Mine sisu juurde

Cambrai liiga sõda

Allikas: Vikipeedia
Cambrai liiga sõda
Osa Itaalia sõadest
Põhja-Itaalia 1494; sõja alguseks oli Louis XII löönud Sforza välja Milano hertsogiriigist ja liitnud selle maad Prantsusmaaga
Toimumisaeg 1508–1516
Toimumiskoht Itaalia, Prantsusmaa, Inglismaa ja Hispaania
Tulemus Prantslaste ja veneetslaste võit
Osalised
1508–1510:

 Kirikuriik

Urbino hertsogkond
Modena ja Reggio hertsogkond

Prantsusmaa kuningriik
 Saksa-Rooma riik
Hispaania

Ferrara hertsogkond

 Venezia vabariik
1510–1511:

Prantsusmaa kuningriik
Ferrara hertsogkond Anhalt-Dessau vürstkond

Anhalt-Köthen vürstkond

 Kirikuriik

Modena ja Reggio hertsogkond
Urbino hertsogkond
 Venezia vabariik
1511–1513:

Prantsusmaa kuningriik

Ferrara hertsogkond

 Kirikuriik

Urbino hertsogkond
Šveits Šveitsi palgasõdurid

 Venezia vabariik
Hispaania/Napoli kuningriik
 Saksa-Rooma riik

 Inglismaa
1513–1516:

 Venezia vabariik
Prantsusmaa kuningriik
 Šotimaa kuningriik

Ferrara hertsogkond

 Kirikuriik

Urbino hertsogkond
Šveits Šveitsi palgasõdurid

Hispaania
 Saksa-Rooma riik
 Inglismaa

Milano hertsogkond

Cambrai liiga sõda (1508–1516, ka Püha Liiga sõda)[1] oli Itaalia sõdade suurim konflikt. See oli suunatud Veneetsia vabariigi mõjuvõimu suurenemise vastu maismaal. Tegemist oli omalaadi maailmasõjaga, kus Veneetsia vastu ühinesid kõik keskaegsed Euroopa peamised riigid.

Sõja peamisteks osalisteks, kes olid vastamisi kogu konflikti jooksul, olid Prantsuse kuningriik, Paavstiriik ja Veneetsia vabariik; eri aegadel assisteerisid neile peaaegu kõik selle aja Lääne-Euroopa suuremad võimud, kaasa arvatud Hispaania kuningriik, Saksa-Rooma riik, Inglismaa kuningriik, Šotimaa kuningriik, Ungari kuningriik, Milano hertsogiriik, Firenze vabariik, Ferrara hertsogkond, Urbino hertsogiriik ja Šveitsi kantonid.

Tänu diplomaatilisele osavusele ja tohututele ressurssidele, seda nii inimeste kui rahaliste vahendite osas, õnnestus aga Veneetsial lüüa korduvalt liiga vägesid, võita sõda ning taastada peaaegu sõjaeelsed piirid.

Paavst (1492–1503) Aleksander VI hakkas pärast I Itaalia sõda (1494–1498) tugevdama paavstiriigi võimu Kesk-Itaalias ja hõivas Romagna. Veneetsial jätkus vastasseis Prantsuse kuninga Louis XII-ga Milano hertsogiriigi üle kontrolli omamise asjus.

Cambrai liiga

[muuda | muuda lähteteksti]

1508. aasta 10. detsembril sõlmisid Rooma paavsti, Prantsusmaa, Saksa-Rooma keisririigi esindajad ja Hispaania kuningas Fernando II Veneetsia-vastase Cambrai liiga. Liitlased jagasid veel vallutamata Veneetsia vabariigi alad omavahel: Rooma paavst Julius II pidi saama võidu korral Faenza, Rimini, Ravenna; Saksa-Rooma keiser Maximilian I Padua, Vicenza ja Verona ja Austria ertshertsog Friul ja Treviso; Prantsusmaa kuningas Louis XII Cremona, Adda alamjooksu alad, Brescia, Bergamo ja Crema Lombardias; Aragóni kuningas Fernando II aga Apuulia linnad.

Sõjategevus ja tagasilöögid

[muuda | muuda lähteteksti]

1509. aasta jaanuaris kuulutas Louis XII Veneetsiale sõja ja Rooma paavst kuulutas 27. aprillil veneetslastele interdikti.

Sõja algetapp oli liitlastele edukas, kuid pärast Aragóni kuninga Fernando II poolt Apuulia linnade vallutamist taandus ta leppest. Rooma paavsti Julius II ja Prantsusmaa kuninga Louis XII vastuolude tõttu asus Rooma paavst läbirääkimistele veneetslastega ning sai tagasi oma Romagna valdused, saavutas vaimulike vabastamise maksustamisest ja vaba kaubanduse oma alamatele Aadria merel ning tühistas interdikti.

1510. aasta kevadel alustasid Prantsuse kuninga väed, keda toetasid ka Anhalti hertsogid ja Ferrara hertsog Alfonso I, Este dünastiast. Prantsuse, Saksa ja Ferrara armee kohtusid Legnago linnast lõuna pool, vallutasid kiiresti Este ja Montagnana, alustasid pealetungi Vicenza linnale ning vallutasid selle 24. mail. Linnaelanikud põgenesid Paduasse ja Veneetsiasse.

1510. aasta mais otsustas Rooma paavst laiendada oma valdusi ka Ferrara hertsogkonnale, paavst sõlmis liidu Veneetsiaga. Vastuseisus Prantsuse kuningaga tunnistas paavst Napoli kuningriigi valitsejana Ferdinando III-t, kuulutas anateemi Ferrara hertsogile ja ekskommunitseeris ta.

1510. aasta augustis-septembris vallutasid Veneetsia väed tagasi kaotatud Veneetsia alad ning Vicenza ja Verona linna.

1510. aasta sügisel jätkasid paavsti (Šveitsi palgasõdurid ja paavsti vennapoja, Urbino hertsogi) ja Veneetsia väed vallutasid 17. augustil Modena ja jõudsid Ferrara linna alla. Prantsuse väed vasturünnakus Lombardias vallutasid Modena ning asusid piirama Bolognat, kus asus ka paavst Julius II. Piiratava linna ja paavsti päästsid Veneetsia ja Napoli kuninga Ferdinando III saadetud abiväed. Hispaania kuningas Fernando II asus toetama paavsti tänuks talle avaldatud toetuse eest Napoli trooni taotlemisel.

1511. aasta talvesõja käigus vallutasid paavsti väed Mirandola lossi ja Prantsuse väed said Modena taasvallutamisel lüüa. Mais sai Prantsuse väed uue juhi – kondotjeer Gian Giacomo Trivulzio, kelle juhtimisel vallutasid Bologna ja seejärel ka Mirandola lossi.

Cambrai liiga sõja lahingud

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. Konflikti võib jagada ka kolmeks eraldi sõjaks: Cambrai liiga sõda (1508–1510), Püha Liiga sõda (1510–1514) ja François I Esimene Itaalia sõda (1515–1516). Püha Liiga sõda võib omakorda jagada Ferrara sõjaks (1510), Püha Liiga sõjaks (1511–1514), Inglise-Šoti sõjaks (1513) ning Inglise-Prantsuse sõjaks (1513–1514)