Südamehaigused

Südamehaigused, näiteks isheemiline südamehaigus ja insult, mis põhjustasid 2016. aastal 56,9 miljonist surmast 15,2 miljonit surma, on siiani ülemaailmne juhtiv surma põhjus.

Koronaarsed südamehaigused, müokardi infarkt ja arütmia on mõned näited südamehaigustest.

Südamehaigusi võib ravida operatsiooniga või ravimitega.

Südamehaigused võib liigitada kaasasündinuteks ja eluajal omandatud haigusteks. Eestis oli eelmisel aastal 15 442 surmajuhtu. Üle poole kõikidest surmadest – 8005 – oli põhjustatud südame- ja veresoonkonna elundite haigustest, mille hulka kuuluvad ka südamehaigused.

Südamehaiguste jaotumine

Kaasasündinud ja omandatud südamepuudulikkuse esilekerkimist soodustavad viiruslikud ja bakteriaalsed infektsioonid (punetised, viiruslik hepatiit B, C, tuberkuloos, süüfilis, herpes jne), mida ema raseduse ajal kandis.

Kaasasündinud südamehaigused

Kaasasündinud südamehaigused on südame anatoomiliste defektide või selle tööomaduste vead mis tekivad sünnieelsel perioodil. Vead ilmnevad pärast sünnitust ja need kaasnevad põdejaga kogu eluaja vältel. Kaasasündinud südamehaiguste teket võib põhjustada geenimutatsioonid, mitmesugused infektsiooniprotsessid, pärilik tegur, raseduse ajal suitsetamine ja joomine, endogeenne ja ka eksogeenne mürgistus raseduse ajal. Mõned kaasasündinud südamerikked ei vaja ravi, teised peaaegu (98%) ei saa korrigeerida. Kuid enamikku mõõdukatest patoloogiatest (85%) ravitakse kirurgiliste meetoditega.

Eluajal omandatud südamehaigused

Omandatud südamehaigused kujunevad igas vanuses aeglasti. Diabeet suurendab südamehaiguste ja insuldi tekkimise tõenäosust.

Tavaliselt nähtavaid sümptomeid pikka aega ei ilmne. Sümptomid ilmnevad alles etapis, mil muutused jõuavad eluohtlikku staadiumi. Tavaliselt tekivad omandatud defektid tõsiste haiguste tagajärjel, mis põhjustab müokardi kudedes orgaanilisi ja funktsionaalseid muutusi. Omandatud südameprobleemid on päris harva õigeaegse diagnoosiga. Nende täielik ravi on võimatu, kuid mitmesuguste kirurgiliste operatsioonide ja ravimite abil saab parandada prognoosi ja pikendada patsiendi elu. Südamehaigust, mida inimene on kogu elu jooksul omandanud, nimetatakse ka valvulaarseks südamehaiguseks.

Südamehaiguste ohtlikkus

Patsiendi üldine seisund sõltub defekti vormist:

• Südamehaigused, millega ei kaasne südame rütmi, frekventsi, rütmihäiret ja vererõhu muutuseid ei mõjuta patsiendi üldist seisundit ehk ei ole ohtlikud.
• Mõõdukad minimaalsete ilmingutega südamehaigused, kuid 50% juhtudest muutuvad nad kohe või järk-järgult raske südamepuudulikkuse ja ainevahetushäirete tekkeks.
• Raske südamehaigus on ohtlik, eluohtlik seisund, millega kaasnevad tugevad sümptomid, mis süvendavad prognoosi, halvendavad patsiendi elukvaliteeti ja 70%-l saabub surm lühikese aja jooksul.

Sümptomid

Anomaaliale iseloomulikud tunnused on peamised näitajad, mille abil on võimalik diagnoosida teatud südamehaigusi ja millises arengujärgus see on. Reeglina võib südamehaiguse kliinilisi sümptomeid jagada haiguse üldisteks ja konkreetseteks tunnusteks. Mõned südame- või veresoonte struktuuris esinevad häired on iseloomulikud sümptomite teatud spetsiifilisusega, kuid tavalised tunnused on iseloomulikud paljudele südame- ja veresoonkonna haigustele.

Üldiste ilmingute sümptomiteks on peapööritushood, valud lõualuus, seljas, kätes, kaelas või kõhus, aeglaselt paranevad haavad, valu või ebamugavustunne rindkere piirkonnas, ühe kehapoole nõrkus või tuimus sagedane südametegevus, vererõhu tõus või langus, õhupuudus, nahaümbrise tsüanoos, kopsuturse, lihaste nõrkus, minestamine jne. Kõik need sümptomid ei kinnita aga kindlalt olemasolevat südamehaigust, seega on täpne haiguse diagnoosimine võimalik põhjalikul uurimisel.

Südamehaiguste ravi

Tavaks on jaotada südamehaiguste ravi kaheks: ravimitega või kirurgiline.

Tavaliselt on soovitatav on piirata rasket füüsilist koormust, eriti tippsporti ja vaimset koormust. Samuti on oluline säilitada tasakaalustatud toitumise ja igapäevase režiimiga korrektne elustiil.

Raviprotseduurid hõlmavad südame põletiku protsessi peatamist, seejärel viiakse kirurgiline operatsioon südamehaiguste likvideerimiseks. Pärast südamehaiguste operatsiooni on patsiendid rehabilitatsioonikeskustes, kuni lõpetavad meditsiinilise taastusravi. Pärast vaktsineerimist kontrollitakse patsiente korduvalt kardioloogi või südamehaiguriga. Mõõdukad kaasasündinud südamerikke on edukalt ravitud 85%-l kirurgilistest meetoditest, kuid patsient pärast operatsiooni on kohustatud järgima operatsiooni läbinud kardioloogi soovitusi.

Arenenud südamehaigusega, et vältida südamepuudulikkust, soovitatakse patsientidel jälgida ratsionaalset motoorikat, kõrgekvaliteetne valgu toitumine, soola tarbimise piiramine, järsu kliimamuutuse ja aktiivse spordialase harjutuse katkestamine.