Suguelundid
Suguelundid on reproduktiivelundkonna elundid, mille ülesandeks on soo jätkamine. Suguelundites tekivad ja valmivad sugurakud. Kuna suguelundid on oma asukoha tõttu kuseelunditega tihedalt seotud, vaadeldakse neid anatoomilise tervikuna.
Mehe suguelundid[muuda | muuda lähteteksti]
Pikemalt artiklis Mehe suguelundid
Mehe sisesuguelundid on munandid, munandimanused, seemnejuhad, seemnepõiekesed, eesnääre ja sugutisibulanäärmed. Välissuguelundid on suguti ja munandikott.
Munandid (testis) on mehe sugunäärmed, milles tekivad mehe sugurakud – spermid – ja produtseeritakse meessuguhormoone. Munandid on ploomikujulised pisut lamendunud paariselundid, mis paiknevad kõhuõõnest väljaspool munandikotis ja on teineteisest eraldatud munandikoti-vaheseinaga. Munandis paiknevates seemnetorukestes toimub meessugurakkude ehk spermide areng, seemnetorukeste vahemikkudes aga produtseerivad näärmerakud meessuguhormooni.
Naise suguelundid[muuda | muuda lähteteksti]
- Pikemalt artiklis Naise suguelundid
Naise sisesuguelundid on munasarjad, munajuhad, emakas ja tupp. Välissuguelundid on häbemekink, kõdisti, suured häbememokad ja väikesed häbememokad, mida koos nimetatakse häbemeks.
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
 |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Suguorgan |