Mine sisu juurde

Fernando II (Aragón)

Allikas: Vikipeedia
Fernando Katoliiklane
Fernando Katoliiklane
Ferrando II Michel Sittow' maalil
Kastiilia ja Leoni kuningas (jure uxoris)
Ametiaeg
15. jaanuar 1475 – 26. november 1504
Eelnev Isabel I
Järgnev Juana

Sitsiilia kuninas (1468–1516)
Aragoni kuningas (1479–1516)
Mallorca kuningas (1479–1516)
Sardiinia kuningas (1479–1516)
Valencia kuningas (1479–1516)
Barcelona krahv (1479–1516)
Napoli kuningas (1504–1516)
Navarra kuningas (1512–1515)

Ametiaeg
20. jaanuar 1479 – 23. january 1516
Eelnev Juan II
Järgnev Isabel I
Karl V
Isikuandmed
Sünniaeg 10. märts 1452
Sos del Rey Católico, Aragóni kuningriik (tänapäeva Hispaania)
Surmaaeg 23. jaanuar 1516 (63-aastasena)
Madrigalejo, Kastiilia kuningriik
Abikaasa Isabel I (1469-1504)
Germaine de Foix (1505-1516)
Vanemad Juan II
Juana Enríquez
Lapsed Isabel
Juan
Juana
Maria
Catherine Aragónist
jt
Sugulased Trastámara dünastia
Elukoht Granada kuninglik kabel (viimne puhkepaik)
Autogramm

Fernando II Katoliiklane (aragoni keeles Ferrando II; hispaania keeles Fernando II "El Católico") (Kastiilia valitsejana Fernando V) (10. märts 145223. juuni 1516) oli Aragóni krooni valduste kuningas 1478–1516 ja koos oma abikaasa Isabel I-ga 1478–1504 ka Kastiilia kaasvalitseja.

Aragóni ja Kastiilia liit

[muuda | muuda lähteteksti]
Pürenee poolsaar 15. sajandil

Aastal 1469 abiellus Fernando Kastiilia Isabeliga, kuningas (1454–1474) Enrique IV de Castilla poolõega, kellest sai Kastiilia ja Leóni kuninganna pärast Enrique IV surma aastal 1474. Nende abielu oli dünastiline unioon, millest sai ühendatud Hispaania kuningriigile teedrajav sündmus. Sel hetkel jäid nii Kastiilia kui ka Aragóni kroon eraldi territooriumile, kumbki hoidis oma traditsioonilisi institutsioone, parlamente ja seadusi.

Pärast oma abikaasa, Kastiilia kuninganna (1474–1504) Isabel I surma püüdis ta saada Kastiilia kuningaks, kuid sealsed aadlikud ei soovinud Kastiilia muutumist Aragóni krooni Vahemere-impeeriumi osaks ja nii said sealseteks valitsejaiks Fernando ja Isabeli tütar Juana ning tema abikaasa Habsburgide dünastiast Philipp Ilus ehk Felipe I. Fernando sellega aga ei leppinud ja pärast Philippi ootamatut surma (1506) suutis ta oma võimu Kastiilia üle enamjaolt taastada.

Aragóni krooni valdused 15. sajandil.

Esimene Itaalia sõda

[muuda | muuda lähteteksti]
Napoli kuningriik
 Pikemalt artiklis Itaalia sõda (1494–1498), Itaalia sõjad

Kui Aragóni krooni valduste Napoli kuningriigi valitseja Ferrante I (1423–1494) Ferrante aastal 1494 suri, tungis Itaaliasse Valois' dünastiast Prantsusmaa kuningas Charles VIII, kasutades ettekäändena Anjou nõudmisi Napoli troonile, mille tema isa (Louis XI ) päris sesoses kuningas René vennapoja surmaga aastal 1481, alustades seega Itaalia sõdu. Charles VIII tõrjus Alfonso II Napolist välja aastal 1495, kuid oli varsti sunnitud lahkuma Fernando II toetuse tõttu oma nõo Alfonso II pojale Ferrantinole.

Ferrantino taastati troonile, kuid suri aastal 1496 ja trooni päris tema onu Federico IV. Prantslased siiski ei loobunud oma nõudmistest ja aastal 1501 leppisid kokku kuningriigi jagamises Fernando II-ga, kes taandus oma nõo kuningas Federicost. Tehing kukkus siiski varsti läbi ning Aragón ja Prantsusmaa jätkasid oma sõda kuningriigi üle, mis lõppkokkuvõttes andis võidu Aragónile, jättes Fernandole kontrolli kuningriigi üle aastal 1504.

[muuda | muuda lähteteksti]

Fernando II võttis tagasi Põhja-Kataloonia krahvkonnad Roussilloni ja Cerdagne'i, mis olid kaotatud Prantsusmaale, ja ka Navarra kuningriigi, mis oli kaotatud pärast sisemisi dünastilisi vaidlusi. 1512 hõivas Fernando II Baskimaa lõunaosa. 1520 hõivas Prantsusmaa põhjaosa. Põhjaosa jäi Prantsusmaaga personaaluniooni kuni 1589. aastani, mil Navarra kuningas 15621610 (Henri III nime all) päris Prantsusmaa trooni Henri IV nime all.

Philippi poeg, Saksa-Rooma riigi keiser Karl V ei saanud Kastiilia kuningriigi valitsejaks alles pärast oma vanaisa Fernando ja ema Juana surma 1555, pärides samaaegselt ka Aragóni krooni valdused ning ühendades valdused Pürenee poolsaarel Hispaania kuningriigiks.

Isiklikku ja järglased

[muuda | muuda lähteteksti]

Fernando II esimene abielu oli Isabel I de Castillaga (19. oktoober 1469), kellega neil oli viis last, ja teine abielu Prantsuse kuninga Louis XII õe Orléansi Marie ja Navarra Eleanori poja Narbonne'i vikondi Jeani tütre Germaine de Foix'ga (1505), mis oli lastetu.

Fernandol ja Isabelil sündis seitse last (kellest kaks surnult):

Eelnev
Juan II
Aragóni kuningas
14791516
Järgnev
Carlos I
Eelnev
Enrique IV
Kastiilia kuningas (koos Isabeliga)
14741504
Järgnev
Juana koos Felipe I-ga
Eelnev
Felipe I
Kastiilia kaasvalitseja
15061516
Järgnev
Carlos I koos Juanaga (ametlikult)
Eelnev
Federico
Jeruusalemma kuningas
1504–1516
Järgnev
Karl V