Eesti Teaduste Akadeemia (1938–1940)
 | See artikkel vajab toimetamist. |
Eesti Teaduste Akadeemia (ladina keeles Academia Litterarum Scientiarumque Estonica) oli 1938–1940 tegutsenud teadusliku uurimistöö keskasutus Eestis.
Eellugu[muuda | muuda lähteteksti]
Juba Asutav Kogu oli tahtnud luua Eesti Teaduste Asutust, kuid see jäi teostamata, muu hulgas oli põhjuseks vastava kvalifikatsiooniga eesti teadlaste puudus. 1930. aastate keskel tekkis uuesti mõte asutada teaduste akadeemia või anda teaduste akadeemia õigused Õpetatud Eesti Seltsile.
Asutamine[muuda | muuda lähteteksti]
12. jaanuaril 1938 asutas Vabariigi Valitsus Eesti Teaduste Akadeemia seaduse eelnõu läbivaatamiseks ministritevahelise komisjoni[1]. Eesti Teaduste Akadeemia asutati 28. jaanuaril 1938 dekreedina antud Eesti Teaduste Akadeemia seadusega (SK VI 1938, 2, 2), mis jõustus 4. veebruaril 1938. Tema ülesandeks oli üldiste ja eriti Eestit käsitlevate teaduste edendamine, lähtudes eeskätt tegeliku elu vajadustest välja kasvanud küsimustest.
Akadeemia oli oma tegevuse korraldamises autonoomne, seda juhtis Vabariigi Presidendi poolt viieks aastaks akadeemikute seast nimetatav akadeemia president. Akadeemia jagunes humanitaarteaduste ja loodusteaduste sektsiooniks.
Akadeemia koosseisus nähti ette 20 tegevliiget. Akadeemia liikmeks võisid olla Eesti kodanikud, kes on oma teaduslike töödega silmapaistvalt edasi viinud teadust ja ilmutanud võimeid teadusliku töö korraldamiseks. Akadeemia liikmete ametivanuse piiriks oli 70 aastat, mille järel nad emeriteeriti.
Esimesed 12 liiget nimetas Riigihoidja 13. aprillil 1938 võrdsel arvul humanitaarteaduste ja loodusteaduste sektsiooni. Edaspidi tuli igal aastal valida üks uus tegevliige Vabariigi Presidendi kinnitusel vaheldumisi loodusteaduste ja humanitaarteaduste sektsiooni. Pärast kõigi kohtade täitmist vabanevad kohad tuli täita ühe aasta jooksul pärast vabanemist.
Auliikmeiks võidi valida isikuid, ka välismaalasi, kellel oli Eestit käsitleva või üldise teaduse edendamisel eriti väljapaistvaid teeneid. Nende arv ei olnud piiratud.
Kirjavahetajaiks liikmeiks võisid olla õpetlased, kes said oma tööde kaudu või muul viisil kaasa aidata teaduse arendamisele Eestis. Tegelikult ei jõutud akadeemia tegevusaja jooksul valida ühtegi kirjavahetajat liiget.
Õpetatud Eesti Seltsi juubeliaktusel 30. jaanuaril 1938 ütles seltsi auliige Johan Laidoner: "Meie ei kujutle muidugi, et Eesti kui väike riik saaks oma Teaduste Akadeemia alusel midagi õige suurejoonelist luua. Eesti Teaduste Akadeemia kujuneb rohkem ühendavaks lüliks kahe kõrgema õppeasutuse vahel. Siia koondub meie teadlaste parim valik. Peatöö teaduste edendamise alal teevad siiski ülikoolid ja teised teaduslikud organisatsioonid."[2]
20. aprillil 1938 toimus sümboolselt Tartu Ülikooli nõukogu saalis Eesti Teaduste Akadeemia täiskogu esimene koosolek, kus Akadeemia presidendiks valiti Karl Schlossmann, asepresidendiks Julius Mark, loodusteaduste sektsiooni juhatajaks Paul Kogerman ja humanitaarteaduste sektsiooni juhatajaks Edgar Kant. Kõik valitud kinnitati Riigihoidja poolt ametisse 11. mail.
Eesti Teaduste Akadeemia avakoosolek peeti 22. oktoobril 1938 Tallinnas Kaubandus-Tööstuskoja saalis. Eesti president Konstantin Päts ütles koosolekul peetud kõnes: Lubatagu tänasel pühalikul silmapilgul minule meele tuletada ühte juhust minu elus. See oli 1911. a., kui vabanesin ühest vene asutusest, milles oli rohkesti aega järele mõelda kõige üle. Äsja vabanenud, tuldi minu juure ja öeldi, et mul tuleb minna ühe hommikumaa keelteprofessori juure, kelle käes otsustamisel küsimus, kas eesti koolides võib õpetada eesti keelt. Asjaoludega mitte täiesti kursis olles, tuli siiski asuda ülesande lahendamisele. Raamatutega täidetud toas igasuguste kujude ja kujukeste keskel leidsin vana õpetlase, kes küll tundis kaugeid hommikumaa keeli, kuid kes tõendas, et ta pole kuulnud eesti keelest. Oma ülesande lahendamisel tuli meil teadlase juure viia terve hulk eesti keeles ilmunud raamatuid, millede põhjal teadlast veensime, et eesti keel kuulub kultuurkeelte hulka.
Asutamise puhul kinkis Itaalia valitsus akadeemiale 36-köitelise Encyclopedia Italiana nahkköites[3].
Tegevus[muuda | muuda lähteteksti]
9. juunil 1939 kinnitati Vabariigi Presidendi poolt Akadeemia kolmeteistkümnes tegevliige Teodor Lippmaa, kes oli ainus Akadeemia täiskogu poolt valitud liige.
Akadeemia ruumid asusid Tartus, Lai tänav 36. Akadeemia aastaraamatu esimene ja ainus köide ilmus 1940. aastal.
Likvideerimine[muuda | muuda lähteteksti]
Akadeemia likvideeriti 17. juulil 1940 Vabariigi Presidendi dekreedina välja antud seadusega alates 20. juulist 1940. Likvideerimist põhjendas Varese nukuvalitsuse haridusminister Semper sellega, et Akadeemia "oli koostatud liiga ühekülgselt ainult neist isikuist, kes pooldasid eelmist valitsust ja tema tegevust."[4] Akadeemia likvideerimiskomisjoni esimees oli Teodor Lippmaa. 1941. aastal püüdis Tartu Ülikooli rektor Edgar Kant akadeemia tegevust taastada, kuid tagajärjetult.
Kolmeteistkümnest akadeemia tegevliikmest üks (Paul Kogerman) küüditati Venemaale, vabastati 1945. aastal ja sai 1946. aastal Eesti NSV Teaduste Akadeemia tegevliikmeks; neli surid Saksa okupatsiooni ajal (neist Teodor Lippmaa Tartu pommitamise tagajärjel) ja kaheksa (sealhulgas president Karl Schlossmann ja abipresident Julius Mark) põgenesid 1944. aastal Eestist; mõlemad auliikmed (Konstantin Päts ja Johan Laidoner) represseeriti Nõukogude võimu poolt. Kuigi enamik akadeemia liikmeid pääses eksiili, akadeemia tegevust seal ei jätkatud.
Seos Eesti NSV Teaduste Akadeemiaga[muuda | muuda lähteteksti]
28. juuni 1945 Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu ja EK(b)P KK määrusega otsustati "taastada" Eesti Teaduste Akadeemia ja kujundada see Eesti NSV Teaduste Akadeemiaks. 19. jaanuaril 1946 otsustas NSV Liidu Rahvakomissaride Nõukogu rahuldada Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu ja EK(b)P Keskkomitee taotluse Eesti NSV Teaduste Akadeemia organiseerimise kohta Tallinnas. Eesti NSV Rahvakomissaride Nõukogu määrus 23. jaanuarist 1946 seadustas Eesti NSV Teaduste Akadeemia asutamise asukohaga Tallinnas. Kuni 1989. aastani loeti Eesti NSV Teaduste Akadeemia asutamisaastaks 1946. aastat (muuhulgas olid eraldi artiklid Eesti Teaduste Akadeemia ja Eesti NSV Teaduste Akadeemia kohta Eesti nõukogude entsüklopeedia mõlemas väljaandes, vastavalt 1970 ja 1987). 1989. aasta uus põhikiri määratles akadeemia Eesti Teaduste Akadeemiana viitega asutamisaastale 1938.
Eesti Teaduste Akadeemia liikmed[muuda | muuda lähteteksti]
Humanitaarteaduste sektsiooni liikmed[muuda | muuda lähteteksti]
- Julius Mark (EÜS, akadeemia abipresident, suri 2. märtsil 1959)
- Jüri Uluots (Rotalia, suri 9. jaanuaril 1945)
- Edgar Kant (Raimla, humanitaarteaduste sektsiooni juhataja, suri 16. oktoobril 1978)
- Oskar Loorits (Veljesto, suri 12. detsembril 1961)
- Gustav Suits (EÜS, suri 23. mail 1956)
- Hendrik Sepp (Sakala, suri 5. septembril 1943)
Loodusteaduste sektsiooni liikmed[muuda | muuda lähteteksti]
- Ludvig Puusepp (Concordia, suri 19. oktoobril 1942)
- Paul Kogerman (Raimla, loodusteaduste sektsiooni juhataja, suri 27. juunil 1951)
- Hugo Kaho (Vironia, suri 17. septembril 1964)
- Karl Schlossmann (Sakala, akadeemia president, suri 17. detsembril 1969)
- Aleksander Paldrok (Fraternitas Estica, suri 1. juulil 1944)
- Ernst Öpik (suri 10. septembril 1985)
- Teodor Lippmaa (kinnitatud 9. juunil 1939, suri 27. jaanuaril 1943)
Auliikmed[muuda | muuda lähteteksti]
- Konstantin Päts (Fraternitas Estica, valitud 22. veebruaril 1939, suri 18. jaanuaril 1956)
- Johan Laidoner (valitud 26. aprillil 1940, suri 13. märtsil 1953)
Akadeemia esindajad[muuda | muuda lähteteksti]
- Akadeemia esindaja Kultuurkapitali nõukogus – Karl Schlossmann (valitud 20. aprillil 1938)
Personal[muuda | muuda lähteteksti]
- Teaduslik sekretär – Hans Kauri (Raimla, suri 30. jaanuaril 1999)
Eesti Teaduste Akadeemia juures registreeritud ühingud[muuda | muuda lähteteksti]
- Eesti Loodusuurijate Selts
- Õpetatud Eesti Selts
- Akadeemiline Ajaloo Selts
- Eesti Koduuurimise Selts
- Eesti Murdeuurimise Instituut (juhataja Mihkel Toomse, kolleegiumi liikmed Mihkel Toomse, Julius Mark, Peeter Arumaa, Paul Ariste, Julius Mägiste, Andrus Saareste[5]).
- Eesti Neuroloogia Selts
Vaata ka[muuda | muuda lähteteksti]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ Vabariigi Valitsuse otsus 12. jaanuarist 1938 nr XII
- ↑ Õpetatud Eesti Seltsi juubeliaktus Tartus. [[Üliõpilasleht, 28. veebruar 1938, nr 2, lk 97.
- ↑ Itaalia valitsuse kink Eesti teaduste akadeemiale. Rahvaleht, 27. oktoober 1938, nr 198, lk 3.
- ↑ "Teaduste Akadeemia likvideeritakse". Postimees. 13.07.1940.
{{netiviide}}: puuduv või tühi|url=(juhend) - ↑ Dr. M. Toomse murdeuurimise instituudi juhatajaks. Rahvaleht, 25. mai 1940, nr 121, lk 5.
Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]
- Eesti Teaduste Akadeemia põhikiri valmis. Vaba Maa, 20. veebruar 1935, nr 44, lk 5.
- Eesti Teaduste Akadeemia tuleb siiski? Vaba Maa, 21. märts 1935, nr 69, lk 3.
- Riigihoidja nimetas 12 Eesti Teaduste Akadeemia liiget. Uus Eesti, 14. aprill 1938, nr 104, lk 6.
- Eesti Teaduste Akadeemia valmistub avamisele. Uus Eesti, 19. oktoober 1938, nr, nr 287, lk 2.
- Eesti Teaduste Akadeemia avati. Uus Eesti, 23. oktoober 1938, nr 291, lk 2.
- Eesti Teaduste Akadeemial ulatuslik töökava. Uus Eesti, 18. veebruar 1939, nr 48, lk 2.
- Uusi akadeemikuid enne sügist ei valita. Uus Eesti, 27. aprill 1940, nr 112, lk 1.
- Koguteos C. R. Jakobsoni 100. sünnipäevaks. Uus Eesti, 28. aprill 1940, nr 113, lk 5.
- Kindral J. Laidoner Teaduste Akadeemia auliikmeks. Uus Eesti, 29. aprill 1940, nr 114, lk 3.
- Asutati eesti murdeuurimise instituut. Uus Eesti, 21. mai 1940, nr 133, lk 4.
- Eesti teaduste akadeemia põhikiri esitatakse riigivanemale. Kaja, 20. veebruar 1935, nr 44, lk 1.
