Julius Made

Allikas: Vikipeedia

Julius Made (26. aprill 1894 Paide30. juuni 1956 Bradford)[1] oli eesti ohvitser.

Julius Made lõpetas 1915. aastal Tallinna sõjakooli ja sai leitnandi auastme. Määrati Venemaa armeesse rühmaülemaks. Teenis Esimene maailmasõja ajal podporutšikuna Vitebski linna Vilno valvepolgus. Saabus 1918. aasta jaanuaris tagasi Eestisse, kus jätkas teenistust [[2. Eesti Jalaväepolk|2. Eesti Jalaväepolgus].1918. aasta veebruaris, pärast Lõuna-Eesti okupeerimist Saksa keisririigi vägede poolt, alustati 2. Eesti jalaväepolgu likvideerimist, mis lõpetati 12. märtsil 1918. aastal. Eesti Vabadussõjas võitles venelastega soomusrongi koosseisus. Pärast sõda teenis ohvitserina Valgas. 1923. aastal toodi ta üle teenima Tallinna. Läks 1927. aastal erru ning asus tööle Riigiraudtee administratsiooni. Esialgu töötas raamatupidajana ning seejärel osakonnajuhatajana. Teise maailmasõja ajal teenis kapteni auastmes 5. Eesti Piirikaitserügemendis ja 1. Saarekaitse rügemendis ning taandus 1944. aasta oma rügemendiga koos saksa vägedega Saksamaale, kus korraldas rügemendi kapituleerumise Briti vägedele ja määrati Schleswig-Holsteinis Uklei järve äärde rajatud interneeritud Eesti sõdurite laagri ülemaks Briti okupatsioonitsoonis. 1948. aastal sai loa asuda elama Inglismaale. [2].

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Julius Made abiellus 1929. aastal Hilda Alide Lehmtaliga. See abielu lahutati küll 1935. aastal, kuid sõja lõppedes said nad Inglismaal uuesti kokku. Julius Made oli Tiit Made isapoolse vanaisa vend.[3]

Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]

  • Made rügement
  • Tiit Made, Eestlased sõjapõrgus, kirjastus Argo, Tallinn, 2008

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]