Tiit Made: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Link
vormistust ja mõningaid pealkirju
4. rida: 4. rida:
| pildinimi = Tiit Made 1988.jpg
| pildinimi = Tiit Made 1988.jpg
| pildisuurus =
| pildisuurus =
| pildiallkiri =
| pildiallkiri = Tiit Made (1988)
| sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1940|03|13}}
| sünniaeg = {{sünniaeg ja vanus|1940|03|13}}
| sünnikoht = [[Tallinn]]
| sünnikoht = [[Tallinn]]
19. rida: 19. rida:
'''Tiit Made''' (sündinud [[13. märts]]il [[1940]] [[Tallinn]]as) on Eesti [[majandusteadus|majandusteadlane]], ajakirjanik, publitsist ja [[poliitik]].<ref name="CiL5K" />
'''Tiit Made''' (sündinud [[13. märts]]il [[1940]] [[Tallinn]]as) on Eesti [[majandusteadus|majandusteadlane]], ajakirjanik, publitsist ja [[poliitik]].<ref name="CiL5K" />


Ta oli [[1987]]. aastal üks neljast [[Isemajandav Eesti|Isemajandava Eesti]] idee autorist. Oli [[Eesti Vabariigi Ülemnõukogu]] ja [[Eesti Kongress]]i liige ning kuulus aastatel 1992–[[1999]] [[Riigikogu|Riigikokku]].
Ta oli [[1987]]. aastal üks neljast [[Isemajandav Eesti|Isemajandava Eesti]] (IME) idee autorist. Oli [[Eesti Vabariigi Ülemnõukogu]] ja [[Eesti Kongress]]i liige ning kuulus aastatel [[1992]]–[[1999]] [[Riigikogu|Riigikokku]].


Made kuulub [[20. Augusti Klubi]]sse, mis koondab [[20. august]]il [[1991]] Eesti Vabariigi Ülemnõukogus [[Eesti taasiseseisvumine|Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise]] otsuse poolt hääletanuid. Made kuulub ka 2010. aastal asutatud MTÜ Eesti Vabaduse Eest liikmeskonda, mis ühendab NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressi Eesti delegatsiooni eestimeelseid liikmeid.{{lisa viide}}
Made kuulub [[20. Augusti Klubi]]sse, mis koondab [[20. august]]il [[1991]] Eesti Vabariigi Ülemnõukogus [[Eesti taasiseseisvumine|Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise]] otsuse poolt hääletanuid. Made kuulub ka 2010. aastal asutatud MTÜ Eesti Vabaduse Eest liikmeskonda, mis ühendab NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressi Eesti delegatsiooni eestimeelseid liikmeid.{{lisa viide}}


== Elukäik ==
== Haridus ==
Tiit Made lõpetas 1959. aastal [[Tallinna Ühisgümnaasium|Tallinna 20. Keskkooli]]<ref name="20kk" /> ja [[1965]]. aastal [[Tallinna Tehnikaülikool|TPI]] majandusteaduskonna. 1971. aastal kaitses [[Moskva Riiklik Ülikool|Moskva Riiklikus Ülikoolis]] teaduste kandidaadi väitekirja välisriikide majanduse alal. Ta on töötanud insener-ökonomistina tehases [[Norma]], õppejõuna (dotsent) Tallinna Polütehnilises Instituudis (nüüd Tehnikaülikoolis), diplomaadina [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] saatkonnas [[Stockholm]]is, Plaanikomitee Infoinstituudi teadusdirektorina, välis- ja majanduskommentaatorina ning saatejuhina raadios ja televisioonis, professorina [[Estonian Business School|Eesti Kõrgemas Kommertskoolis]].{{lisa viide}}
Made lõpetas 1959. aastal [[Tallinna Ühisgümnaasium|Tallinna 20. Keskkooli]]<ref name="20kk" /> ja [[1965]]. aastal [[Tallinna Tehnikaülikool|TPI]] majandusteaduskonna. 1971. aastal kaitses [[Moskva Riiklik Ülikool|Moskva Riiklikus Ülikoolis]] teaduste kandidaadi väitekirja välisriikide majanduse alal.


== Töökäik ja poliitiline karjäär ==
⚫
Tiit Made oli 1971–1989 [[NLKP]] liige. Oli esimesi laulva revolutsiooni poliitikutest, kes 7. novembril 1989 astus välja NLKP-st ja saatis oma parteipileti EKP Keskkomiteesse.{{lisa viide}}
Ta on töötanud insener-ökonomistina tehases [[Norma]], õppejõuna (dotsent) Tallinna Polütehnilises Instituudis (nüüd Tehnikaülikoolis), diplomaadina [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] saatkonnas [[Stockholm]]is, Plaanikomitee Infoinstituudi teadusdirektorina, välis- ja majanduskommentaatorina ning saatejuhina raadios ja televisioonis, professorina [[Estonian Business School|Eesti Kõrgemas Kommertskoolis]].{{lisa viide}}


=== Eesti NSV-s ===
Tiit Made oli [[1987]]. aastal üks neljast Eesti täielikule isemajandamisele üleviimise ([[Isemajandav Eesti|Isemajandava Eesti]]) idee autorist.{{lisa viide}}
⚫
Aastatel 1971–1989 oli ta [[NLKP]] liige. Oli esimesi laulva revolutsiooni poliitikutest, kes 7. novembril 1989 astus välja NLKP-st ja saatis oma parteipileti EKP Keskkomiteesse.{{lisa viide}}


Aastatel [[1989]]–[[1991]] oli ta [[NSV Liidu Rahvasaadikute Kongress]]i liige ja [[NSV Liidu Ülemnõukogu]] väliskomisjoni liige.{{lisa viide}}
[[1987]]. aastal oli ta üks neljast Eesti täielikule isemajandamisele üleviimise ([[Isemajandav Eesti|Isemajandava Eesti]]) idee autorist.{{lisa viide}}


Aastatel [[1990]]–[[1992]] oli Tiit Made [[Eesti Vabariigi Ülemnõukogu]] liige ja väliskomisjoni aseesimees. Ta oli üks 69-st Ülemnõukogu liikmest, kes [[20. august]]il 1991 Eesti iseseisvuse taastamise poolt hääletas. Aastatel 1990–1992 oli ta ka [[Eesti Kongress]]i liige. Valiti 1990 I [[Eesti Komitee]] liikmeks.{{lisa viide}}
Aastatel [[1989]]–[[1991]] oli Made [[NSV Liidu Rahvasaadikute Kongress]]i liige ja [[NSV Liidu Ülemnõukogu]] väliskomisjoni liige.{{lisa viide}}


=== Iseseisvuse taastanud Eestis ===
⚫
30. augustil 1991. aastal kasutas [[Eesti Ekspress]] artiklis "ERSP on radikaalsusest väsinud" Tiit Madest kirjutades fraasi "Tumeda, et mitte öelda KGB minevikuga". Seepeale esitas Made Eesti Ekspressi väite kohta hagi Tallinna Linnakohtule au ja väärikuse kaitseks nõudes, et Eesti Ekspress avaldaks oma ajalehes avaliku vabanduse. Selgus, et leht toetus 1989. aastal [[Svenska Dagbladet]]is ilmunud artiklile [[Charlie Nordblom]]i raamatu "Industriespionage" kohta, milles käsitleti [[tööstusspionaaž|tööstusalase spioneerimisega]] seotud küsimusi ning toodi ära kõigi diplomaatilist passi omavate NSV Liidu saatkonna töötajate nimed, kes olid Rootsi välisministeeriumi poolt välja antud diplomaatilise korpuse teatmikus ära toodud.{{lisa viide}} Tiit Made oli konsulaarosakonna atašee ja tegeles viisaküsimustega. Pärast mitmeid kohtuistungeid kohustas Linnakohus oma 18. mai 1992 otsusega Eesti Ekspressi vabandama ühe nädala jooksul ilma omapoolsete kommentaarideta Tiit Made ees valeinformatsiooni avaldamise pärast. Eesti Ekspress kaebas Linnakohtu otsuse edasi Eesti Vabariigi Ülemkohtusse. [[Eesti Vabariigi Ülemkohus]] otsustas 4.novembril 1992, et Eesti Ekspressis avaldatud kirjutis on hageja au ja väärikust riivav ning hagi kuulub rahuldamisele. Ülemkohus andis Eesti Ekspressile aega vabanduse avaldamiseks ajalehes üks kuu. Made oli esimene ja ainus Eesti poliitik, kelle kohta on Ülemkohtu otsus, et ta pole olnud KGB agent. Eesti Ekspress pole Made ees kunagi vabandanud ega allunud Eesti Vabariigi Ülemnõukohtu otsusele.{{lisa viide}} Hiljem on Made välja toonud, et kõik sellistel positsioonidel olnud inimesed pidid kohustuslikus korras luureorganitele andma aru<ref name="Õhtuleht 2008" />. Samuti on 30 aastat [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Esimene Peavalitsus|Nõukogude välisluure]] residendina Skandinaavias tegutsenud [[Boriss Grigorjev]] oma raamatus "Skandinaavia tagauksest. Luuraja märkmeid"<ref name="cqTIo" /> (2002) kirjeldanud Madet, kui nõukogude- ja venevastast inimest, kes "ei vihanud mitte ainult nõukogude korda, vaid ka kõike venelikku" ning väitnud, et ta polnud kindlasti KGB ohvitser.{{lisa viide}}
[[1990]]–[[1992]] oli Tiit Made [[Eesti Vabariigi Ülemnõukogu]] liige ja väliskomisjoni aseesimees. Ta oli üks 69-st Ülemnõukogu liikmest, kes [[20. august]]il 1991 Eesti iseseisvuse taastamise poolt hääletas. Aastatel 1990–1992 oli ta ka [[Eesti Kongress]]i liige. Valiti 1990 I [[Eesti Komitee]] liikmeks.{{lisa viide}}


⚫
30. augustil 1991. aastal kasutas [[Eesti Ekspress]] artiklis "ERSP on radikaalsusest väsinud" Tiit Madest kirjutades fraasi "Tumeda, et mitte öelda KGB minevikuga". Seepeale esitas Made Eesti Ekspressi väite kohta hagi [[Tallinna Linnakohus|Tallinna Linnakohtule]] au ja väärikuse kaitseks nõudes, et Eesti Ekspress avaldaks oma ajalehes avaliku vabanduse. Selgus, et leht toetus 1989. aastal [[Svenska Dagbladet]]is ilmunud artiklile [[Charlie Nordblom]]i raamatu "Industriespionage" kohta, milles käsitleti [[tööstusspionaaž|tööstusalase spioneerimisega]] seotud küsimusi ning toodi ära kõigi diplomaatilist passi omavate NSV Liidu saatkonna töötajate nimed, kes olid Rootsi välisministeeriumi poolt välja antud diplomaatilise korpuse teatmikus ära toodud.{{lisa viide}} Made oli konsulaarosakonna atašee ja tegeles viisaküsimustega. Pärast mitmeid kohtuistungeid kohustas Linnakohus oma 18. mai 1992 otsusega Eesti Ekspressi vabandama ühe nädala jooksul ilma omapoolsete kommentaarideta Tiit Made ees valeinformatsiooni avaldamise pärast. Eesti Ekspress kaebas Linnakohtu otsuse edasi Eesti Vabariigi Ülemkohtusse. [[Eesti Vabariigi Ülemkohus]] otsustas 4.novembril 1992, et Eesti Ekspressis avaldatud kirjutis on hageja au ja väärikust riivav ning hagi kuulub rahuldamisele. Ülemkohus andis Eesti Ekspressile aega vabanduse avaldamiseks ajalehes üks kuu. Made oli esimene ja ainus Eesti poliitik, kelle kohta on Ülemkohtu otsus, et ta pole olnud KGB agent. Eesti Ekspress pole Made ees kunagi vabandanud ega allunud Eesti Vabariigi Ülemnõukohtu otsusele.{{lisa viide}} Hiljem on Made välja toonud, et kõik sellistel positsioonidel olnud inimesed pidid kohustuslikus korras luureorganitele andma aru<ref name="Õhtuleht 2008" />. Samuti on 30 aastat [[NSV Liidu Riikliku Julgeoleku Komitee Esimene Peavalitsus|Nõukogude välisluure]] residendina Skandinaavias tegutsenud [[Boriss Grigorjev]] oma raamatus "Skandinaavia tagauksest. Luuraja märkmeid"<ref name="cqTIo" /> (2002) kirjeldanud Madet, kui nõukogude- ja venevastast inimest, kes "ei vihanud mitte ainult nõukogude korda, vaid ka kõike venelikku" ning väitnud, et ta polnud kindlasti KGB ohvitser.{{lisa viide}}
⚫
[[Pilt:Tiit Made presidendi roosiaia vastuvõtul 20.8.2018. Foto Martiina Made.jpg|pisi|Tiit Made 2018. aastal presidendi vastuvõtul Kadrioru roosiaias]]

⚫
[[Pilt:Tiit Made presidendi roosiaia vastuvõtul 20.8.2018. Foto Martiina Made.jpg|pisi|Tiit Made 2018. aastal presidendi vastuvõtul [[Kadrioru roosiaed|Kadrioru roosiaias]]]]
Made oli [[Eesti Roheline Liikumine|Eesti Rohelise Liikumise]] asutajaliige ja aseesimees. Aastal 1990 asutas ta [[Eesti Ettevõtjate Erakond|Eesti Ettevõtjate Erakonna]] ning oli selle esimees. Aastal 1994 ühines erakond [[Eesti Keskerakond|Eesti Keskerakonnaga]]. Pärast 1995. aasta [[lindiskandaal]]i lahkus Tiit Made Keskerakonnast ja asutas sealt lahkunutega [[Arengupartei]], mille liige oli 1998. aasta septembrini.{{lisa viide}}
Made oli [[Eesti Roheline Liikumine|Eesti Rohelise Liikumise]] asutajaliige ja aseesimees. Aastal 1990 asutas ta [[Eesti Ettevõtjate Erakond|Eesti Ettevõtjate Erakonna]] ning oli selle esimees. Aastal 1994 ühines erakond [[Eesti Keskerakond|Eesti Keskerakonnaga]]. Pärast 1995. aasta [[lindiskandaal]]i lahkus Tiit Made Keskerakonnast ja asutas sealt lahkunutega [[Arengupartei]], mille liige oli 1998. aasta septembrini.{{lisa viide}}


51. rida: 56. rida:
Tiit Made on kahekordne Eesti meister [[võrkpall]]is (1956, 1964).{{lisa viide}}
Tiit Made on kahekordne Eesti meister [[võrkpall]]is (1956, 1964).{{lisa viide}}


Ta oli 29. aprillil [[1958]]. aastal [[Eesti Raadio]] juurde loodud [[Noorte Reporterite Klubi]] asutajaliige ja esimese koosseisu asepresident. On [[Eesti Ajakirjanike Liit|Eesti Ajakirjanike Liidu]] liige. Tunnistati 1989.aastal Eesti parimaks ajakirjanikuks.{{lisa viide}}
Ta oli 29. aprillil [[1958]]. aastal [[Eesti Raadio]] juurde loodud [[Noorte Reporterite Klubi]] asutajaliige ja esimese koosseisu asepresident. On [[Eesti Ajakirjanike Liit|Eesti Ajakirjanike Liidu]] liige. Tunnistati 1989. aastal Eesti parimaks ajakirjanikuks.{{lisa viide}}


Tiit Made on tuntud [[ooper]]imuusika austajana. Ta on teinud [[Vikerraadio]]s ooperialaseid saateid "[[Bel canto (saade)|Bel canto]]" ning juhtinud ooperi [[galakontsert]]e Tartus ja Pärnus ja esinenud ooperialaste loengutega.{{lisa viide}}
Tiit Made on tuntud [[ooper]]imuusika austajana. Ta on teinud [[Vikerraadio]]s ooperialaseid saateid "[[Bel canto (saade)|Bel canto]]" ning juhtinud ooperi [[galakontsert]]e Tartus ja Pärnus ja esinenud ooperialaste loengutega.{{lisa viide}}
70. rida: 75. rida:
Tiit Made on alates 1974. aastast avaldanud Eestis, Soomes ja Rootsis majandus-, välispoliitika- ja ajalooalaseid monograafiaid, ooperi- ja operetimuusikat ning rahvusvahelisi suheteid käsitlevaid leksikone, reisiraamatuid ja publitsistika kogumikke – kokku 37 teost. 1984. aastal ilmus tal pseudonüümi Peeter Gustavsson all Stockholmis [[Lembit Kriisa]] kirjastuses Välis-Eesti & EMP okupeeritud Eesti siseolukorda kirjeldav raamat "Tänapäeva mured Eestis", mille autorit tollastel nõukogude jälitusorganitel ei õnnestunudki välja selgitada.
Tiit Made on alates 1974. aastast avaldanud Eestis, Soomes ja Rootsis majandus-, välispoliitika- ja ajalooalaseid monograafiaid, ooperi- ja operetimuusikat ning rahvusvahelisi suheteid käsitlevaid leksikone, reisiraamatuid ja publitsistika kogumikke – kokku 37 teost. 1984. aastal ilmus tal pseudonüümi Peeter Gustavsson all Stockholmis [[Lembit Kriisa]] kirjastuses Välis-Eesti & EMP okupeeritud Eesti siseolukorda kirjeldav raamat "Tänapäeva mured Eestis", mille autorit tollastel nõukogude jälitusorganitel ei õnnestunudki välja selgitada.


Tiit Made on Eesti ja välismaa ajalehtedes ja ajakirjades avaldanud alates 1967. aastast üle 1000 teadusliku, populaarteadusliku ja olustikulise majandus-, välis- ja sisepoliitika, ooperimuusika jne alast artiklit, kirjutist ja intervjuud.
Made on Eesti ja välismaa ajalehtedes ja ajakirjades avaldanud alates 1967. aastast üle 1000 teadusliku, populaarteadusliku ja olustikulise majandus-, välis- ja sisepoliitika, ooperimuusika jne alast artiklit, kirjutist ja intervjuud.


===Teoseid===
===Teoseid===
105. rida: 110. rida:
* "Rootsis Nõukogude saatkonnas", Argo, 2016, ISBN 9789949527724
* "Rootsis Nõukogude saatkonnas", Argo, 2016, ISBN 9789949527724
* "Poliitikas pöördelistel aegadel", TEA Kirjastus, 2018, ISBN 9789949244027
* "Poliitikas pöördelistel aegadel", TEA Kirjastus, 2018, ISBN 9789949244027
*"Nõukaaeg", Rahva Raamat Kirjastus, 2019, ISBN 9789949664788
* "Nõukaaeg", Rahva Raamat Kirjastus, 2019, ISBN 9789949664788
*"Vend ja õde NKVD küüsis", Trükiviis, 2020, ISBN 9789949016907
* "Vend ja õde NKVD küüsis", Trükiviis, 2020, ISBN 9789949016907
*"Eesti rahvasaadikud Kremli võimukoridorides", MTÜ Eesti Vabaduse Eest, 2020, <nowiki>ISBN 9789916401156</nowiki>
* "Eesti rahvasaadikud Kremli võimukoridorides", MTÜ Eesti Vabaduse Eest, 2020, <nowiki>ISBN 9789916401156</nowiki>
*"Ülemnõukogu XII iseseisvuse taastajana. Pildis ja sõnas, 20. Augusti Klubi, 2021, ISBN 9789916403372
* "Ülemnõukogu XII iseseisvuse taastajana. Pildis ja sõnas, 20. Augusti Klubi, 2021, ISBN 9789916403372
*"Ajad ammused", Tiit Made, 2022, ISBN 978-9916-4-1022-6
* "Ajad ammused", Tiit Made, 2022, ISBN 978-9916-4-1022-6
*"Saatanlik MRP", 20. Augusti Klubi, 2022, ISBN 978-9949-9565-9-3
* "Saatanlik MRP", 20. Augusti Klubi, 2022, ISBN 978-9949-9565-9-3


===Artikleid===
===Artikleid===

Redaktsioon: 19. juuli 2023, kell 00:53

Tiit Made
Tiit Made (1988)
Sünniaeg 13. märts 1940 (84-aastane)
Sünnikoht Tallinn
Erakond NLKP
Eesti Ettevõtjate Erakond
Eesti Keskerakond
Arengupartei
Amet NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressi saadik
Eesti Vabariigi Ülemnõukogu saadik
VII Riigikogu saadik
VIII Riigikogu saadik
Õppeasutus Tallinna Polütehniline Instituut
Moskva Riiklik Ülikool
Teaduslik kraad teaduste kandidaat

Tiit Made (sündinud 13. märtsil 1940 Tallinnas) on Eesti majandusteadlane, ajakirjanik, publitsist ja poliitik.[1]

Ta oli 1987. aastal üks neljast Isemajandava Eesti (IME) idee autorist. Oli Eesti Vabariigi Ülemnõukogu ja Eesti Kongressi liige ning kuulus aastatel 1992–1999 Riigikokku.

Made kuulub 20. Augusti Klubisse, mis koondab 20. augustil 1991 Eesti Vabariigi Ülemnõukogus Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise otsuse poolt hääletanuid. Made kuulub ka 2010. aastal asutatud MTÜ Eesti Vabaduse Eest liikmeskonda, mis ühendab NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressi Eesti delegatsiooni eestimeelseid liikmeid.[viide?]

Haridus

Made lõpetas 1959. aastal Tallinna 20. Keskkooli[2] ja 1965. aastal TPI majandusteaduskonna. 1971. aastal kaitses Moskva Riiklikus Ülikoolis teaduste kandidaadi väitekirja välisriikide majanduse alal.

Töökäik ja poliitiline karjäär

Ta on töötanud insener-ökonomistina tehases Norma, õppejõuna (dotsent) Tallinna Polütehnilises Instituudis (nüüd Tehnikaülikoolis), diplomaadina Nõukogude Liidu saatkonnas Stockholmis, Plaanikomitee Infoinstituudi teadusdirektorina, välis- ja majanduskommentaatorina ning saatejuhina raadios ja televisioonis, professorina Eesti Kõrgemas Kommertskoolis.[viide?]

Eesti NSV-s

Aastatel 1971–1989 oli ta NLKP liige. Oli esimesi laulva revolutsiooni poliitikutest, kes 7. novembril 1989 astus välja NLKP-st ja saatis oma parteipileti EKP Keskkomiteesse.[viide?]

1987. aastal oli ta üks neljast Eesti täielikule isemajandamisele üleviimise (Isemajandava Eesti) idee autorist.[viide?]

Aastatel 1989–1991 oli Made NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressi liige ja NSV Liidu Ülemnõukogu väliskomisjoni liige.[viide?]

Iseseisvuse taastanud Eestis

1990–1992 oli Tiit Made Eesti Vabariigi Ülemnõukogu liige ja väliskomisjoni aseesimees. Ta oli üks 69-st Ülemnõukogu liikmest, kes 20. augustil 1991 Eesti iseseisvuse taastamise poolt hääletas. Aastatel 1990–1992 oli ta ka Eesti Kongressi liige. Valiti 1990 I Eesti Komitee liikmeks.[viide?]

30. augustil 1991. aastal kasutas Eesti Ekspress artiklis "ERSP on radikaalsusest väsinud" Tiit Madest kirjutades fraasi "Tumeda, et mitte öelda KGB minevikuga". Seepeale esitas Made Eesti Ekspressi väite kohta hagi Tallinna Linnakohtule au ja väärikuse kaitseks nõudes, et Eesti Ekspress avaldaks oma ajalehes avaliku vabanduse. Selgus, et leht toetus 1989. aastal Svenska Dagbladetis ilmunud artiklile Charlie Nordblomi raamatu "Industriespionage" kohta, milles käsitleti tööstusalase spioneerimisega seotud küsimusi ning toodi ära kõigi diplomaatilist passi omavate NSV Liidu saatkonna töötajate nimed, kes olid Rootsi välisministeeriumi poolt välja antud diplomaatilise korpuse teatmikus ära toodud.[viide?] Made oli konsulaarosakonna atašee ja tegeles viisaküsimustega. Pärast mitmeid kohtuistungeid kohustas Linnakohus oma 18. mai 1992 otsusega Eesti Ekspressi vabandama ühe nädala jooksul ilma omapoolsete kommentaarideta Tiit Made ees valeinformatsiooni avaldamise pärast. Eesti Ekspress kaebas Linnakohtu otsuse edasi Eesti Vabariigi Ülemkohtusse. Eesti Vabariigi Ülemkohus otsustas 4.novembril 1992, et Eesti Ekspressis avaldatud kirjutis on hageja au ja väärikust riivav ning hagi kuulub rahuldamisele. Ülemkohus andis Eesti Ekspressile aega vabanduse avaldamiseks ajalehes üks kuu. Made oli esimene ja ainus Eesti poliitik, kelle kohta on Ülemkohtu otsus, et ta pole olnud KGB agent. Eesti Ekspress pole Made ees kunagi vabandanud ega allunud Eesti Vabariigi Ülemnõukohtu otsusele.[viide?] Hiljem on Made välja toonud, et kõik sellistel positsioonidel olnud inimesed pidid kohustuslikus korras luureorganitele andma aru[3]. Samuti on 30 aastat Nõukogude välisluure residendina Skandinaavias tegutsenud Boriss Grigorjev oma raamatus "Skandinaavia tagauksest. Luuraja märkmeid"[4] (2002) kirjeldanud Madet, kui nõukogude- ja venevastast inimest, kes "ei vihanud mitte ainult nõukogude korda, vaid ka kõike venelikku" ning väitnud, et ta polnud kindlasti KGB ohvitser.[viide?]

Tiit Made 2018. aastal presidendi vastuvõtul Kadrioru roosiaias

Made oli Eesti Rohelise Liikumise asutajaliige ja aseesimees. Aastal 1990 asutas ta Eesti Ettevõtjate Erakonna ning oli selle esimees. Aastal 1994 ühines erakond Eesti Keskerakonnaga. Pärast 1995. aasta lindiskandaali lahkus Tiit Made Keskerakonnast ja asutas sealt lahkunutega Arengupartei, mille liige oli 1998. aasta septembrini.[viide?]

Aastatel 1992–1999 oli ta Riigikogu liige kuuludes Riigikogu VII ja VIII koosseisu. Aastatel 1995–1999 oli Made Riigikogu majanduskomisjoni esimees. Pärast Riigikogu liikme mandaadi lõppemist 1999. aastal lahkus ta aktiivsest poliitikast.[viide?]

Tunnustus ja tiitlid

Isiklikku

Tiit Made Austraalias

Tiit Made on kahekordne Eesti meister võrkpallis (1956, 1964).[viide?]

Ta oli 29. aprillil 1958. aastal Eesti Raadio juurde loodud Noorte Reporterite Klubi asutajaliige ja esimese koosseisu asepresident. On Eesti Ajakirjanike Liidu liige. Tunnistati 1989. aastal Eesti parimaks ajakirjanikuks.[viide?]

Tiit Made on tuntud ooperimuusika austajana. Ta on teinud Vikerraadios ooperialaseid saateid "Bel canto" ning juhtinud ooperi galakontserte Tartus ja Pärnus ja esinenud ooperialaste loengutega.[viide?]

Kuulus 1994. aastal Eurovisioni lauluvõistluse Eesti žürii koosseisu.[viide?]

Tiit Made on abielus raadioajakirjaniku ja lastekirjaniku Reet Madega.[viide?]

Ajaloodoktor ja Eesti Diplomaatide Kooli asedirektor Vahur Made (1971–2017) oli Tiit Made poeg. Majandusharidusega vanem poeg Tambet Made juhtis aastaid Eesti Väliskaubanduse Liitu ning tegeleb välismajanduse alase konsultatsiooni- ja vahendustegevusega.[viide?]

Teise maailmasõja aegne Rügement Made juht Julius Made (1894–1956) oli Tiit Made isa onupoeg, Tiit Made isa hukkus Teises maailmasõjas 1942. aasta detsembris Velikije Luki all.[viide?]

1902. aastal Tallinna mererannas avatud Amandus Adamsoni "Russalka" mälestusmärgi ingli modell Julie-Lisette Rootsi (1878–1947) oli Tiit Made isapoolne vanaema[5]. Tema abikaasa, Tiit Made isapoolne vanaisa Otto Made (1867–1906) töötas treialina ning osales 1905. aasta detsembris toimunud mõisate põletamisel Harjumaal.[viide?]

Tiit Made on reisihuviline. Ta on külastanud rohkem kui sadat riiki.[viide?]

Looming

Tiit Made on alates 1974. aastast avaldanud Eestis, Soomes ja Rootsis majandus-, välispoliitika- ja ajalooalaseid monograafiaid, ooperi- ja operetimuusikat ning rahvusvahelisi suheteid käsitlevaid leksikone, reisiraamatuid ja publitsistika kogumikke – kokku 37 teost. 1984. aastal ilmus tal pseudonüümi Peeter Gustavsson all Stockholmis Lembit Kriisa kirjastuses Välis-Eesti & EMP okupeeritud Eesti siseolukorda kirjeldav raamat "Tänapäeva mured Eestis", mille autorit tollastel nõukogude jälitusorganitel ei õnnestunudki välja selgitada.

Made on Eesti ja välismaa ajalehtedes ja ajakirjades avaldanud alates 1967. aastast üle 1000 teadusliku, populaarteadusliku ja olustikulise majandus-, välis- ja sisepoliitika, ooperimuusika jne alast artiklit, kirjutist ja intervjuud.

Teoseid

Tiit Made taasiseseisvumispäeval 2011. aastal

Artikleid

Viited

  1. ↑ EE 14. köide, lk 270
  2. ↑ TÜG lendude loend, 11. lend – 1959a; Made, Tiit[alaline kõdulink]
  3. ↑ "Eestlased välismaal ehk Kuidas meie mehed läänes (luure)tööl käisid" Õhtuleht, 13. detsember 2008
  4. ↑ Борис Николаевич Григорьев, Скандинавия с черного хода. Записки разведчика: от серьезного до курьезного, Скандинавия с черного хода. Записки разведчика, raamat elektroonilisel kujul veebiraamatukogus librusek.ru
  5. ↑ Tiit Made. Valitsejate vastu. lk 534

Allikad

  • "Keda me valisime?" Tartu, 1993, lk 131–134.
  • "Keda me valisime 1995?" Tartu, 1995, lk 160–163.
  • "Eesti teaduse biograafiline leksikon", 2. köide Kj–M, Tallinn, 2005, lk 506.
  • "Eesti majanduse biograafiline leksikon 1951–2000", Tallinn, 2003, lk 281–282.
  • Made, Reet, "Lapsepõlvest tuleme kõik", Tallinn, 2001, Tiit Made, lk 207–218

Välislingid

  • "Tiit Made karu haardes" Õhtuleht, 22. september 1999
  • "Tiit Made ennustab Isamaaliidu ja Mõõdukate kadu" Delfi, 22. oktoober 2002
  • "Ingli pojapoeg Tiit Made" Elukiri, Nr 1, 2003
  • "Tiit Made astub vastu platsipuhastajate ajaloole" EPL, 17. august 2006
  • IME-mees "Tiit Made kõigest veel rääkida ei saa" EPL, 27. oktoober 2006
  • Võrkpalliprofist vormelifänn Kalev.ee, 9. jaanuar 2008
  • IME-mees Tiit Made: igast olukorrast leidub väljapääs, Sõidurõõm, Nr.29, suvi 2008
  • "Tiit Made innustus vanaonu SS-mälestustest" Delfi, 30. november 2008
  • Tiit Made teejuht ooperikultuuri, Postimees, 4. juuni 2012
  • "Me ei taha pahandusi" (Eerik Purje) (Tiit Made. Valitsejate vastu), Eesti Elu, Toronto, 27.09.2013
  • "Vastasseisude kroonika Tiit Madelt", Kesknädal, 9.10.2013
  • "Sammhaaval iseseisvaks" (Eerik Purje) (Tiit Made: Eestlaste vabanemise tee 1985–1994"), Eesti Elu (Toronto), 13.03.2015
  • "Independence regained – A chronological history" Tõnu Naelapea, Estonian World Review 20.08.2015
  • "Pealtnägija", Eesti Televisioon, 15.05.2016
  • "Tiit Made rääkis perioodist, mille kohta oli andnud vaikimisvande" Eesti Päevaleht, Stockholm, 25.05.2016
  • "Tiit Made külm sõda" (Kaur Maran), Laupäevaleht, 4.06.2016
  • "Sõnum suletud väravate tagant" (Eerik Purje) (Tiit Made. Rootsis Nõukogude saatkonnas), Eesti Elu,(Toronto), Nr.28, 16.07.2016
  • "Nõukogude diplomaat Tiit Made ehk vabakäiguvangina Rootsis" (Toomas Tiivel), Eesti Ekspress, 20.07.2016
  • "Rootsis Nõukogude saatkonnas". Karjäärita diplomaadi mälestused" (Madli Vitismann), Eesti Päevaleht, Stockholm, 31.09.2016
  • "Diplomaadi ettevaatlik mälestusteraamat. Tiit Made. Rootsis Nõukogude saatkonnas." (Enn Nõu), Akadeemia, Nr. 11, 2016
  • "Žiguliga kaaperdatud lennukit vabastamas" (Martiina Made), Eesti Ajalugu, Nr.2, 2018, lk 136-143
  • "Made vastab Lauristinile" (Liis Velsker), Postimees on-line, 9.04.2018
  • Katked Tiit Made uuest raamatust: Pullapää kriisi ajal oli Laar pidevalt hirmul..., Delfi, 30.4.2018
  • Katked Tiit Made uuest raamatust: kodakondsust jagati kõigile..., Delfi, 1.5.2018
  • "Hea, et oidu oli" (Eerik Purje retsensioon Tiit Made raamatule "Poliitikas pöördelistel aegadel"), Eesti Elu (Toronto), Nr. 31. 3.8.2018
  • "Tiit Made: Taasiseseisvunud Eesti on silmnähtavalt kobedam kui Pätsi Eesti", Pealinn, Nr. 9, 9. märts 2020, lk. 12-13.
  • "Kõik saab kord ajalooks" (Eerik Purje retsensioon Tiit Made raamatule "Nõukaaeg") Eesti Elu (Toronto), No. 9. 6.03.2020
  • "Manöövreid maailmasõja mänguväljaakult" (Eerik Purje retsensioon Tiit Made raamatule "Saatanlik MRP") Eesti Elu (Toronto), 28.10.2022
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Tiit_Made&oldid=6444583"