Triglütseriidid
Triglütseriidid ehk tegelikud rasvad koosnevad ühest glütserooli molekulist ja kolmest esterdatud rasvhappeahelast . Need on kehas kõige olulisem energiasalvestuse vorm ja osa neist ladustatakse rasvkoe rasvarakkudes.[1] Triglütseriidid ringlevad veres, lagunevad eelkõige lihasrakkudes ja kasutatakse energiaallikana.[1][2]
Dieedist tuleb saada teatud kogus rasva, et saada piisavalt asendamatuid rasvhappeid ja rasvlahustuvaid vitamiine. Vitamiinid imenduvad soolestikust ainult koos rasvade ja asendamatute rasvhapetega ei saa organism ise sünteesida. Vereringes liiguvad triglütseriidid koos fosfolipiidide ja kolesterooliga lipoproteiinides, kaasa arvatud külomikronid, VLDL (väga madala tihedusega lipoproteiin), LDL (madala tihedusega lipoproteiin) ja HDL (kõrge tihedusega lipoproteiin).
Vere triglütseriidide taseme tõus võib pikka aega jätkata põhjustada südame-veresoonkonna haigusi. Maksa lipiidide ainevahetuse häired, mis on seotud talje rasvumise või rohke alkoholi tarvitamise, suure süsivesikute tarbimise ja halvasti tasakaalustatud diabeediga, tõstavad tühja kõhu triglütseriidide taset veres.[3]
Allikad[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 "LDL- ja HDL-kolesteroli – sepelvaltimotaudin taistelupari". THL-blogi (soome). 10. oktoober 2014. Vaadatud 24. veebruaril 2020.
- ↑ "Nostaako sokeri sydäntautiriskiäsi? Sen voi tehdä jo tavallinen aamiainen ja välipala". ET (soome). 25. mai 2015. Vaadatud 14. aprillil 2020.
- ↑ Triglyseridit ovat energian varalähteitä. https://www.puhti.fi/tietopaketti/triglyseridit/[alaline kõdulink]
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Triglütseriidid |