Cambrai liiga sõda
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. (Detsember 2020) |
| Cambrai liiga sõda | |||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Osa Itaalia sõadest | |||||||||
 Põhja-Itaalia 1494; sõja alguseks oli Louis XII löönud Sforza välja Milano hertsogiriigist ja liitnud selle maad Prantsusmaaga | |||||||||
| Toimumisaeg | 1508–1516 | ||||||||
| Toimumiskoht | Itaalia, Prantsusmaa, Inglismaa ja Hispaania | ||||||||
| Tulemus | Prantslaste ja veneetslaste võit | ||||||||
| Osalised | |||||||||
| |||||||||
.svg){kind=small}
.svg){kind=small}
Cambrai liiga sõda (1508–1516, ka Püha Liiga sõda)[1] oli Itaalia sõdade suurim konflikt. See oli suunatud Veneetsia vabariigi mõjuvõimu suurenemise vastu maismaal. Tegemist oli omalaadi maailmasõjaga, kus Veneetsia vastu ühinesid kõik keskaegsed Euroopa peamised riigid.
Sõja peamisteks osalisteks, kes olid vastamisi kogu konflikti jooksul, olid Prantsuse kuningriik, Paavstiriik ja Veneetsia vabariik; eri aegadel assisteerisid neile peaaegu kõik selle aja Lääne-Euroopa suuremad võimud, kaasa arvatud Hispaania kuningriik, Saksa-Rooma riik, Inglismaa kuningriik, Šotimaa kuningriik, Ungari kuningriik, Milano hertsogiriik, Firenze vabariik, Ferrara hertsogkond, Urbino hertsogiriik ja Šveitsi kantonid.
Tänu diplomaatilisele osavusele ja tohututele ressurssidele, seda nii inimeste kui rahaliste vahendite osas, õnnestus aga Veneetsial lüüa korduvalt liiga vägesid, võita sõda ning taastada peaaegu sõjaeelsed piirid.
Eellugu
[muuda | muuda lähteteksti]Paavst (1492–1503) Aleksander VI hakkas pärast I Itaalia sõda (1494–1498) tugevdama paavstiriigi võimu Kesk-Itaalias ja hõivas Romagna. Veneetsial jätkus vastasseis Prantsuse kuninga Louis XII-ga Milano hertsogiriigi üle kontrolli omamise asjus.
Cambrai liiga
[muuda | muuda lähteteksti]1508. aasta 10. detsembril sõlmisid Rooma paavsti, Prantsusmaa, Saksa-Rooma keisririigi esindajad ja Hispaania kuningas Fernando II Veneetsia-vastase Cambrai liiga. Liitlased jagasid veel vallutamata Veneetsia vabariigi alad omavahel: Rooma paavst Julius II pidi saama võidu korral Faenza, Rimini, Ravenna; Saksa-Rooma keiser Maximilian I Padua, Vicenza ja Verona ja Austria ertshertsog Friul ja Treviso; Prantsusmaa kuningas Louis XII Cremona, Adda alamjooksu alad, Brescia, Bergamo ja Crema Lombardias; Aragóni kuningas Fernando II aga Apuulia linnad.
Sõjategevus ja tagasilöögid
[muuda | muuda lähteteksti]1509. aasta jaanuaris kuulutas Louis XII Veneetsiale sõja ja Rooma paavst kuulutas 27. aprillil veneetslastele interdikti.
Sõja algetapp oli liitlastele edukas, kuid pärast Aragóni kuninga Fernando II poolt Apuulia linnade vallutamist taandus ta leppest. Rooma paavsti Julius II ja Prantsusmaa kuninga Louis XII vastuolude tõttu asus Rooma paavst läbirääkimistele veneetslastega ning sai tagasi oma Romagna valdused, saavutas vaimulike vabastamise maksustamisest ja vaba kaubanduse oma alamatele Aadria merel ning tühistas interdikti.
1510. aasta kevadel alustasid Prantsuse kuninga väed, keda toetasid ka Anhalti hertsogid ja Ferrara hertsog Alfonso I, Este dünastiast. Prantsuse, Saksa ja Ferrara armee kohtusid Legnago linnast lõuna pool, vallutasid kiiresti Este ja Montagnana, alustasid pealetungi Vicenza linnale ning vallutasid selle 24. mail. Linnaelanikud põgenesid Paduasse ja Veneetsiasse.
1510. aasta mais otsustas Rooma paavst laiendada oma valdusi ka Ferrara hertsogkonnale, paavst sõlmis liidu Veneetsiaga. Vastuseisus Prantsuse kuningaga tunnistas paavst Napoli kuningriigi valitsejana Ferdinando III-t, kuulutas anateemi Ferrara hertsogile ja ekskommunitseeris ta.
1510. aasta augustis-septembris vallutasid Veneetsia väed tagasi kaotatud Veneetsia alad ning Vicenza ja Verona linna.
1510. aasta sügisel jätkasid paavsti (Šveitsi palgasõdurid ja paavsti vennapoja, Urbino hertsogi) ja Veneetsia väed vallutasid 17. augustil Modena ja jõudsid Ferrara linna alla. Prantsuse väed vasturünnakus Lombardias vallutasid Modena ning asusid piirama Bolognat, kus asus ka paavst Julius II. Piiratava linna ja paavsti päästsid Veneetsia ja Napoli kuninga Ferdinando III saadetud abiväed. Hispaania kuningas Fernando II asus toetama paavsti tänuks talle avaldatud toetuse eest Napoli trooni taotlemisel.
1511. aasta talvesõja käigus vallutasid paavsti väed Mirandola lossi ja Prantsuse väed said Modena taasvallutamisel lüüa. Mais sai Prantsuse väed uue juhi – kondotjeer Gian Giacomo Trivulzio, kelle juhtimisel vallutasid Bologna ja seejärel ka Mirandola lossi.
Cambrai liiga sõja lahingud
[muuda | muuda lähteteksti]- Agnadello (Vailà) lahing (14. V 1509),
- Padua piiramine (15.–30. IX 1509),
- Polesella lahing (22. XII 1509),
- Mirandola piiramine (X 1510 – 20. I 1511),
- Brescia piiramine (18. II 1512),
- Ravenna lahing (11. IV 1512),
- Novara lahing (6. VI 1513),
- Guinegate (v Kannuste) lahing (16. VIII 1513),
- Flodden (v Floddeni väli v Branxton) lahing (9. IX 1513),
- La Motta (v Schio v Vicenza v Creazzo) lahing (7. X 1513),
- Marignano lahing (13., 15. IX 1515)
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Konflikti võib jagada ka kolmeks eraldi sõjaks: Cambrai liiga sõda (1508–1510), Püha Liiga sõda (1510–1514) ja François I Esimene Itaalia sõda (1515–1516). Püha Liiga sõda võib omakorda jagada Ferrara sõjaks (1510), Püha Liiga sõjaks (1511–1514), Inglise-Šoti sõjaks (1513) ning Inglise-Prantsuse sõjaks (1513–1514)