Släng

Allikas: Vikipeedia

Släng või žargoon või argoo on mingi sotsiaalse grupi inimeste kõnekeele osa.

Slängi vastand on kirjakeel. Släng on keele lahutamatu osa, mis ajas väga kiiresti muutub. Släng on tavaliselt mingi konkreetse keele osa, kuid näiteks ingliskeelset (või mõnda teise enim levinud keele) slängi võivad kasutada ka mitmed erinevad rahvused.

Näiteks võib oma släng olla kurjategijatel, sõduritel, õpilastel. Släng võib kujuneda välja ka näiteks mingil elukutsel (erialasläng): arstid, kelnerid, sportlased, muusikud.

Slängi tekkimisel erinevate keelte baasil on olulised spetsiifilised keelekontaktid: nii näiteks põhineb vanglasläng Eestis mingis osas vene keelel ning arvutite ja interneti levikuga tekkinud uut tüüpi arvutikasutajate släng inglise keelel.

Inglastel ilmus esimene slängisõnaraamat 1785. aastal, soomlastel 1979, eestlastel 1991. aastal.

Eesti keeles on vähe kirjutatud slängi. Ajakirjanduses ja ilukirjanduses esineb seda vähe, isegi kui stiil seda nõuaks. Põhjuseks on tugev kirjakeele normipärasuse ja puhtuse eest võitlemise traditsioon.

Slängi väljendumine[muuda | muuda lähteteksti]

  • häälduses, näiteks moskõu, maskau tähenduses kohvik "Moskva"
  • lühendites, näiteks Pirta, Pässa, füss, keha, dire, karts
  • laenudes, näiteks breik - vaheaeg, pomo - direktor
  • sõnaloomingus, moonutustes, näiteks pärdillo - vend, kopsuprillid - rinnahoidja
  • võõrsõnadega sihipärases liialdamises, näiteks utreeru - mine minema, vaimne pervert - õpetaja
  • kirjakeele sõnade alternatiivses tähenduses, näiteks. eit - tüdruk, kütus - alkohol
  • roppudes sõnades,
  • kujundlikes väljendites, näiteks õhku läbi filtri hingama - suitsetama
  • terminilaadsetes nimetustes, näiteks tossud - sportjalanõud
  • "panema", "tegema" liigses kasutamises, näiteks sliipi panema - magama, pihta panema - varastama
  • tähenduse markeerimises ehk eesti omasõnadele alternatiivsete tähenduste omistamises, näiteks tünn - paks inimene, luukere - peenike inimene
  • hüüdnimedes, mis võivad kujuneda välja teatud isikuomaduste põhjal või ka täiesti juhuslikult, näiteks Lokaator - suurte kõrvadega poiss
  • metateesis, näiteks merakuurima - kurameerima, tihedad massid - mahedad tissid
  • kontraktsioonis ehk koondusmeetodis, näiteks kruvident - kruvi + revident
  • sõnade raies ehk abstsisioonis, näiteks loga - logaritm
  • tähemängus ehk logogriifis, näiteks mädakook - pedagoog
  • lühendite kasutamises, näiteks KASS – kallis austan sind südamest
  • derivatsioonis, liidetes näiteks
    • a-sufiks: mata - matemaatika,
    • ar-sufiks: narkar - narkomaan,
    • ka-sufiks: inka - inglise keel,
    • kas-sufiks: reaalikas - reaalkooli õpilane,
    • noi-sufiks: kihvtnoi - tubli,

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • Tõnu Tender, 2000. Eesti õpilasslängi muutumisest ajas. – Eesti keele allkeeled. TÜ eesti keele õppetooli toimetised 16.
  • Mai Loog, 1991. Esimene eesti slängi sõnaraamat.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]