piirangud puuduvad ning seksuaalsuhetesse võidakse astuda väga varajases nooruses. Enamasti on siiski seatud mingid piirangud (vanus, suguküpsus, esimene menstruatsioon vm) ning täiskasvanute ehk seksuaaleluks sobivate isikute hulka vastuvõtmiseks võivad olla kasutusel erilised tseremooniad ja riitused. On seisukohti, mille kohaselt võivad paljud puberteediealiste käitumis- ja tervisehäired olla tingitud ealistest piirangutest tingitud abstinentsist.

Enamikes kultuurides on ühel või teisel viisil reguleeritud abielu institutsioon. Koos sellega sätestatakse tavaliselt ka reeglid ja keelud abielueelseks, abieluliseks ning abieluväliseks seksuaaleluks. Sellised reeglid ja piirangud võivad meeste ja naiste jaoks olla erinevad.

Mõnikord on kultuuri poolt sätestatud ka lubatud asendid seksuaalvahekorra jaoks, rasestumisvastaste vahendite kasutamise kord, seksi jaoks keelatud päevad ning mitmeid muidki üksikasju ja piiranguid.

Paljudes religioonides hinnatakse kõrgelt seksuaalsusest, seksuaalsest erutusest ja seksuaalvahekordadest hoidumist, aseksuaalsust, abstinentsi ja tsölibaati.

Kristlikes traditsioonides on seksuaalvahekorda peetud üldiselt patuseks.

Mitmetes religioossetes ja vaimsetes traditsioonides on kasutusel meetodid seksuaalenergia suunamiseks, muutmiseks ja rakendamiseks vaimsetel eesmärkidel. Tuntuimad neist on mitmesugused tantristlikud traditsioonid budismis, hinduismis jm.

Vaata ka

• Orgasm
• Seksuoloogia mõisteid
• Tantra
• Parafiilia

Kirjandus

• Robin Baker. Spermasõjad. 2002. Kirjastus El Paradiso. ISBN 9985-78-682-3.
• Michel Foucault. Seksuaalsuse ajalugu (1. osa). 2005. Kirjastus Valgus. ISBN 9985-68-165-7.