Arutelu:Keila/Arhiiv 1

enam ei ole saksakeelne nimi Kegel? avjoska 18. juuli 2006, kell 20.53 (UTC)

ei muidugi pole,aga keila on,aga nüüdsest on jaama kohviku nimi kegel!:D

---

Kuidas on Lõuna-Iisraeli asula kirjapilt, mis 94. aasta piibliatlases kirjutati Keila? 213.35.178.146 7. oktoober 2010, kell 14:44 (EEST)

קעילה‬ - Melilac (arutelu) 30. detsember 2017, kell 14:11 (EET)

---

"1870. aastal ehitati Keilast läbi Tallinna-Paldiski raudtee ("keeglirada", saksa keeles "Kegelbahn", sellest ka Keila saksakeelne nimi)" Tegelikult oli ikka vastupidi. Kuna Keila saksakeelne nimi oli Kegel, siis hakati Tallinn-Paldiski raudteed kutsuma "Kegelbahn". Keila ei saanud selle raudtee järgi endale nime.

Palun paranda. --Epp 5. märts 2011, kell 02:58 (EET)

Parandasin, aga pole kindel, et see peab selles artiklis olema. Andres 5. märts 2011, kell 10:48 (EET)

---

Vana elanike arv: elanikke = 9945 (1.12.2010) Taivo 7. juuni 2011, kell 14:04 (EEST)

---

Minu meelest on mõistlik viited sissejuhatusest ära jätta, kui nad on edasises tekstis olemas. Märkus mõõdetust X-GIS-lt ei tundu relavantne, eks ta peaks iga kaardi peal umbes nii kaugel olema. Kui andmed on EMHI klienditeenindusest, siis oleks tegu justkui originaaluurimusega? Ma pole kindel, kas Maa-ameti kaardi kopeerimisel on mõtet. Kas siis tuleks kõikide Eesti asulate jaoks eraldi väljavõte teha? Nii detailine kaardiinfo pole võib-olla ka entsüklopeedias eesmärk ja midagi sarnast on artikli päises ka korratud. 193.40.10.180 10. november 2011, kell 09:16 (EET)

Viidete väljajätmine sissejuhatusest oli plaanis, aga sinna tekkis juba "lisa viide" mall. X-GIS-ilt sellepärast, et enamikel kaartidel ju puudub Harku jaama asukoht. Klienditeeninduse märkus tundub mullegi imelik, aga mul pole põhjust nende väite tõesuses kahelda. Natuke detailsem kaart on minu arvates artikli juures siiski pigem kasuks kui kahjuks, päises olev kaart näitab ju ainult linna asukohta Eestis. --Iifar 10. november 2011, kell 11:35 (EET)

Pidasin silmas seda kaarti, mille koordinaatide kõravalt lahti saab lükata. 193.40.10.180 10. november 2011, kell 11:39 (EET)

Muidu ma pooldaks seda kaarti küll, aga ta on kehva kvaliteediga. Andres 11. november 2011, kell 00:44 (EET)

---

"Eesti taasiseseisvumise järel saabunud raskel üleminekuajal hakkas Keila linna elanike arv kahanema ning 2000. aastaks langes see 1990. aasta tipust ligi 11%." Minu meelest on epiteedi "raske" kasutamine üleminekuaja kohta hinnanguline. Selle võiks vabalt ära jätta. Pealegi oli Keila elanike arvu vähenemine sel perioodil seotud mitte-eestlaste lahkumisega oma kodumaale (sealhulgas ka nõukogude ohvitseride perekonnaliikmete lahkumine). Samal perioodil aga eestlaste osakaal ja ka absoluutarv Keilas suurenes. Kui 1989. aastal oli Keilas eestlasi 70,43 % elanikkonnast, siis 2000. aastal 82,8 %. Absoluutarvudes oli eestlasi Keilas 1989. a. 7094 ja 2000. a. 7773. 90.191.119.98 12. november 2011, kell 16:56 (EET)

Pane andmed eestlaste osakaalu muutumise kohta artiklisse sisse. Andres 12. november 2011, kell 22:23 (EET)

Keskaegne Keila

Kas keskaegne Keila koosnes mitmest eraldi külast?--WooteleF 19. detsember 2011, kell 18:00 (EET)

Kas Sa mõtled alapeatükki Asula enne Liivi sõda? Seal on avalauses tõesti mainitud justkui kahte küla. Selle lause järgi moodustas aleviku küla mõisasüdame lähedal ja küla kiriku lähedal. Samas ei saa välistada minu näpuviga, seda saan raamatukogus üle kontrollida. --Iifar 19. detsember 2011, kell 18:20 (EET)

Jep. Pean just seda silmas.--WooteleF 19. detsember 2011, kell 18:27 (EET)

Samas on siin loogika täitsa olemas. Kiriku ja mõisasüdame vahekaugus linnulennult on ca 600 meetrit. Mõne majapidamisega külake võis olla mõisasüdame lähedal ja suurem küla kiriku ümber. --Iifar 19. detsember 2011, kell 19:05 (EET)

Aga kas ikka on päris kindel, et seal oli kaks küla? Athanasius Soter (arutelu) 13. veebruar 2013, kell 18:23 (EET)

Jah. Keila küla eksisteeris iseseisva haldusüksusena veel ENE esimese väljalaske ilmumise ajal, asudes jõe idakaldal, selle kohta on seal isegi artikkel. Hiljem jagati küla maad linna (Ülejõe tee) ja Kumna (Alajaama tee) vahel. Küsimus on nüüd pigem selles, kuhu midagi alles jäi, kui poolakad rüüstamas käisid. Kas jäi kaks küla või hävis alev ja küla jäi alles( siis millal alevi kohale taas asustus tekkis). Aga see ei ole ilmselt oluline ja võib-olla pole isegi välja selgitatava, sõjategevuse tõttu ei pruugi materjale säilinud olla. Jõgi oli tegelikult hea eraldaja. Melilac (arutelu) 16. jaanuar 2014, kell 12:05 (EET)

---

Kas Kulna raudteejaam asub Keila linna territooriumil? -- Ahsoous 11. september 2012, kell 15:19 (EEST)

Ei asu, millest selline küsimus? Kulna peatuse asukoht on vastavas artiklis väljatoodud. --Ivar (arutelu) 11. september 2012, kell 18:52 (EEST)

Vaata kasvõi siin samas artiklis olevat ilmselt päris täpset linnaplaani. -- Ahsoous 11. september 2012, kell 19:02 (EEST)

Kaardil pole Kulna peatust. Kaardi keskel on Keila raudteejaam ning edelaosas endise Teraviljasaaduste Eksperimentaalkombinaadi raudteed. --Ivar (arutelu) 11. september 2012, kell 21:52 (EEST)

Maaameti kaardirakenduses pole minu meelest märgitud mitte ühtki raudteejaama (ja neid ei tuvasta ka ortofotodelt) ja ma ei mõtle üldse neid haruraudteesid (aga noh vb tuleks see arutelu siit lehelt sinna tõsta, kuigi mul tekkis küsimus just nimelt siinset kaarti vaadates.) -- Ahsoous 11. september 2012, kell 22:38 (EEST)

---

Keila kirikust tuleks rääkida eraldi artiklis, siin ainult lühidalt mainida.

Ajaloo osa ei peaks sissejuhatuses minu arust üldse olema, aga võiks olla eraldi alajaotus haldusajaloo kohta. Andres (arutelu) 11. september 2012, kell 15:27 (EEST)

Minu arust võiks umbes selles mahus ajalugu seal rahumeeli olla (millal esmalt mainiti, millal aleviks ja millal linnaks sai), aga enne seda võiks olla lyhike iseloomustus nyydisaegse linna kohta. Praegu see praktiliselt puudub. --Oop (arutelu) 11. september 2012, kell 17:37 (EEST)

---

vähemalt I aastatuhandest (alajaotuses "Muinasaja asula"). Kas "vähemalt" tähendab "hiljemalt"? Kas I aastatuhat eKr või pKr? Adeliine 7. juuni 2013, kell 18:59 (EEST)

---

Alajaotuste järjekord on kaootiline, see tuleks viia vastavusse standardse järjekorraga. Siis torkab ka paremini silma, kas kõik teemad on kaetud.

Keila kirikust ja mingil määral ka kirikust on kirjutatud liiga pikalt. Lutheri mälestussamba kohta peaks olema ette nähtud ka eraldi artikkel.

Lutheri mälestussammas asus ju Kumnas??? Peale taasiseseisvumist allus Paldiski vahepeal administratiivselt Keilale!!! Keila mõisale olid kõige lähemal - lõunas Tuula, idas Valingu, põhjas Kumna (või siis Keila kirikumõis), läänes Karjaküla. Kõik need olid Keila mõisast tagasihoidlikumad. Ja Keila kirikumõis asus ka Kumnas. Ja Keila linna territooriumil asus veel Aru karjamõis. Ja millal hakkasid käima Keila linna bussiliinid? Kui ma noor olin, siis neid veel ei olnud. Nüüd on.Melilac (arutelu) 12. jaanuar 2014, kell 22:49 (EET)

Ja Liivaaugu tamm asub ( kuigi seda ka Keila tammeks kutsutakse) ju administratiivselt ka Kulnas. Tasuks sisse panna veel kaitstavad objektid , ehk siis looduse lahter. Lisaks Loigu kadakale on seda veel kindlasti Keila mõisa park ehk jõepark... Keskpargi kohta ei tea, peaks millalgi maa-ameti kaartidega tööd tegema, aga nad vussisid hea süsteemi üsna ebamugavaks, viimati oli üsna raske kaitsealuseid objekte asulasse paika panna. Seal tasuks ka mainida Keila tammikut, pargid võiks ka selles lahtris olla. Vabandust, kui nii noriv olen, aga tahaks head artiklit... Melilac (arutelu) 13. jaanuar 2014, kell 13:19 (EET)

Palun aita artiklit paremaks teha. Andres (arutelu) 13. jaanuar 2014, kell 16:23 (EET)

Tõstsin Lutheri kuju asjad Kumna alla. Välja trükitud materjalid Keila Jõepargi kohta on kaotsi läinud, peab need uuetsi hankima, enne pole Looduse peatükki mõtet kirjutama hakata.Melilac (arutelu) 16. jaanuar 2014, kell 12:28 (EET)

OK, nüüd on küsimused bussiliikluse ja Paldiski Keilale allumise kohta jäänud. Aga kui need pole kusagil viidatavas kohas materjalidena kätte saadaval, siis Jumal nendega... Mina ei tea, kust selle kohta teavet leida, sestap ei nori.

Tuleks algusest peale rõhutada, et tegu on omavalitsusüksuse, mitte vallasisese linnaga. Samuti peaks mainima, et Keila on Keila valla keskus. Haldusajaloo kohta peaks olema eraldi alajaotus, kust oleks näha, millal ja kuidas on Keila halduslik staatus muutunud. Andres (arutelu) 28. juuni 2013, kell 12:53 (EEST)

Mulle ei jäta alajaotuste järjekord kaootilist muljet. Milline on standardne järjekord ja kus see kirjas on?--Kyng (arutelu) 28. juuni 2013, kell 14:45 (EEST)

Peaks ju olema mingi ühtne järjekord ühe entsüklopeedia raames. Maade artiklite puhul on seda juhendis mainitud, linna puhul enam-vähem sama, ainult "Riigi" asemel "Haldus". Andres (arutelu) 29. juuni 2013, kell 22:06 (EEST)

Miks on sissejuhatus ära rapitud? Alles ma millagi sättisin seda. Mis halb komme meil siin on teha artiklitele ülimalt puudulikud sissejuhatused? Oleks tagumine aeg aru saada, et sissejuhatus on artikli kõige olulisem osa, sest enamus inimesi rohkemat ei loegi ja sealt peaks kõige olulisema info kätte saama.

Head sissejuhatust on raske kirjutada. Ju siis ei oldud olemasolevaga rahul. Andres (arutelu) 29. juuni 2013, kell 22:06 (EEST)

On vaieldav, kas praegu sissejuhatuses olev on kõige tähtsam. Selle üle võib lõpmatuseni vaielda, mis on kõige olulisem.

Mina isiklikult arvan, et sissejuhatuses ei peaks viiteid olema, sest allpool peaksid samad asjad niikuinii olema korratud. Andres (arutelu) 29. juuni 2013, kell 22:12 (EEST)

Alajaotustel järjekorral pole viga midagi. Ainult selle "aastatel 1970–2011" võiks ühe alapealkirja nimest välja jätta. Ivo (arutelu) 29. juuni 2013, kell 00:06 (EEST)

Pealkiri "Asend ja territoorium" on ebamäärane. Selle alt ei oska otsida infot maanteede ja männikute kohta. Andres (arutelu) 29. juuni 2013, kell 22:08 (EEST)

Vaatasin just Vikipeedia:Maade artiklite reeglid ja Vikipeedia:Haldusüksuste artiklite reeglid. Ei silpigi "õigest" järjekorrast. Nii, nüüd keegi väidab, et meil kuskil oli jälle mingi kokkulepe. Aga kui ise kohal polnud siis sa ei tea ja pole ka võimalik teada saada, sest pole kirja pandud. Ei olnud aega? Mul poole ka aega tundmatute kokkulepete põhjal tehavaid märkusi ja vastuhääli järgida ja aktsepteerida. Ma olen aastate jooksul korduvalt öelnud, et asjad tuleb kirja panna. Ma keeldun edaspidi salaõigust tunnistamast (reeglid mille olemasolust enamus ei tea, teada saad siis kui vastu hääletatakse/noomitkase/karistatakse). Sissejuhatuse jaoks on üks hea rusikareegel, et igast peatüki kohta võiks umbes üks lause jõuda sissejuhatusse. Kuna tähtsuse üle võib lõpmatult vaielda, siis on mõistlik seda mitte teha ja umbes täpselt panna. Kui tunned et mingi vääääääga oluline asi on ikka puudu, eks lisa siis aga enne tasub mitu korda mõelda, et sissejuhatust ka mitte liiga pikaks venitada. Sissejuhatuses võivad viited olla, aga ilmtingimata ei pea, sest nagu Andres ütles, peaks faktid allpool niigi viidatud olema. On vist soovitatud, et kui sissejuhatuses on mingi asi, mille üle palju vaielda saab, siis on mõistlik see ikkagi viitega varustada. Sama võiks kehtida siis, kui sissejuhatuses on midagi tsiteeritud. Kui palju sissejuhatusest viidatud peaks olema, on ilmselgelt kõhutunde küsimus, raske on mingeid absoluutseid reegleid välja mõelda siinjuures. Seetõttu ma leian, et kui kellegi kõhutunne on pidanud vajalikuks viited lisada, siis las nad olla, halvemaks ei tee nad asju igal juhul.--Kyng (arutelu) 30. juuni 2013, kell 08:00 (EEST)

Kui ma olen kedagi solvanud, siis palun vabandust. On niisugune lehekülg: Vikipeedia:Maade artiklite reeglid. Seal on öeldud lihtsalt, et reeglid on väljatöötamisel ning esialgu on eeskujuks artikkel Albaania. Järjekorda pole mainitud, aga eeskuju käibki eeskätt alajaotuste pealkirjade, liigenduse ja järjekorra kohta. Arutelus on diskussioon ka, aga hiljem pole minu mäletamist mööda keegi nende reeglite kohta arvamust avaldanud. Tegelikult on vist Norra (ka Rwanda) praegu parem eeskuju.

Mul ei ole midagi selle vastu, et reeglid alajaotuste järjekorra kohta fikseerida. Ühtne järjekord on ilmselt vajalik. Ma ei tea, et keegi oleks selle vastu olnud, keegi lihtsalt peab sellega tegelema. Võimalik muidugi, et tulevad vaidlused, eks vaidleme siis läbi.

Andke andeks, et rääkisin millestki sellisest, mis pole kõigile teada. Ma ei teinud seda meelega.

Jah, muidugi, kui sissejuhatuses on midagi vaidlusi ajendavat, on mõistlik see viitega varustada. Arvan, et võimaluse korral tuleb sellised asjad välja jätta. Erandiks on võib–olla esimene lause või lõik, kus võib olla asju, mida allpool ei korrata. See, et sissejuhatuses on parem mitte viidata, on minu isiklik arvamus, mille ma kõhklemisi esitasin. See on vastuolus üldise põhimõttega, et kõik peab olema viidatud, aga samas ei ole ka, sest viide on lihtsalt teises kohas. Analoogne olukord on minu meelest siis, kui mingi alajaotus on lühikokkuvõte pikemast spetsiaalartiklist. Viidetel ei olegi muud viga, kui et nad teevad teksti raskemini loetavaks ja inetumaks. Andres (arutelu) 30. juuni 2013, kell 15:45 (EEST)

---

Keila Veskid AS võiks olla kuidagi mainitud. Andres (arutelu) 9. november 2013, kell 08:56 (EET)

Mainiks ikka ainult neid ettevõtteid, mille kohta võiks artiklid ka olla. Ivo (arutelu) 26. jaanuar 2014, kell 22:09 (EET)

---

Paldiski on Keilast pindala poolest kõvasti suurem.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 26. jaanuar 2014, kell 23:16 (EET)

Küsisin linnavalitusest pindala kohta. Õige on 11,25. Varem, enne paari maatükki liitmist oli 10,46. Sellest ka kaks numbrit. Ivo (arutelu) 27. jaanuar 2014, kell 11:51 (EET)

Sellisel juhul on muutunud ka mõne ümberkaudse küla pindalad ja ka Keila valla oma  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 27. jaanuar 2014, kell 13:08 (EET)

Kaardi järgi liideti need tükid küll mitte Keila, vaid Harku vallast. - Melilac (arutelu) 10. jaanuar 2015, kell 17:37 (EET)

---

Geoloogia ja kliima peaksid olema looduse all. Ühtlustamise mõttes võiks ajalugu olla vahetult enne kultuuri. Andres (arutelu) 26. jaanuar 2014, kell 23:26 (EET)

Ma ei poolda ajaloo-osa ümbertõstmist. Ivo (arutelu) 27. jaanuar 2014, kell 00:02 (EET)

Miks? Andres (arutelu) 27. jaanuar 2014, kell 08:52 (EET)

1) Mulle isiklikult meeldib, kui ajalugu on artikli algusele lähemal, kui lõpule.

2) Nendes vahepealsetes alajaotustes on kõigis ka ajaloost juttu. Oleks hea enne ajalugu pikalt lahti seletada, kui jätta jupp siit ja jupp sealt ning tervikkäsitlus alles kõige lõppu.

Ivo (arutelu) 27. jaanuar 2014, kell 11:51 (EET)

See küsimus on täiesti üldine, kehtib kõigi asulatest, piirkondadest ja maadest rääkivate artiklite kohta. Meil peaks olema ühtne (vähemalt üldjoontes) ühtne teemade järjekord. Ma olen püüdnud kogu aeg ühest järjekorrast kinni pidada ja vahel ka mujal parandanud, ja keegi pole tahtnud ümber teha ega protesteerinud. Ma väidan, et järjekord, milles ajalugu on lõpu poole kultuuri ees, on meil valdav. Me peaksime ikkagi selle küsimuse läbi rääkima ja kuskil lahenduse fikseerima. Muidu ei ole võimalik ühtset joont hoida.

Äkki pole hea siin sisuliselt rääkida, viime arutelu kuskile mujale üle?

Ühesõnaga, üldine kaalutlus on see, et enne kui rääkida millegi ajaloost, tuleks rääkida sellest, mis ta praegu on. (Praegune järjekord järgib ka enam-vähem seda järjekorda, mis on EE-s.) Muidu 1) pole selge, mille ajaloost räägitakse, 2) ajalugu ise pole nii hästi mõistetav. Aga saan aru ka, et võib olla teistpidi: mõnest asjast ei saa teisiti aru kui ajaloo kaudu, ja siis veel, enam-vähem igal valdkonnal on veel oma ajalugu, mille mõistmine eeldab üldise ajaloo teadmist. Andres (arutelu) 27. jaanuar 2014, kell 13:32 (EET)

Ma ei ole selles osas varasemalt väga kisa tõstnud, sest paistab, et igaüks teeb niigi omamoodi ja ma ei ole sugugi kindel, et on võimalik kokku leppida ühte ja kindlat järjekorda, mis kõikjale sobiks. Ise eelistan ma sellist varianti, kus ajaloost räägitakse üldse kõige esimesena. Saamaks paremat ülevaadet hetkel olemasolevast on minu arvates loomulik alustada nö nullpunktist ja esmalt rääkida, et kuidas praegusse seisu jõuti ning alles siis täpsustada, et mida see praegune seis üksikasjalikult tähendab. Lisaks, kui edasiste täpsustuse juures on veel ajaloolisi märkusi, siis on need hõlpsamalt konteksti asetatavad, kui juba mingi ülevaade on olemas. Samuti tundub mulle kuidagi imelik praegust seisu kirjeldada ja siis hüpata kuskile ajas kaugele ning hoopis teistesse oludesse. Näiteks olen enda eelistust jälginud artiklis Kose, mille koostasin juba 2008. aastal. Artikli hilisema laiendamise käigus on alateemad küll seal kergelt nihkesse läinud ja vajaksid kohati ehk väikest ringitõstmist. Vaata ka artiklit Paide, mis on selles osas isegi parema järjekorraga.

Minu poolest võib ka sellel teemal arutleda, kuid kahtlen, kas siin õnnestub konsensust saavutada. Siin arutelus ei ole küll sobilik koht selleks, aga kus peaks seda arutelu jätkama, et see pärast hõlpsalt leitav oleks? Ivo (arutelu) 27. jaanuar 2014, kell 15:02 (EET)

Noh, seal, kus on kohad reeglite jaoks.

Minu meelest on kokkulepe hädavajalik, muidu hakkab iga toimetaja (see, kes artikli kallal edasi töötab) asju oma eelistuste järgi muutma. Andres (arutelu) 27. jaanuar 2014, kell 16:36 (EET)

No, ma ei tea. Mina ei ole üldiselt küll kunagi kohaartiklites teemade järjekorda ümber tõstma hakanud. Selleks peab ikka väga hea põhjus olema ning eriti olukorras, kus tegelikult nn ainuõiget järjekorda pole. Ümber olen paigutanud ainult Vaata ka jt lõputeemasid, kus meil on kokkulepe kindla järjekorra kohta ning kus tulenevalt kasutajamugavusest on selge vajadus ühetaolise stiili järgi üle artiklite. Kohaartiklitel on aga meil väga harva nii palju sisu, et eksisteeriks üldse mitmeid sisulisi peatükke. Ivo (arutelu) 27. jaanuar 2014, kell 19:37 (EET)

Nojah, see ongi sellepärast, et meil on niisuguseid pikki artikleid vähe. Küll hakatakse ümber tõstma. Minul on küll kange tahtmine ümber tõsta. Lugejal on ka parem, kui on ühtne järjekord. Andres (arutelu) 28. jaanuar 2014, kell 00:50 (EET)

Seda ma usun, et sul on kange tahtmine ümber tõsta :)

Ainult, et mina olen veendunud, et ajaloo osa peaks paiknema artikli algusosas ja seda juba esitatud põhjustel. Seega, kui juba ümber tõsta, siis pigem sellesse seisu. Ivo (arutelu) 28. jaanuar 2014, kell 01:29 (EET)

Sellepärast ongi tarvis kokkulepet, ja selleks on muidugi tarvis arutelu. Andres (arutelu) 28. jaanuar 2014, kell 01:56 (EET)

Väga kasulik lugemine. Teemade järjekord ja kaal on tõesti peavalu. Mu meelest Veestik-Taimed-Nahkhiired on kuidagi üllatav. Muidugi on eeldatav, et nad kuidagi tähtsad peavad olema, aga... --.Toon (arutelu) 4. mai 2015, kell 10:12 (EEST)

---

Mis tähendab "aleviku mõõtu asula"? Minu meelest alevikul ei ole kindlat mõõtu. Andres (arutelu) 23. juuni 2014, kell 07:43 (EEST)

Ma ei tea, kas see on 15.–16. sajandisse üle kantav, aga praegu on kehtestatud, et alevikuks nimetatavas asustusüksuses on soovituslikult vähemalt 300 elanikku. Pikne 25. juuni 2014, kell 21:59 (EEST)

See, et on arutatud linna ja valla ühinemist, ei peaks minu meelest olema sissejuhatuses. Tundub, et seda allpool isegi ei mainita. Nii ei tohiks olla. Andres (arutelu) 23. juuni 2014, kell 07:46 (EEST)

Esimese viite allikat ei luba Firefox avada turvalisuse puudumise pärast. Andres (arutelu) 23. juuni 2014, kell 07:47 (EEST)

Parandan. Pikne 25. juuni 2014, kell 21:59 (EEST)

Elanike arv 1. jaanuaril 2014 oli Statistikaameti andmetel 9751, tekstis 9748. Kas teises allikas on teistsugused andmed, kas on tegu eri metoodikatega? Andres (arutelu) 23. juuni 2014, kell 07:51 (EEST)

Tekstis on rahvastikuregistri andmed. Kui infokastist ei piisa, siis võiks sissejuhatuses olla sama arv, et mitte segadust tekitada. Tagapool saab muid arve kõrvutada. Pikne 25. juuni 2014, kell 21:59 (EEST)

Siin toodud Statistikaameti andmeid tuleks rohkem kasutada. Rahvastiku alajaotus on ajakohastamata. Andres (arutelu) 23. juuni 2014, kell 08:04 (EEST)

Need on üsna spetsiifilised andmed. Arvan, et neid ei pruugi entsüklopeedias liiga püüdlikult esitada. Pikne 25. juuni 2014, kell 21:59 (EEST)

Võib-olla mõned neist on spetsiifilised, aga siiski võiks rohkem kasutada. Mille poolest praegused rahvastiku koosseisu andmed vähem spetsiifilised on? Või seesama EHAK-i kood. Kui läheb spetsiifilisemaks, võib osa andmeid spetsiaalsema teemaga artiklitesse panna. Andres (arutelu) 25. juuni 2014, kell 22:18 (EEST)

Rahvaarvu juures tuleks alati päritolu ära märkida. Andres (arutelu) 25. juuni 2014, kell 22:18 (EEST)

Minu meelest tuleks eelistada Statistikaameti andmeid, rahvastikuregistri andmeid mainida allpool. Andres (arutelu) 25. juuni 2014, kell 22:25 (EEST)

Minu meelest ei tohiks sissejuhatus olla nii kirju ja viideterohke, sest viited peaksid allpool niikuinii olema. Praegune ajaloo lõik on minu meelest ebaproportsionaalselt detailne. Kui tahta pikemat sissejuhatust teha, siis peaks seal olema pigem igalt alalt midagi. Praegu domineerib viideterohke ajalugu. Andres (arutelu) 23. juuni 2014, kell 08:04 (EEST)

Minu meelest ei peaks olema "EHAK kood", vaid "EHAK-i kood", aga ma ei oska seda muuta. Andres (arutelu) 23. juuni 2014, kell 08:08 (EEST)

Parandasin. Pikne 25. juuni 2014, kell 21:59 (EEST)

Rahvaarvude tabelist rahvastiku alajaotuses peaks näha olema ka rahvaarvude päritolu. Kas need on rahvaloenduste andmed. Lisama peaks ka saadaval olevad viimaste aastate rahvaarvud Statistikaameti andmetel. Andres (arutelu) 23. juuni 2014, kell 08:11 (EEST)

Keila all peeti lahinguid nii esimeses kui ka teises ilmasõjas.

Selles lauses on liiga peidetud lingid, "ilmasõjas" ei entsüklopeedias hea stiil. Andres (arutelu) 23. juuni 2014, kell 08:17 (EEST)

Haldusliku staatuse ja haldusajaloo kohta peaks olema ka eraldi alajaotus, muidu ei ole esitus ülevaatlik. Andres (arutelu) 23. juuni 2014, kell 08:17 (EEST)

On juhtimise peatükk. See võiks olla halduse nime all. Midagi pole juttu sellesama juhtimise ajaloost, välja arvatud linnapeade loed. Volikogu ainult mainitakse (ka eraldi artiklit pole ette nähtud), pole öeldud sedagi, mitu kohta seal on, poliitilisest jaotusest rääkimata. Andres (arutelu) 23. juuni 2014, kell 08:26 (EEST)

"Asend ja territoorium" on ebamäärase pealkirjaga ja heterogeense sisuga, mis ei ole otsitav. Andres (arutelu) 23. juuni 2014, kell 08:30 (EEST)

Puudub alajaotus liikluse ja teede kohta, peaks olema link tänavate loendile. Andres (arutelu) 23. juuni 2014, kell 08:45 (EEST)

Teede kohta võib midagi kirjutada, iseasi, kas see heas artiklis tingimata vajalik on, aga arvan, et tänavate loendit pole tarvis (ega artiklit igast pisemast tänavast). See on liiga spetsiifiline (väheoluline) info ja aadressisüsteemi detailne kirjeldamine ei peaks niikuinii olema entsüklopeedias eesmärk. Pikne 25. juuni 2014, kell 21:59 (EEST)

Liikluse ja teede ülevaade (millised teed ühendavad ja on ühendanud Keilat teiste kohtadega) peaks heas artiklis minu meelest kindlasti olema. Praegu mainitakse maanteid alajaotuses "Asend ja territoorium", aga need ei kuulu sinna. Raudteid tuleks ka mainida. Andres (arutelu) 25. juuni 2014, kell 22:18 (EEST)

Võib vaielda, kas tänavatest on artikleid tarvis, aga senine praktika näitab, et neid tahetakse teha, ükskõik kui pisisikeste tänavatega on tegu. Mina isiklikult tahaksin, et need oleksid. Aga kui linki tänavate loendile, mida praegu ei olegi, ei panda, siis hea artikli staatust see minu poolest ei mõjuta. Andres (arutelu) 25. juuni 2014, kell 22:18 (EEST)

Mina isiklikult pean entsüklopeediaartikli seisukohast tänavate loendit äärmiselt ebaoluliseks infoks. Selline imevigur on ammu leiutatud, mis sellega palju paremini toime tuleb – nimetatakse kaardiks. Klikka ainult artikli ülaosas lingile "kaart" ja kõigi tänavate täpsed asukohad on kohe olemas. Ivo (arutelu) 25. juuni 2014, kell 22:45 (EEST)

Linnaosadest mainitakse TEA entsüklopeedias nimeliselt Üleraudteed ja [[Mudaaugu]t. Viimast on siin ka mainitud. Andres (arutelu) 23. juuni 2014, kell 08:51 (EEST)

---

Võtsin lingi maha, aga pärast seda hakkasin sisu üle järgi mõtlema. Seda, et ... 1912. aastal leiti põllu kündmisel Keila jõe lähedusest (tänapäeval raudtee ülekäigukoha juures) ... mis see siis nüüd õieti tähendab ... kui üle jõe... siis kas raudteetrass on tõesti varasemaga suuresti muutunud või mõeldakse siin mingit autoteed~(jalakäijaterada) üle raudtee. Kes asjast teab, saab selle ilmselt lihtsa vaevaga ära parandatud, aga kui ikka ei tea, siis tuleks sulgudes osa lihtsalt kustutada.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 25. juuni 2014, kell 02:34 (EEST)

paar tähelepanekut

• Lausele "Keila linnal on sõprussidemed kuue linna või vallaga:" järgneb seitse nime.
• "Juhtimise" alt ei saa teada, kas linna juhtkond on täielikult apoliitiline või mõjutab linna juhtimist ka mõni partei. Rääkimata sellest, kas näiteks linnavalitsuse struktuuri on viimasel aastakümnel muudetud või on see sama juba tsaariajast.
• Kui on loetletud "silmapaistavaid (!) isikuid", siis on eraldi välja toodud kirjanikud, ülejäänute tegevusvaldkond jääb teadmata. Võiks olla määratletud, kes mille silmapaistvaga tegeleb, sest see iseloomustab pisut ka linna (on sealt pärit peamiselt arstid või sarimõrtsukad?).
• Esimesel arstil Flickil pole isegi eesnimesid, rääkimata artiklist. Juhul, kui temast peaks tulema mingil põhjusel juttu mõnes muus artiklis, on ilma eesnimedeta raske tuvastada, kas see on sama inimene. Teiste teemade "esimestega" seda probleemi pole.
• Venekeelses artiklis nimetatakse Lutheri samba rajamist esimeseks oluliseks kultuurisündmuseks, siin on samams vaid pildiallkirjas. Äkki võiks ikkagi ära mainida, kes ja miks püstitas pärapõrgusse silmatorkavais mõõtmetes samba suurkujule, kes Keilas iialgi ei käinud ja sellest paigast tõenäoliselt elu lõpuni midagi ei teadnud.
• Kui põhiliste tööandjate kohta mingeid lisaandmeid pole, võiks nad olla loetletud tavalises lõigus, mitte loendina. Kui on juba teada, et neis firmades on enim töökohti, äkki saaks mingid numbrid ka, nt kui palju töökohti on Keilas kokku ja kui mitu on paaris suuremas ettevõttes? See iseloomustab linna suurust ja majandust päris oluliselt. Selles kontekstis oleks võrdluseks tarvilik ka teada, kui palju töötab Keila inimesi linnavalitsuses (ja võib-olla veel mõnes suures riigi või omavalitsuse või avalik-õiguslikus asutuses, kui neid seal on).
• On mainitud, et millalgi ehitati Selveri pood, aga sellest lõigust pole selge, kas see ka tänini tegutseb ja kas Keilas veel mõni suur poekett on. Need andmed kipuvad küll aastate lõikes muutuma, aga linnakese kohta ütleb üht-teist seegi, kas seal on üks või kaheksa suurt toidupoodi.
• Tabelis on juba 2011. aasta rahvaloenduse andmed, tekstis võiks ka olla.
• Miks kasvas Keila elanike arv sõjajärgselt 600 inimeselt 10 000ni? Kas seal arendati mingit tööstust, küüditati sinna kõik Kasahstani dissidendid, asutati 1967. aastal hiiglaslik sõjaväebaas...? Kõik asulad kogu Eestis ju nii ei kasvanud.
• Praegu jääb tekstist mulje, nagu oleks Keila ainus usuasutus luteri kirik. Vähemalt Keila Uusapostlik kirik on ka Vikipeedias, võib-olla on linnas mõni kirikuta kogudus ka? Eesti kontekstis oleks nt baptistid või õigeusklikud loogilised.
• Millised on Keila ajaloo kronoloogilised etapid? Muinasaeg, kirik, mõis, asula enne Liivi sõda, uusaeg... Pisut naljakas, ehkki kirikust ja mõisast räägitakse tõesti peamiselt ajaloo aspektist (aga mitte ainult). Võib-olla saaks selle materjali kuidagi loogilisemalt ümber kujundada. --Ehitaja (arutelu) 26. juuni 2014, kell 01:53 (EEST)

Märkused on õigustatud (pole küll kindel, kas kõike oskame teha). Lutheri samba kohta niipalju, et ta ei asunud Keila territooriumil, kuigi teda Keilaga seostatakse, sestap on ta artiklist välja võetud (ja foto esitamine on ebajärjekindel). Võib-olla peaks teda ikkagi kuidagi mainima, kas või "vaata ka" all, aga minu meelest ei kuulu samba rajamise asjaolud selle artikli teema alla. Andres (arutelu) 26. juuni 2014, kell 05:26 (EEST)

Arsti nime kindlakstegemine käib meile võib-olla üle jõu, kui Gustavsoni uurimus on ainuke allikas. Andres (arutelu) 26. juuni 2014, kell 06:14 (EEST)

Esitusest ei saa hästi aru, kas 1869 kuni 1901 Keilas arsti ei olnud. Peaks allika järgi selgemalt kirjutama. Andres (arutelu) 26. juuni 2014, kell 06:19 (EEST)

Väga huvitavad kommentaarid. Küsisin täpsemaid selgitusi Keila linnavalitsusest ja püüan nüüd natuke vastust anda.

• Keilal on 6 sõpruslinna (vastav leping) ja Chiaturaga on sõlmitud koostöölepe.
• Omavalitsuse valitsemine on Eestis kõikjal poliitiline, sest valitsuse paneb paika rahva valitud volikogu (kui juba valitud, siis on kandideerijad osalised poliitikas ka siis, kui nad kuhugi erakonda ei kuulu – järelikult poliitiline).

On olemas valitsusorgan (nt Keila Linnavalitsus), mille koosseisu kinnitab linnapea ettepanekul volikogu ja ametiasutus (Keila linnavalitsus), millesse kuuluvad ametnikud ja töötajad, kes otseselt ei ole poliitikud (nad ei ole rahva poolt valitud), nad võivad kuuluda erakonda, kuid otseselt nad oma töös erakondlikku liini ei aja.

Praeguse Keila koalitsiooni moodustavad Reformierakond (juhtiv erakond), Sotsiaaldemokraatlik erakond ja valimisliit Sõbralik Keila. Lisa

Pea kogu taasiseseisvumisaja on linnavõimu ees olnud Reformierakond. Vaid pool aastat (aprillist kuni oktoobrini 2006) olid võimul fraktsioon Tasakaal, mille moodustasid kaks sõltumatut volikogu liiget, Isamaaliidu, Keskerakonna ja seni valimisliitu Linnakodanike Liit kuulunud linnavolikogu liikmed. Lisa

Üldjoontes on linnavalitsuse struktuur paika pandud KOKS-iga. Ikka kuuluvad linnavalitsuse koosseisu ametikoha järgselt linnapea ja linnasekretär, ülejäänud liikmeid valib sinna volikogu. Koosseis ikka aeg-ajalt muutub. Praegune linnavalitsuse koosseis Enno Fels, Timo Suslov, Margus Välja, Harri Kõo, Elmet Puhm ja Priit Orusalu on ametis alates 6. novembrist 2013.

• Hillar Palametsa kohta täpsustaks, et tema on aastakümneid Keilas suvitanud.

Neid tuntud nimesid, kes on Keilaga seotud olnud, on ikka väga palju: Kerttu Soans, Peeter Volkonski, Pearu Paulus, Oleg Sõlg, Kate /Katrin Mandel, korvpallur Andrus Nagel, kümnevõistleja Sven Reintak, tunnustatud veresoontekirurg Andrus Loog, ajaloolane Mati Mandel, rahvatantsujuhid Ilma Adamson ja Koidula Kohver, ujuja Indrek Sei, ärimehed Hans ja Endel Palla jne.

• Arsti kohta ei osata kommenteerida.
• Ausamba kohta jõudis juba Andres vastust anda ja eks selle kohta on ka eraldi artikkel, mis seda asjalugu lähemalt seletab.

Ühe väite lükkaks ausambaga seotult ümber: ajakirjanik, mälumängur ja harrastusajaloolane Allar Viivik rääkis tuginedes Ilmarise omaaegsetele töötajate jutule viidates: „1949. aasta detsembri alguses, ööpimeduse varjus, võeti punase võimu käsul ausammas maha. Tõenäoliselt läks pronksist kuju ja selle alus Ilmarise tehasesse, kus need ümber sulatati ja millekski muuks kasutati. Legend, justkui oleks Lutheri ausamba pronksist valatud hiljem Tallinnasse püstitatud Stalini kuju, ei ole eriti tõsiselt võetav. Ilmselt valati tehasesse toodud pronkskuju tükkidest Ilmarise reatoodangut.“ Lisa

Lutheri ausamba (vähemalt põgus) kajastamine võiks olla õigustatud. Ta asus Keila kirikumõisa vahetus naabruses, ta oli Keila mäelt (Miikaeli kirik on ajaloolisel Keila mäel) hästi nähtav. Kuju õnnistav käsi oli suunatud Keila linnale – seda kuju peeti omal ajal lahtutamatult Keila linna osaks – sõltumata administratiivpiiridest.

• Põhimõtteliselt on võimatu saada kuskilt täpset töökohtade arvu – see muutub liiga kiiresti. Keilat iseloomustab madal töötuse tase (stabiilselt alla 5%). Hinnanguliselt on Keilas kokku ca 6000 töökohta.

Linnavalitsuse töötajate arv ei ütle midagi, sest erinevates omavalitsustes on struktuurid erinevad – nt mõnel pool on koristajad (kommunaaltöid tegevad ametnikud-töötajad) linnavalitsuse koosseisus, teisal tellitakse need teenused sisse ...

• Keila Selver avati 20. november 2008.

Keila suurim kauplus on Rõõmu Kaubamaja, mis on tegutsenud Keila Tarbijate Ühistu poena erinevate nimede all juba Nõukogude Liidu aegadest. Keila TÜ-l on Keilas kokku kolm poodi – lisaks Rõõmu kaubamajale Jaama kauplus ja Tallinna kauplus.

Keilas on ka Säästumarket ja alates 25. juuli 2013 Grossi toidukaubad. Ehitusluba on välja antud Maxima X kaupluse ehituseks. 30. november 2011 avati Bauhof Group AS-i kauplus.

• Elanikkond suurenes ju ikka seepärast, et arenes tööstus – hiilgeaegadel kuni 500 töötajaga TERKO, Harju KEK ja loomulikult andis oma panuse ka tankipolk.
• Keilas on esindatud erinevaid konfessioone: EELK Miikaeli kogudus, Keila Baptistikogudus, Uusapostliku Kiriku kogudus, Eesti Metodisti Kiriku Keila kogudus, Seitsmenda Päeva Adventistide Keila kogudus. Oma teenistusi peab Miikaeli koguduse majas ka Eesti Apostlik Õigeusu Kirik.
• Tavatsetakse öelda, et Keila asub Tallinnast 25 km kaugusel, sest Keila jõe silla juures on Tallinn–Paldiski maantee 25.kilomeetri post. S.t. Keila jõe sild on tee algusest (Paldiski mnt ja Falgi tee ristimust) 25 km kaugusel. Võime ju anda erinevaid numbreid - nt Tallinna lähimast piirist (Laagris) on Keila lähima piirini 11 km ....
• Keila Leht ilmub alates 5. oktoobrist 2007, kui lõpetas ilmumise Keila linna infoleht (25. mai 2001 - 21. september 2007, kokku 94 numbrit). Peatoimetajad/vastutav väljaandja on olnud Doris Matteus, Kadi Kroon-Laur ja alates 2012. aasta algusest Agu Veetamm. Samal teemal veel

Ivo (arutelu) 29. juuni 2014, kell 08:52 (EEST)

Rahvaarvu kasv oli osalt tingitud ka (analoogselt Sauega) sellest, et transpordiühendus Tallinnaga oli hea ja rahvas käis seal tööl.

Lutheri samba Keilaga seostamine tuleneb kindlasti sellest, et see asus omal ajal eksisteerinud Keila kirikumõisa ees, mida enam ei ole. Kirikumõisa kohta võiks ehk omaette artikkel ilmuda, aga linna tänapäevasest piirist pool kilomeetrit eemal asuva kuju linna artiklis mainimine ei tundu mu meelest siiski asjakohane... - Melilac (arutelu) 29. mai 2015, kell 17:06 (EEST)

---

Ma kirjutasin, et asub Tallinnast 25 km kirde pool. See päris täpne pole, aga "lääne pool" pole minu meelest ka õige. Andres (arutelu) 26. juuni 2014, kell 05:49 (EEST)

Oot-oot, mis kirdes? Kas see suund pole mitte vastupidine ehk edel? Adeliine 26. juuni 2014, kell 07:51 (EEST)

Jah, on küll. Andres (arutelu) 26. juuni 2014, kell 08:25 (EEST)

---

"Muinasaja asula" all on juttu, mis ei vasta pealkirjale. "Kiriku" all on jutt, mis ei peaks ajaloo osas niimoodi olema. Natuke sellest võiks olla arhitektuuri või kultuurimälestusi tutvustavas alajaotuses. Andres (arutelu) 26. juuni 2014, kell 06:06 (EEST)

---

Esimene haigla 1944 või 1909? Andres (arutelu) 26. juuni 2014, kell 06:27 (EEST)

---

Nädalalehte Keila Leht tuleks kuskil mainida. Andres (arutelu) 26. juuni 2014, kell 06:42 (EEST)

---

keila.kovtp.ee ei ole turvalise ühendusega. Andres (arutelu) 26. juuni 2014, kell 09:11 (EEST)

---

Veel kommentaare? On see artikkel nüüd piisavalt hea? Ivo (arutelu) 30. juuli 2014, kell 23:32 (EEST)

Sellele ei saa nii muu seas vastata. Andres (arutelu) 30. juuli 2014, kell 23:40 (EEST)

Ma ei ootagi mingit muuseas vastamist. Selle pealt ju hea artikli märgist ei saa. Ivo (arutelu) 30. juuli 2014, kell 23:55 (EEST)

Mul oli tunne, et küsid minu käest, ja kui ma ei vasta, hakkad küsimust kordama. Andres (arutelu) 31. juuli 2014, kell 00:00 (EEST)

Sinu arvamus on ka muidugi väga oluline (ainult see lahutab seda artiklit hetkel hea artikli tiitlist). Küll aga võib ka teistel kommentaare olla. Näiteks Kasutaja:Ehitaja koostas enne üsna põhjaliku kommentaari, mille vastamiseks sai omajagu artiklit täiendatud.

Kuna ma tahan sellele artiklile hea artikli märgist külge saada, siis on täitsa võimalik, et tuleb hakata seda küsimust kordama. Kui artiklis on vigu, siis tuleb need üles leida. Kui ei ole, siis ei ole põhjendatud ka hea artikli märgise mitteandmine. Ivo (arutelu) 31. juuli 2014, kell 00:33 (EEST)

Tundub, et vähemalt osa minu märkusi on jõus. Andres (arutelu) 31. juuli 2014, kell 06:17 (EEST)

Tundub ka, et kui ma teen ta selliseks, nagu ma tahan, et ta oleks, siis jälle teised ei ole nõus. Sellepärast ma tegingi rohkem märkusi ja ise kuigi palju ei parandanud. Andres (arutelu) 31. juuli 2014, kell 06:19 (EEST)

---

Viide 6 on ühe lasteaia ajalugu. Sellega ei saa tõendada, millal Keilast sai alev ja kolmanda astme linn.

Asulad, millega Keila piirneb, panin TEA entsüklopeedias oleva kaardi järgi. Sinna oleks parem panna mingi muu viide. Praegune viidatud allikas naaberasulaid ei maini.

Minu arust tuleks sissejuhatuses viiteid vältida nii palju kui võimalik. Praegu on ajaloo osa minu arust liiga üksikasjalik. Andres (arutelu) 31. juuli 2014, kell 06:40 (EEST)

Kaardil olevad asjad on minu meelest valdavalt triviaalsed ja neile ei tahaks eriti viidata. Pikne 1. august 2014, kell 20:24 (EEST)

Jagan Pikse arvamust. Isegi artikli ülaosast saab kaardi lahti lüüa ja näeb needsamad külad ära. Ivo (arutelu) 2. august 2014, kell 02:23 (EEST)

Siis tuleks viide üldse ära jätta. Kui kõik leiavad, et kaardil olevad andmed on triviaalsed, siis minugipoolest. Andres (arutelu) 2. august 2014, kell 08:44 (EEST)

Kaardil olevad andmed triviaalsed??? Kaardil ja kaardil on vahe, seega EI OLE kaardil olevad andmed triviaalsed (vrd. Arutelu:Mahavango). Eesti asulatel on kindlad piirid, mis ei pruugi ka lähedaste asulate puhul koos olla. Samuti ei ütle enamike kaartide järgi ära, kas Keila ulatub Keila jõest itta või ei. Selleks on meil maa-ameti kaart, mis ei pruugi kõige viimasemate administratiivsete muudatusteni alati jõudnud olla, ent see on kaart, millele taolistes küsimustes viitama peaks. - Melilac (arutelu) 22. jaanuar 2017, kell 10:24 (EET)

Samuti on allikas 3 öeldud, et idapiir kulgeb mööda Keila jõge. Puudub sõna "valdavalt".

Ma teeksin eraldi alajaotuse "Asend" (seal saaks ka täpsemalt öelda, mis ulatuses Keila jõgi linna piir on) ning jätaksin sissejuhatusse lühema asendi kirjelduse. Kogu asendi kirjeldus võiks olla sissejuhatuses ainult juhul, kui sissejuhatuses ei ole muud peale asendi, haldusliku kuuluvuse, pindala ja rahvaarvu. Muidu ei leia asendi kirjeldust hästi üles.

Sisejuhatus on ebaproportsionaalne. Pikalt, liiga üksikasjalikult, on juttu ajaloost, aga muudest valdkondadest üldse mitte. Kui tahta sisulist sissejuhatust teha, tuleks valida kõige iseloomulikumad faktid mitmest valdkonnast. Andres (arutelu) 31. juuli 2014, kell 06:49 (EEST)

Mulle endale selline sissejuhatus igati istub. Ei oska nagu väga midagi muud tahta. Ivo (arutelu) 2. august 2014, kell 02:23 (EEST)

Mis mõttes ei oska? Kas Sa seda ei taha, mida ma ette panen? Andres (arutelu) 2. august 2014, kell 08:44 (EEST)

Ajaloo osa sissejuhatus langeb kokku sissejuhatuse ajaloo lõiguga. Niisugust kordamist ei ole tarvis. Andres (arutelu) 2. august 2014, kell 09:17 (EEST)

Nime kohta võiks ka olla eraldi alajaotus. Saksakeelne nimi minu meelest ei sobi artikli algusesse. Nime alajaotuses sobiks rääkida ka nime päritolust. Selle kohta pole praegu midagi. Andres (arutelu) 31. juuli 2014, kell 06:52 (EEST)

"Aleviku mõõtu asula" ei sobi, sest see pole arusaadav, mis siis, et allikas on niimoodi kirjutanud. Ma olen seda ka juba maininud. Pole mõtet küsida, kas nüüd on hea artikkel, kui see tähendab, et märkusi tuleb korrata. Andres (arutelu) 31. juuli 2014, kell 06:55 (EEST)

Miks ei ole "aleviku mõõtu asula" arusaadav? Ivo (arutelu) 2. august 2014, kell 02:23 (EEST)

Sest alevikul pole kindlat mõõtu. "Mõõt" on ebamäärane väljend ka. Eeldan, et "mõõt" tähendab pindala, aga võib-olla tähendab see midagi muud. Tahaks selgemat väljendit. Andres (arutelu) 2. august 2014, kell 08:44 (EEST)

Pean seda liigseks tähenärimiseks. Aleviku mõõdu saavutamine väljendab seda, et asula kasvas suuremaks, kui mõni tavapärane küla. Sellised suurused on paratamatult suhtelised (nt võib Eesti oludes ühe küla elanike arv varieeruda vahemikus 0–1000). Sellist asja täpselt väljendada on pehmelt öeldes võimatu. Samuti ei mõista ma seda, miks eeldad sa pindala kasvu. Asula suurust mõõdetakse eelkõige ikka rahvaarvu järgi. Ivo (arutelu) 13. oktoober 2014, kell 01:47 (EEST)

Kui oled kindel, et see seda tähendab, siis võib ju kirjutada, et kasvas elanike arvu poolest suuremaks kui tavaline küla. Kui aga seda pole võimalik täpselt väljendada või pole kindel, mis see tähendab, tuleb see välja jätta.

Me ju tahame sellest head artiklit teha, siis tuleb ka tagada arusaadav, ühemõtteline sõnastus. Andres (arutelu) 13. oktoober 2014, kell 02:31 (EEST)

Nüüd sai "aleviku mõõtu" asulast "alevi staatuses" asula. See on ikka õige? Ivo (arutelu) 10. jaanuar 2015, kell 19:13 (EET)

Ei, alevi staatuse sai Keila 1925. aastal. Andres (arutelu) 10. jaanuar 2015, kell 19:20 (EET)

Nojah, nüüd on viide olemas. Nähtavasti vahepeal alevistaatus kadus. Andres (arutelu) 11. jaanuar 2015, kell 19:36 (EET)

Mul jäi kuskilt silma, et Hillar Palamets ütles, et ta mitte ei suvita Keilas, vaid elab suviti Keilas. Andres (arutelu) 16. jaanuar 2015, kell 11:12 (EET)

---

Kas artikli juures on endiselt olulisi puudusi või võib selle heaks arvata? Ivo (arutelu) 17. jaanuar 2015, kell 00:16 (EET)

Ega siis puudused sellest ära ei kao, et mitu korda üle küsitakse. Andres (arutelu) 17. jaanuar 2015, kell 08:58 (EET)

Küsimus oli oluliste puuduste kohta. See, et ajaloo all on pikemalt kirjutatud kirikust ja mõisast, kui sulle meeldiks, ei klassifitseeru minu jaoks oluliseks puuduseks ning võrreldes sellega, kui puudulikke sissejuhatusi on siin üldiselt viljeletakse, on selle kallal norimine vaat et lausa mõnitamine. Ivo (arutelu) 24. jaanuar 2015, kell 01:39 (EET)

Minu meelest on need olulised puudused. Kiriku ja mõisa ajalugu ei ole linna ajaloosse integreeritud. Sissejuhatus ei peaks kordama ajaloo sissejuhatust, vaid esitama kõige olulisemad seigad linna kohta. Teisi asju on veel. Andres (arutelu) 24. jaanuar 2015, kell 08:40 (EET)

Tulles vastu tungivatele nõudmistele kohendasin sissejuhatust. Või peaks selle üldse eemaldama, et sellega seotud probleeme lahendada? Üldiselt kipun ikka mina see olema, kes järjepidevalt sissejuhtuste tähtusest kõneleb ja teised jätaksid need üldse kirjutamata. Ka sedasama sissejuhatust olen siin mitu korda koostanud, sest vahepeal võeti see sootumaks välja.

Ma ei ole üldsegi nõus kiriku ja vasallilinnuse/mõisa kohta kohta käivate tekstide kallale minekuga ning pean neid ülejäänud tekstiga piisavalt hästi seotuteks. Sellepärast ongi vaja, et heade artiklite valikul ei saaks üksainuke vastuhääl nullida teiste tehtud tööd.

Ivo (arutelu) 2. veebruar 2015, kell 22:35 (EET)

Sissejuhatus on nüüd pisut parem kui enne, aga ikkagi oleks parem, kui see ei räägiks ainult ajaloost. Sul on õigus, et sissejuhatus on pika artikli puhul väga oluline. Minu meelest on see sissejuhatuse kohendamine ikka pigem kosmeetiline. Ma võin sissejuhatuse ise ka teha, aga mul on selleks tarvis aega rahulikuks süvenemiseks.

Minu meelest ei ole teksti muutmise keeld konstruktiivne. Vastuhäälte puudumise nõue on mõeldud kvaliteedi tagamiseks. Alati võib olla nii, et üks kasutaja märkab puudusi, mida teised ei märka. Andres (arutelu) 3. veebruar 2015, kell 11:47 (EET)

Kui sissejuhatusse iga alateema kohta lõik (või kasvõi ainult lause) tekitada, siis läheb sissejuhatus minu arvates juba liiga pikaks.

Ma ei keela teistel neid kohti muuta, aga mina ise nende lõikude kallale ei lähe. Minu arvates on nad sellisel kujul igati sobivad.

Teised kasutajad ei pruugi olla nõus sellega, et tegemist on puudustega. Ivo (arutelu) 3. veebruar 2015, kell 12:05 (EET)

Ei peagi iga alajaotuse kohta midagi olema, aga sissejuhatuses peaks minu meelest olema kõige olulisem ja iseloomulikum. Valik on muidugi subjektiivne. Kui sissejuhatus on päris lühike, siis ei pruugi vahet olla, kas ta on või ei ole. Ja praeguse sisu juures võiks see minu meelest sama hästi olemata olla.

See on tõsi, et peab olema võimalus mitte arvestada selliseid vastuhääli, mille põhjendus on kõigile teistele arusaamatu või on vaieldav isiklik eelistus. Aga lihtsalt selle põhjal, et on ainult üks vastuhääl, ei tohiks minu meelest arvestamata jätta. Andres (arutelu) 3. veebruar 2015, kell 12:39 (EET)

---

"Eesti taasiseseisvumise järel hakkas Keila linna elanike arv kahaneva sündimuse ja väljarände tõttu vähenema ja 2000. aastaks langes see 1990. aasta tippajaga võrreldes ligi 11%. Järgmise kümne aasta jooksul pööras aga elanike arv taas tõusuteele ning 2011. aastal elas Statistikaameti andmetel Keilas 9806 inimest." Tuleks selgemalt kirjutada, et elanike arvu vähenemise 1990. aastatel oli tingitud Nõukogude sõjaväelaste ja nende perekonnaliikmete väljarännust. Ei maksa 1990. aasta "tippaega" taga igatseda. Velirand (arutelu) 3. veebruar 2015, kell 12:53 (EET)

---

Ma mainiks sissejuhatuses (teises lõigus; selle võiks ümber tõsta kolmandaks lõiguks) seda, et Keila sai linnaks 1938. aastal, seda, et ta on Harjumaa kolmas linn, ning ka elektriraudteed ja haiglat, kus oli põletusravi osakond. Ma ei oska majanduse kohta midagi esile tõsta. Samuti sobiks mainida Harjumaa muuseumi, kirikut ja mõisa, võib-olla ka läheduses paiknenud Lutheri ausammast. Midagi huvitavat (linnale eripärast) ma rohkem ei leia. Andres (arutelu) 3. veebruar 2015, kell 15:30 (EET)

Linnas saamine ja nö 3. koht Harju maakonnas on ju olemas? Kas pead silmas seda, et tuleks muuta lõikude järjekorda?

Lisasin raudteesse puutuva ja mõned laused majanduse kohta. Haigla kohta käiv ei tundu mulle eriti tähelepanuväärne, kuna selle vahepealsest lühiajalisest suurusest pole eriti midagi järel.

Ivo (arutelu) 3. veebruar 2015, kell 16:45 (EET)

Jah, ma mainisin neid asju, mis on olemas ja mille ma jätaksin sisse. Muud asjad selles lõigus jätaks välja, sest see on faktipuru, milles ei ole linna eripära. Jah, selle lõigu, kus on pindala, tõstaksin kohe esimese lõigu järele. Haigla tähelepanuväärsuse üle praegu võib vaielda, aga haigla oli minu meelest kuulus küll. Raudteest võiks rääkida inimlikumas sõnastuses. Andres (arutelu) 3. veebruar 2015, kell 21:33 (EET)

---

Keila kodulehel ("Tutvustuse" all) on rahvaarvu kohta aasta võrra värskemad andmed. Hirvelaid (arutelu) 3. veebruar 2015, kell 22:12 (EET)

---

Küsimus neile, kes Keila kanti tunnevad. Kaardi järgi ma näen, et Tallinna-Paldiski maantee sillast Keila jõel sadakond meetrit ülesvoolu on sild. Mis sild see on? Kas nõukaaegne r/b sild või tsaariaegne kivisild? Hirvelaid (arutelu) 4. veebruar 2015, kell 21:03 (EET)

Leidsin vastuse – seal on lihtsamat sorti jalakäigusild. Hirvelaid (arutelu) 6. veebruar 2015, kell 14:58 (EET)

---

Minu meelest peaks käsitlus olema nii üldistav kui võimalik, üksikobjektidest tuleks pikemalt kirjutada eraldi artiklites. Muidu ei saa ülevaatlikku ja loetavat artiklit. Samas on üldistavat juttu ka puudu, näiteks linnaosade kohta. Andres (arutelu) 17. veebruar 2015, kell 00:39 (EET)

Märkusega nõus. Millised on need üksikobjektid (lisaks algkooli, Harju KEKi peahoone ja tervisekeskuse hoonele), millest peaks jätma ainult mainimine üldistamisega? Minu poolt sisestatu peab ka minu poolt korda saama. Hirvelaid (arutelu) 17. veebruar 2015, kell 08:27 (EET)

See märkus puudutab kogu artiklit, ja teised (nagu Kruusamägi alias Ivo) ei pruugi minuga nõus olla. Kõige tõsisemalt puudutab see kirikut ja mõisa, mille käsitlus on ebasidusalt ajaloo sisse paigutatud. Ma ei ütle, et ka neist objektidest peaks tingimata ainult üks lause olema, see oleneb üldistava terviku konkreetsetest vajadustest. Pole mõtet nii teha, et Sinu kirjutatud asjad on teiste põhimõtete järgi kui muud osad, see rikuks ka artikli terviklikkust. Näiteks ka kaitsealuse puu puhul pole tarvis mainida selle ümbermõõtu, piisab nimest ja lingist. Peab vaatama ka üldisi proportsioone. Kui mõnest kõrvalisemast teemast on kirjutatud üksikasjalikumalt kui mõnest tähtsamast teemast, siis tuleks osa infot viia eraldi artiklisse. Üle peaks vaatama ka teemade üldise liigenduse. Näiteks planeering ja arhitektuur peaks tõenäoliselt olema koos. Andres (arutelu) 17. veebruar 2015, kell 10:53 (EET)

Siinsel artiklil on vedanud. Tal on oma koordinaator, oma piltnik ja oma retsensent (kes ei tee mingit hinnaalandust) . Seega peaks sündima ajapikku midagi päris head.

Ümbermõõdud on sisestaja sisse toonud seekord vaid kohatäiteks, et pildi juures teksti kasvatada (pildid ja tekstid võiksid olla samas kohas). Vajadusel võivad nad kolida omaette artiklitesse, sest tamm ja kadakas olid algselt niikuinii lingitud. Hirvelaid (arutelu) 18. veebruar 2015, kell 07:32 (EET)

Ei noh, pildi juures võib ümbermõõt olla küll. Ma räägin tekstist. Näiteks keerdkadaka juures ei ole mitte ainult ümbermõõt, vaid päris mitu lauset. Kui just jämedus on oluline, võib seda võib-olla isegi mainida.

Kas pildi kaastekst ei peaks kajastuma ka tekstis? Omal ajal arvasid küll nii. Hirvelaid (arutelu) 18. veebruar 2015, kell 13:09 (EET)

Keila artiklis on pilt ja selle allkiri illustratiivse tähendusega, puu artikli tekstis on see info ikkagi olemas. Andres (arutelu) 18. veebruar 2015, kell 14:08 (EET)

Artikli ülesehitus

Artikli struktuuriga tuleb midagi ette võtta. Praegu on esimese taseme pealkirju liiga palu -- 25 tk. --WikedKentaur (arutelu) 21. veebruar 2015, kell 19:21 (EET)

Miks ei võiks esimese taseme pealkirju 25 tk olla? Ivo (arutelu) 22. veebruar 2015, kell 00:00 (EET)

Eks selleks, et otsitav oleks paremini leitav, et artikli struktuur oleks ülevaatlikum. Religioon on tavaliselt rahvastiku all, arhitektuur ja planeering käivad ka tavaliselt kokku. Rohkem ei oska esimese hooga midagi kokku tõmmata. Andres (arutelu) 22. veebruar 2015, kell 00:49 (EET)

snitti ja mõtteid saab teistest analoogsetest artiklitest, nagu Tallinn, Tartu, ka nt enwiki vastavate artiklite ülesehitus--Bioneer1 (arutelu) 23. veebruar 2015, kell 17:35 (EET)

Ma ei leia, et esimese taseme pealkirjade vähendamine muudaks antud juhul struktuuri ülevaatlikumaks või otsitavat paremini leitavaks. See, et artikkel on põhjalik, ei saa ka puuduseks olla. Ivo (arutelu) 3. märts 2015, kell 16:26 (EET)

Asi pole põhjalikkuses. Pole mõtet kõike Keilaga seotut panna ühte artiklisse, muidu ei ole artikkel ülevaatlik. Ja ma ei saa aru, kuidas vahepealkirjad ei tee otsitava leidmist hõlpsamaks. Andres (arutelu) 3. märts 2015, kell 17:09 (EET)

Ja väga spetsiifilised teemad tuleb tõenäoliselt ka siit välja viia. Andres (arutelu) 3. märts 2015, kell 17:11 (EET)

Minu meelsest on "Haldusajalugu" ainuke asi, mida saab kuhugi liita (antud juhul siis ajaloo alla sissejuhatuse täienduseks). Kui pikalt millegist kirjutada on täiesti eraldiseisev küsimus. Põhjalikkuse all pidasin silmas just nimelt seda, et siin on väga palju erinevaid teemasid kaetud. Eriilmeliste teemade koondamine väheste kõrgema taseme pealkirjade alla ei muuda asju mitte kuidagi kergemini leitavaks. Eriti veel juhul, kui teemade endi seos jääb nõrgaks. Ivo (arutelu) 3. märts 2015, kell 18:02 (EET)

Katvus on hea asi, ja kunstlikku ühendamist pole tarvis. Andres (arutelu) 3. märts 2015, kell 22:49 (EET)

Kuna kirikust on eraldi artikkel, siis ei näe küll põhjust, miks peaks artiklis olema 4 sellega seotud fotot. Mind häirib aga hoopis rohkem pildiallkirjades olev sõna 'Valmis ...'. Asi selles, et seda võidakse mõista kui näiteks arhitekti või fotograafi perekonnanime. Kusjuures arhitektide nimed tuleks vististi piltide juurde nii ehk naa lisada, kui need teada on.  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 4. märts 2015, kell 19:47 (EET)

Kirikust on kaks pilti + 2 pildilt leiab kirikutorni, kui tead, kust otsida. Arvestades, et tegu on vast Keila tuntuima ehitisega, olulise maamärgiga ning omamoodi linna sümboliga, siis ma ei pea seda paljuks. Kirikuaed ja seal leiduvad objektid on aga ise kultuurimälestisteks arvatud ning sellistena võrdlemisi tähelepanuväärsed.

Minul pole selle "valmis" sõna vastu küll vähimatki. Mis on viga näiteks pildiallkirjal "Kino "Saluut". Valmis 1952."? Kuidas saab seda arhitekti nimeks pidada? Ivo (arutelu) 5. märts 2015, kell 01:26 (EET)

Ju siis on võimalik, kui Ahsoous nii ütleb. Selles suhtes oleks parem "Valminud".

Jutt ei ole sellest, kas miski on tähelepanuväärne, vaid sellest, kui palju sellest tuleb Keila artiklis kirjutada. Andres (arutelu) 5. märts 2015, kell 09:37 (EET)

Kui miski on väga oluline, siis peaks sellele proportsionaalselt ka enam tähemärke pühendama. Ivo (arutelu) 5. märts 2015, kell 14:46 (EET)

Rohkem võib-olla küll, aga minu meelest mitte proportsionaalselt. Olulisest üksikobjektist tuleb minu meelest kirjutada niivõrd, kui see on linna mõistmiseks oluline. Lihtsalt selle enda kirjeldamiseks minu meelest pole seda tarvis, muidu me ajame artikli liiga laialivalguvaks. Andres (arutelu) 5. märts 2015, kell 20:12 (EET)

Minu meelest jutt tervisekeskusest ja terviseradadest ei sobi ajaloo alla. Pigem võiks see olla spordi all. Tervisekeskusest on juttu ka arhitektuuri rubriigis. Minu meelest on mõlemas kohas tervisekeskusest liiga pikalt juttu, kusjuures on ka selliseid asju, mida artiklis Keila tervisekeskus ei ole. Andres (arutelu) 5. märts 2015, kell 20:59 (EET)

Algkooli hoonest räägitakse ka liiga pikalt minu meelest. Andres (arutelu) 5. märts 2015, kell 21:02 (EET)

Tõmbasin siin teksti koomale ja laiendasin teisi artikleid. Ivo (arutelu) 6. märts 2015, kell 02:43 (EET)

Minu meelest ei puutu kiriku alajaotusest Keila ajaloosse miski peale kiriku rajamise aja. Aga arhitektuuri alajaotuses pole kirikut üldse mainitud.

Kuidas saanuks mainimata jätta.:) Vaata palun kolmandat lauset arhitektuuri alajaotuses.--Hirvelaid (arutelu) 6. märts 2015, kell 12:17 (EET)

No on jah, mulle ei torganud silma, linki ka ei olnud. Seal võiks pilt ka olla, ja mõni sõna veel juttu, sest see on vist ikkagi tähtsaim arhitektuurimälestis. Andres (arutelu) 6. märts 2015, kell 14:48 (EET)

Kas on ikka tõsi, et seal on 6 kabelit? Andres (arutelu) 6. märts 2015, kell 14:51 (EET)

Kõik 6 kabelit on pildile võetud ja eksponeeritud siin: Keila kultuurimälestiste loend. --Hirvelaid (arutelu) 6. märts 2015, kell 15:07 (EET)

Sellest peaks siis kirjutama ka artiklis Keila kirik. Andres (arutelu) 6. märts 2015, kell 19:04 (EET)

Pigem oleks see artikli Keila kirikuaed teema. Ivo (arutelu) 6. märts 2015, kell 22:11 (EET)

Küllap vist. Andres (arutelu) 6. märts 2015, kell 22:19 (EET)

Üleminek muinasajalt keskajale on nii sujuv, et raske on piiri tõmmata. Võib-olla siiski esmamainimine tuleks panna juba keskaja alla, kuigi küla, mida mainiti, oli juba uusajal olemas. Andres (arutelu) 6. märts 2015, kell 12:06 (EET)

Kas ma võiksin:

• liita haldusajaloo ajaloo osa sissejuhatusse;
• moodustada artikli Keila sillad ja lühendada siinset teksti?

Ivo (arutelu) 26. märts 2015, kell 21:33 (EET)

Minu meelest on sissejuhatuses praegu haldusajaloo kohta piisavalt öeldud.

Teise ettepanekuga olen nõus, aga siin on teisigi teemasid, mille esitusest tuleb osa üle viia eraldi artiklisse. Andres (arutelu) 26. märts 2015, kell 23:46 (EET)

Teeme nii, et ma teen ise Keila sildadest eraldi artikli (viidete väljanoppimine võib osutuda tülikaks) ja Ivo toimetab siinse sildade lõigu parajaks. --Hirvelaid (arutelu) 27. märts 2015, kell 08:43 (EET)

Kas ei aitaks see, kui maanteesillast ja võib-olla veel mõnest varasemast olulisemast sillast on eraldi artikkel, kuhu osa materjali tõsta? Sildade kohta on materjali küll üsna piiripealselt palju, aga ehk mitte nii palju, et esmane lahendus peaks olema kunstliku teemaga alamartikkel. Pikne 27. märts 2015, kell 12:48 (EET)

Praegu on see häda, et ühelgi sillal ei ole nime, muidu võiks iga silla kohta eraldi artikli teha. Siis oleks küll võimalik ilma sildade artiklita läbi saada. Aga see teema mulle kunstlik küll ei tundu, see ei ole minu meelest kunstlikum kui mis tahea muu alateema. Andres (arutelu) 27. märts 2015, kell 13:02 (EET)

Nojah, teised alateemad eraldi artiklitena on samavõrd kunstlikud. Seal kus võimalik, võiks minu meelest ilma selliste artikliteta läbi ajada. Ma arvan, et kuidagi ikka õnnestub neid sildasid pealkirjades eristada. Küllap praegust Keila maanteesilda ja Keila raudteesilda võib vastavalt nimetada. Teistega küll jah on nähtavasti keerulisem, kõik sillad vast ka ei vääri artiklit, mõnest varasemast sillast saaks ehk kirjutada praeguse silla eelloo all. Pikne 27. märts 2015, kell 13:16 (EET)

Ma arvan, et praegustel sildadel on kõigil nimed olemas, lihtsalt neid pole kasutatud.

Jah, kõik alateemad on kunstlikud, aga nende tegemine eraldi artikliteks on minu meelest ülevaatlikkuse seisukohast möödapääsmatu. Andres (arutelu) 27. märts 2015, kell 13:33 (EET)

Nüüd saab vastavasse artiklisse rahulikult sildade kohta infot lisada ja kui seda peaks palju kogunema, siis ka eraldi sildade artikleid juurde tekitada. Mis puutub artiklinime "kunstlikkust", siis minu arvates võiks meil sellised koondartikleid (palju) rohkem olla. Nt "Tallinna sillad" aitaks vastavast teemast palju hõlpsamalt kiiret ülevaadet saada, kui eraldi kümnete artiklite lugemine ja tagaotsimine. "Tartu sillad" on isegi olemas.

Pidasin silmas haldusajaloo liitmist ajaloo alajaotuse sissejuhatusse, mitte artikli enda sissejuhatusse. Miks peaks haldusajalugu olema lahus hoitud ajaloost?

Mis asjad tuleks täpselt veel eraldi artiklitesse viia? Olen ise ja on ka teised selle artikliga vaeva näinud juba mitu aastat. Kord on midagi puudu ning pärast materjali lisamist üle. Kaua võib. Ivo (arutelu) 27. märts 2015, kell 14:05 (EET)

Peteburi sillad on ka.

Kirikust ja mõisast on korduvalt juttu olnud: nendest on ajaloo osas liiga pikalt juttu. Postijaamadest on ebaproportsionaalselt palju juttu ja need ei peaks olema ajaloo osas. Autovõidusõidust on eraldi alapeatükk, aga sel ei olnud spetsiifilist seost Keilaga. Andres (arutelu) 27. märts 2015, kell 14:40 (EET)

Sildade osa pole märkimisväärselt lühenenud. Andres (arutelu) 27. märts 2015, kell 15:12 (EET)

Sildade osas pole mõtet enam palju rohkem kärpida. Pigem on nüüd vaja eraldiseisvat artiklit laiendada. Hankisin sinna äsja ka hulga pilte juurde. Samuti lubati mulle, et lähiajal tehakse pilte lisaks, et oleks millega artiklit täiendada.

Lühendasin märgatavalt postijaamade osa ja liigutasin autovõidusõitu puutuva spordi peatüki alla.

Mõisa ja kiriku osa sisaldavad minu arvates olulisi viiteid piirkonnale. Olgu see siis talupoegade hea elujärg, purustused Liivi sõja ajal või Põhjasõjas. Ivo (arutelu) 27. märts 2015, kell 15:39 (EET)

Minu meelest pole sildade kohta öeldu ülevaatlik. Hea oleks, kui saaks sildu ka nimepidi nimetada, siis oleks ka ülevaatlikum. Me ju teeme sildade kohta eraldi artikleid ka.

Minu meelest ei ole postijaamade osa märgatavalt lühendatult, seda on praegu ikka liiga palju.

Mõisa ja kiriku kohta tulebki ajaloo ossa jätta ainult see, millel on Keila ajaloo seisukohast otsene tähtsus, ning integreerida see üldisesse esitusse.

Autode võidusõit peaks olema kuskil mujal, siin võib piirduda mainimisega. Andres (arutelu) 27. märts 2015, kell 16:02 (EET)

Hea oleks teha ka sildade kaart. Andres (arutelu) 27. märts 2015, kell 16:03 (EET)

Artikli pärisest lahti lapatavale kaardile on kantud kõik Keila jõge ületavad sillad. Ivo (arutelu) 27. märts 2015, kell 16:19 (EET)

Ma saan aru, et kaarte pole lihtne teha, aga unistan kas või skeemist, millel oleks ka sildade nimed peal. Andres (arutelu) 27. märts 2015, kell 17:00 (EET)

Haldusajaloo mõte on näidata, kuidas linna staatus ja halduslik kuuluvus on muutunud. See peaks olema ikka kompaktselt koos. Andres (arutelu) 27. märts 2015, kell 17:02 (EET)

Ma leian, et see pole kaugeltki nii oluline, et seda peaks sellisel kujul eraldi rõhutama. Ivo (arutelu) 30. märts 2015, kell 21:00 (EEST)

---

Ettepanek - loobuda ajaloo peatüki sissejuhatusest - jagada info laiali. --Hirvelaid (arutelu) 29. märts 2015, kell 20:32 (EEST)

Üks võimalus oleks luua ka eraldi artikkel "Keila ajalugu" ja kasutada seda teksti selle artikli sissejuhatuseks. Ivo (arutelu) 29. märts 2015, kell 21:43 (EEST)

Hea mõte. Mammutartikliks kasvanud "Keila" on mõnele vastukarva:) --Hirvelaid (arutelu) 29. märts 2015, kell 22:18 (EEST)

Nüüd võib Andres rahulikult kärpida ka seda mõisa ja kiriku kohta käivat ajaloo all, kui see talle endiselt vastukarva :)

Tegin esmase ajalooaartikli, aga seda oleks vaja veel laiendada. Ivo (arutelu) 30. märts 2015, kell 21:56 (EEST)

Tuntud elanike lõigus tasuks vast juurde lisada isikute, kes Keilaga tihedamalt seotud on ja kelle kohta fotod/pildid olemas, näolapid. See on kõige pikem illustreerimata lõik - Melilac (arutelu) 7. mai 2015, kell 20:13 (EEST)

Asula enne Liivi sõda

15.–16. sajandil ..., kirik ja selle lähedal asuv ligi 20 kivist elamu....

Küllap ikka 20 puumaja...--Hirvelaid (arutelu) 27. märts 2015, kell 19:55 (EET)

Võisid ju ka kivist elamud olla. Küll vajaks aga lause natuke sõnastuse osas kohendamist. Mis see "Keikæl. Kegel. Keila" täpselt ütlebki? Ivo (arutelu) 27. märts 2015, kell 23:33 (EET)

Jah, keegi võiks Heli Nurgeri raamatust "Keikæl. Kegel. Keila" selle detaili üle vaadata. (igas raamatukogus seda pole). "Eesti arhitektuur" räägib puumajadest. --Hirvelaid (arutelu) 28. märts 2015, kell 07:17 (EET)

Algallikas on "küla umbes 20 kivihoonega". Kui erinevad allikad annavad vastuolulisi andmeid, siis võib jätta lihtsalt küla umbes 20 hoonega. --62.65.214.62 30. märts 2015, kell 18:02 (EEST)

Jah, nii võikski toimida.--Hirvelaid (arutelu) 30. märts 2015, kell 18:56 (EEST)

Võib lisada märkuse, milles vastuolust rääkida. Andres (arutelu) 30. märts 2015, kell 20:38 (EEST)

Nimi (2)

Piirkondade nimed ei kuulu alajaotusse "Nimi". Andres (arutelu) 31. märts 2015, kell 00:33 (EEST)

Minu meelest selle peatüki võiks kaotada, sisu kanda näiteks sissejuhatuse või ajaloo alla. --Hirvelaid (arutelu) 31. märts 2015, kell 07:15 (EEST)

Ta võiks olla koos aleviks ja linnaks saamisega sissejuhatuse algusosas, aga sissejuhatus on praegu nii pikk, et sealt on raske midagi leida. Võib-olla sisukokkuvõte võiks olla eraldi alajaotus. Sissejuhatuse alguses on asjad, mida ei korrata. Aga piirkondade nimed sissejuhatusse ei sobi. Andres (arutelu) 31. märts 2015, kell 08:53 (EEST)

Kahelauseline alajaotus "nimi" mulle ei meeldinud ja nõnda kirjutasin sinna miskit juurde. Igaks juhuks rõhutasin veel eraldi üle, et Keilas pole ametlikke linnaosasid, sest Andres on korduvalt nõudnud linnaosade kohta kirjutamist.

Liitsin nüüd need kaks lausejuppi sissejuhatusega ja võtsin ülejäänu välja. Ivo (arutelu) 1. aprill 2015, kell 23:12 (EEST)

Siin on üks huvitav nimeteooria: Tänavapühakud ja -kommunistid Kesknädal, 21. May 2003 "Keeleinspektsiooni peadirektor ja kohanimenõukogu liige Ilmar Tomusk oli oma arvamuses aga väga resoluutne, öeldes Eesti Päevalehele, et piiblinimede kasutamine Eestis oleks õigustatud vaid Keilas: "Muistses Palestiinas asunud linna nimi kõlab eesti keeles Keila."" Tomusk on muidugi ennegi jaburustega silma paistnud. --213.184.43.2 27. august 2015, kell 12:53 (EEST)

See mõtteavaldus on minu meelest lihtsalt nali, millega Tomusk oma seisukohta illustreeris. Minu arvates ei ole seda tarvis kajastada. Andres (arutelu) 27. august 2015, kell 13:03 (EEST)

Linnakeskus, jõgi ja pikk kirikutorn

Keilas on kaks linnakeskust: 13. sajandil asustatud Keila mägi ja teine, raudteejaamaga seotud uusasula, mis tekkis 1870. aastal. Mõlemad väljakud on praegugi dominantideks.

Mis väljakud? --Epp 3. aprill 2015, kell 01:53 (EEST)

Kas on põhjust jõest nii pikalt kirjutada? Siin paistab olevat rohkem infot kui jõe enda artiklis. --Epp 3. aprill 2015, kell 01:56 (EEST)

Rõõm näha Keila rindel uusi värskeid jõude! Palun aita siinne artikkel viia heasse seisu. --Hirvelaid (arutelu) 3. aprill 2015, kell 14:36 (EEST)

Ei, ei, mina ei asu seda tegema. Vaatasin lihtsalt korra ja tekkis küsimus. Minul võtab hea artikli tegemine väga kaua aega ja seda teemat ei tunne üldse ega jaksa ka sellisel teemal materjale lugeda. Ja ma üldiselt ei pea selliseid valimisi oluliseks. --Epp 3. aprill 2015, kell 17:47 (EEST)

Jõeartikliga on lihtne. Keegi (võin ka ise:) ) võiks seda millalgi laiendada. Siinses artiklis pakutud info Keila jõe kohta on minu meelest siin ka oluline, kuid otsustagu siiski teised.

Väljakute "duaalsusega" on raskem – aga ma üritan selle lahti kirjutada artiklis "Keila ajalugu". Hirvelaid (arutelu) 5. aprill 2015, kell 09:24 (EEST)

Ei kirjuta seal. Vastan siin.

Lause juures on viide. Viites lk 5 lõpuosas on ära toodud originaaltekst. Vaadake. Miks kaks väljakut? Ma arvan, et Keilas loetakse keskväljakuks territooriumi kiriku väravast kuni Haapsalu ja Paldiski maantee hargnemiskohani . Kuna praegune keskväljak ei ole linnaruumis tervikuna hoomatav (nagu üks arhitekt on seda tabavalt öelnud), siis räägitakse ka kahest väljakust, mis mõlemad on teede sõlmpunktid (vaata seda Delfi kaardilt). Neid väljakuid võib vaadata ka siinse artikli "Välislinkide" all ära toodud lingis "360° aeropanoraam / aerofoto".

2005. aastal töötas see arhitekt (ilmselt linna tellimusel) välja Keila keskväljaku ruumilised visioonid. (vaata [1]). Huvitav, et selle arhitekti tulevikuvisioon Keila keskväljakust on säilitada idee kahe väljaku olemasolust. Isegi nimed on pandud - kirikupoolne on "Maaväljak" ja raudteejaama-poolne "Linnaväljak". Nende vahele näeb ta ette "väravmaja". --Hirvelaid (arutelu) 10. aprill 2015, kell 15:15 (EEST)

Jõgi ja jõeületusvõimalus on selle asula tekkes olulise tähtsusega. Samuti on jõega seonduv oluline linna looduskeskkonna kirjeldamisel. Nõnda pean mina seda küll vajalikuks. See, et üks teine artikkel on kehvake, pole ka argument siinse artikli vastu. Ivo (arutelu) 5. aprill 2015, kell 14:54 (EEST)

Kas see siis pole arusaamatu, kuidas see asulaga seotud on? Näiteks keskmine lang. Ja kas see laius ja sügavus keskjooksul on jõe laius ja sügavus Keila koha peal? Kui pole, siis minu meelest pole põhjust seda siia panna; kui on, siis peaks seda ütlema. --Epp 5. aprill 2015, kell 15:40 (EEST)

---

Sissejuhatuses on mainitud üldist tööstustootmist. See on arusaamatu koht. Andres (arutelu) 4. aprill 2015, kell 01:18 (EEST)

Põhiliseks toodanguks on erinevad elektriseadmed, kaablid ja muu seonduv. Mina jätaks selle majanduse lõigu sealt üldse välja, aga sa ise tahtsid, et majandusest kah lõik oleks. Nõnda see sinna tekitatud sai. Ivo (arutelu) 4. aprill 2015, kell 01:51 (EEST)

On seal vaja siis miskit muuta või sobib see sellisel kujul? Ivo (arutelu) 4. aprill 2015, kell 21:29 (EEST)

Ei, sellisel kujul ei sobi. Ma katsun oma variandi koostada. Andres (arutelu) 5. aprill 2015, kell 03:16 (EEST)

Kas sa nõuda endiselt sissejuhatusse lõiku majanduse kohta või võiks selle sealt sootumaks välja võtta? Ivo (arutelu) 6. aprill 2015, kell 21:45 (EEST)

---

Kas kirikiutorn on ikka pikk või kõrge?  • • • Kasutaja:Ahsoous • arutelu • 4. aprill 2015, kell 02:01 (EEST)

Kõrge. Andres (arutelu) 5. aprill 2015, kell 03:16 (EEST)

Esmakordselt mainiti Keilat (Keikæl; saksa keeles on asula nimi olnud Kegel) kirjalikes allikates 1241. aastal kümne adramaa suuruse külana

Minu meelest peaks sissejuhatuses olema saksakeelne nimi küll. Aga sellesse kohta see ei sobi. Ma ei oska ka midagi paremat välja mõelda. Andres (arutelu) 6. aprill 2015, kell 20:59 (EEST)

Kas keegi teab midagi Keila nime päritolu kohta? Leidsin ainult ühe kirje, kus sellest nimest juttu on, aga tõenäoliselt seal etümoloogiat ei ole: Heikki Ojansuu. Virolais-suomalaisista esihistoriallisista suhteista paikannimien valossa. — Viron päivä. Ohjelmavihkonen heimokansamme vapaustaistelun avustamiseksi toimeenpantavia iltamia varten, Edistysseurojen Kustannus-O.-Y.: Helsinki 1919, lk 43–57. Andres (arutelu) 6. aprill 2015, kell 21:23 (EEST)

Nime kohta paar lauset Endel Varepilt - vt "Keila ajalugu" --Hirvelaid (arutelu) 6. aprill 2015, kell 21:36 (EEST)

Aitäh, ma siis vaatan sealt. Andres (arutelu) 6. aprill 2015, kell 22:23 (EEST)

Ma tahaks sissejuhatusest seda ära võtta, et Keila on Eestis 15. linn. Rahvastiku all ei ole ei seda ega seda, et ta on maakonnas kolmas. Ma tahaks seda rahvastiku alla panna, aga seal on esitus struktureerimata. Demograafilised näitajad ja asustus peaks minu meelest olema eraldi, muidu on raske andmeid otsida. 6. aprill 2015, kell 21:28 (EEST)

Minu arvates on see sissejuhatusse igati sobilik info ja aitab selle asula suurust paremini konteksti panna.

Samas pole ma sugugi veendunud, et seda peaks tingimata rahvastiku alateemas taas mainima. Sissejuhatuses võiks vabalt olla ka sellised faktid, mida pärast mitu korda üle ei korrata. Ivo (arutelu) 6. aprill 2015, kell 21:45 (EEST)

Ma ei tea, mulle tundus, et järjekorranumber Eestis kuigi palju ei ütle ja mõjub pigem mürana. Aga noh, kui teised arvavad teisiti, siis võib ka jääda.

Minu meelest peaks ühe teema info olema ühes kohas koos. Kui ma hakkan rahvastiku osa lugema, kuidas ma siis tulen selle peale, et osa asju asju tuleb hoopis sissejuhatusest vaadata? Mõned osad võivad muidugi olla ka sellised, mida ei korrata. See on juhul, kui vastavat alajaotust pole ja sissejuhatusest osatakse neid asju otsida. Andres (arutelu) 6. aprill 2015, kell 22:23 (EEST)

15. koht ei ole selles mõttes jah ülearu informatiivne ja seepärast ei pea ma ka vajalikuks selle hilisemat dubleerimist. Mulle endale tundub lihtsalt, et see on sobiv lisandus lause algusosale ning sel kohal võib lugejal tekkida kergesti küsimus, et "kui Harju maakonnas kolmas, siis mitmes Eestis?".

Ma olen muidugi enda jaoks püstitanud eelduse, et üldjuhul loetakse sissejuhatus läbi ja siis vaadatakse neid artikliosasid, mis juba antud juhul konkreetselt huvi pakuvad. Seepärast on mul endal soov põhjalikumate sissejuhatuste järele ning ma ei pea tingimata vajalikuks sissejuhatuses esitatud fakte korrata. Ivo (arutelu) 6. aprill 2015, kell 23:52 (EEST)

See küsimus võib lugejal rahvastiku alaosas samuti tekkida. Ja isegi kui on sissejuhatus läbi loetud, ei tähenda see, et kõik kohe meeles on. Minu meelest ei saa eeldada, et sissejuhatus loetakse läbi. Ja selleks et see nii oleks, peab ta olema lugema kutsuv, hõlpsasti loetav ja huvitav. Seal ei tohiks olla faktidesse takerdumist ja peaks olema võimalikult vähe viiteid. Andres (arutelu) 7. aprill 2015, kell 01:42 (EEST)

Minu jaoks on ainuke sissejuhatuse nö mõttetu ja raskestiloetav osa see asukohakirjeldus ("Keila piirneb kirdenurgast.."). Selle jaoks on ikkagi kaart, kust see on kordades paremini hoomatav. Samal põhjusel ei pea ma seda vajalikuks mitte kuskil artikli sees. Aga miskipärast tahad sa seda esitada. Nii pole ma sellel teemal kisa tõstnud. Ülejäänuga mul probleemi pole (kui oleks, siis oleksin juba muutnud). Ainuke koht, mille vajalikkuses ma päris veendunud pole, on see majandusse puutuv, aga ise sa ju tahtsid, et seal oleks lõik majanduse kohta. Ivo (arutelu) 7. aprill 2015, kell 02:37 (EEST)

Infokastis ei ole elanike arvu viide korras. Tekstis on teine arv ja teised andmed. Ma katsun need asjad ümber teha. Arvan, et infokastis ja tekstis peaks olema samad andmed, aga viide ainult ühes. Aga ma, ei tea kummas. Pindala peaks minu meelest ka olema ainult ühes kohas viidatud, praegu ainult infokastis. Kas jätta viited ainult infokasti? Andres (arutelu) 6. aprill 2015, kell 21:35 (EEST)

Kui sa vaatad viiteid, siis üks on rahavaarv Statistikaameti andmetel ja teine rahvaarv Rahvastikuregistri järgi. Need kaks numbrit meil Eestis reeglina ei kattu. Mina peaksin vajalikuks välja tuua mõlemad. Ivo (arutelu) 6. aprill 2015, kell 21:40 (EEST)

Jah, Statistikaameti andmed on infokastis korrektselt esitatud, vaatamise aeg on minu meelest seal ülearune. Tekstis on rahvastikuregistri andmed, aga seal ei ole mingit viidet, märkus ütleb ainult, et need on rahvastikuregistri andmed. Pakun, et võiks esitada infokastis ja sissejuhatuses ainult statistikaameti andmed, rahvastiku alaosas mõlemad. Andres (arutelu) 6. aprill 2015, kell 22:23 (EEST)

Võib ka nii ja ehk ongi nii selgem. Selles alaosas mahub ju pikemalt seletama. Ivo (arutelu) 6. aprill 2015, kell 23:52 (EEST)

Kas ei saaks nii teha, et infokastis oleks viide "km²" järel? Või jätta viide ainult sissejuhatusse? Andres (arutelu) 6. aprill 2015, kell 22:23 (EEST)

Hästi vist ei saa, sest see km2 tuleb mallist endast. Ivo (arutelu) 6. aprill 2015, kell 23:52 (EEST)

See elanike arvu viide infokastis on Wikidatas ja seepärast pidin selle viite dubleerima. Ivo (arutelu) 7. aprill 2015, kell 00:05 (EEST)

Mis mõttes dubleerima? Andres (arutelu) 7. aprill 2015, kell 01:37 (EEST)

Selles mõttes, et nüüd on seda viidet kahes eri kohas, sest ei olnud võimalik (või ma lihtsalt ei oska) seda Wikidatas olevat taaskasutad. Ivo (arutelu) 7. aprill 2015, kell 02:37 (EEST)

Esiteks, kas ei saaks malli ümber teha? Ja kui mitte, siis võiks infokastist viite ära võtta. Andres (arutelu) 7. aprill 2015, kell 01:42 (EEST)

Hästi ei saa. Seda kasutatakse ju ka teiste artiklite juures. Ivo (arutelu) 7. aprill 2015, kell 02:37 (EEST)

---

4. viites viidatud allikas on küla nimeks antud Keikal. Kui õige on Keikæl, siis tuleb viidata muu allika järgi. Varepi artiklis vist on nii, mul on see viide alajaotuses "Nimi" artikli Keila ajalugu järgi. Sissejuhatusse jätaks ainult esmamainimise aasta ja selle, et tegu oli külaga. Andres (arutelu) 7. aprill 2015, kell 01:37 (EEST)

Kuidas on seotud asula nimi ja Kegelite suguvõsa nimi? Andres (arutelu) 7. aprill 2015, kell 01:44 (EEST)

Kas nime alajaotuses võiks mainida Kegelbahni ning rongi ja jaamakohviku nime? Andres (arutelu) 7. aprill 2015, kell 03:05 (EEST)

Kegelbahni vast küll, aga ma jaamakohvikut tähelepanuväärseks ei peaks. Ivo (arutelu) 7. aprill 2015, kell 03:56 (EEST)

Rongi kohta Sa ei vastanud. Andres (arutelu) 7. aprill 2015, kell 10:40 (EEST)

Ma ei teadnud, et mis värk selle rongiga on. Nüüd vaatasin, et üks uus porgand olla jah sellise nime saanud [2]. Kuna nimi tuli väidetavalt Keila rongijaama järgi (mille nimi on küll pärit Keila saksakeelsest nimest, aga see selleks), siis ehk sobiks see info paremini sinna artiklisse, mis juba niigi raudteetemaatikaga lähemalt kokku puutub? Ivo (arutelu) 7. aprill 2015, kell 14:24 (EEST)

Võib-olla küll, ma lihtsalt mõtlesin selle peale, kuidas saksakeelset nime kasutatakse. Jaama nimi on ju otseselt asula nimest. Andres (arutelu) 7. aprill 2015, kell 15:50 (EEST)

Info on ise natuke vastukäiv. Millist liini täpselt keeglirajana pilgati? Selle pealt pakuks, et Keila-Haapsalu liini (mis arvestades liini majanduslikku "mõttekust" oleks üsna loogiline) ja paistab, et sel mõistel oli ka konkreetne autor (Sergei Witte). Ivo (arutelu) 7. aprill 2015, kell 22:32 (EEST)

Tehniline viga

Mul näitab artiklis praegu:

Lehekülje "Keila" redaktsiooni 0 pole.

Harilikult tähendab see seda, et sind siia juhatanud link on vananenud ja siin asunud lehekülg on kustutatud. Üksikasjad leiad kustutamislogist.

Eelmine redaktsioon oli veel korras, aga viimane on nagu katki. Ivo (arutelu) 7. aprill 2015, kell 02:12 (EEST)

See oli vist mingi andmebaasikirjete viga, kirjutasin ?action=purge brauseri asukohareale otsa ja nüüd on jälle korras. Taavi (arutelu) 7. aprill 2015, kell 02:20 (EEST)

Tänud! Ivo (arutelu) 7. aprill 2015, kell 02:37 (EEST)

Koolid

Kruusiaugu talu on ilmselt Tuulna külas, seal on vana kool ilusti olemas. Lisaks sellele artiklis olev Väljaotsa talu on aga osutunud keerukamaks. KNAB-i baasis seda pole (Tuulna Kruusaaugu puudub samuti, aga see on kaartidel olemas) ja kolm kilomeetrit vanasti ei pruugi võrduda kolme kilomeetriga tänapäeval. Kas keegi ehk oskab seda paremini lokaliseerida? - Melilac (arutelu) 29. mai 2015, kell 13:45 (EEST)

Rahvaarv

Ma panin sisse nii palju rahvaarvu viiteid, kui ma oskasin. Iga arvu juures peaks olema selge, kuidas see on saadud, sealhulgas rahvaloenduse andmed tuleb eraldi tähistada. Peab aru saama, millest vastuolud tulevad. TEA andmed peaksid olema autoriteetsed, sest need on koostatud demograafide poolt. Viimase viie aasta Statistikaameti andmed võtsin Statistikaameti lehelt, millele hiljem viitan. Ka Statistikaameti arvud on omavahel vastuolus. Andres (arutelu) 12. august 2015, kell 10:36 (EEST)

Pinnamood

Tegin esimese lause ümber, aga võib-olla ma sain valesti aru. Kas suurem osa Keilast paikneb Keila mäel? Või on Keila mägi suuremalt jaolt voorjas, aga mida see peaks tähendama? Kas on mõeldud, et tegu pole voorega, kuigi ta see meenutab seda? Ja minu meelest fraasi "aluspõhjaline kõrgendik" tähendus ei tulene sõnade "aluspõhi" ja "kõrgendik" tähendusest. See vist tähendab, et kõrgendik on pinnamoes sellepärast, et aluspõhjas on "muhk". Andres (arutelu) 13. august 2015, kell 13:06 (EEST)

Siin on nähtavasti mõeldud Keila mäe all midagi muud. Andres (arutelu) 13. august 2015, kell 13:06 (EEST) Siin on nähtavasti mõeldud Keila mäe all midagi muud. Andres (arutelu) 13. august 2015, kell 13:06 (EEST)

Veidi infi: 1) Heino Gustavson kirjutab oma Keila raamatus, et "Keila paikneb osalt Keila mäeks nimetatud lubjakivituumikuga lamedal voorel, osalt jõe lamedatel kallastel"; 2) Endel Varep artiklis "Maastik": "Keila ümbrusele on näiteks omased suured lavajad loode-kagu-suunalised paest kõrgendikud, mis sarnanevad voortega. Neist on suurimad Keila, Karjaküla, Tõstre ja Humala mägi." (Endel Varep. "Maastik" – "Harju rajoonis. Artiklite kogumik". Tallinn, 1974. Lk 120.) --Hirvelaid (arutelu) 14. august 2015, kell 18:18 (EEST)

Aitäh! Noh, need allikad on omavahel vastuolus. Üks ütleb, et Keila mägi on voor, teine ütleb, et sarnaneb voorega. Tõenäoliselt on viimane õige.

See lubjakivi või paas moodustabki siis aluspõhja pealmise osa.

Palun aita pinnamoe osa koos viidetega kokku panna. Tekstis on praegu ka infot, mida Sinu allikates pole. Andres (arutelu) 14. august 2015, kell 20:22 (EEST)

Andres (arutelu) 14. august 2015, kell 20:22 (EEST)

Nii ta on, et kui täpselt ei tea, siis tuleb valikuid teha. Antud juhul pole raske - üks on tubli koduloolane, teine aga kaitses kraadi väitekirjaga "Keila ümbruse maastikud" (ǃ). Muidugi me valime tema sõnastuse.

Mõtled seda 48,2-e? Melilac naaseb varsti suvepuhkuselt ja paneb viite ära. Mina pole leidnud:) --Hirvelaid (arutelu) 14. august 2015, kell 21:12 (EEST)

Materjal pärineb kaartidelt, uuemad allikad alates aastast 1987 annavad just selle kõrguse. Vanadel kaartidel on kõrgus suurem, ulatudes ühel kaardil isegi 50 meetrini. Suuremamõõtmelised topograafilised kaardid võiks seda ehk veel täpsustada, aga paraku pole need üldkasutatavad. - Melilac (arutelu) 15. august 2015, kell 13:15 (EEST)

Ma koostasin uue teksti. Palun vaata üle, kas see on õige, ja pane viited, nii palju kui oskad. Tarvis oleks veel kirjeldada, kuidas need kaks osa teineteise suhtes paiknevad. Kas madalam osa on kirdes? Andres (arutelu) 14. august 2015, kell 22:36 (EEST)

2003 ilmus "Loodusmälestised 8. Harjumaa: Harku, Keila, Padise" ([3]). Selles on leheküljel 27 enam-vähem sama Keilat puudutav lakooniline jutt: "Keila ümbruses esinevad suured lavajad loode-kagusuunalised paekõrgendikud".

Ma arvan, et sõnastus on hea. --Hirvelaid (arutelu) 14. august 2015, kell 23:05 (EEST)

Alajaotuses "Veestik" on öeldud, et linna idaosa on Keila jõe kallastel. Aga minu meelest jääb veel üle edelaosa, mille kohta pole midagi öeldud. See vist on Üleraudtee. Andres (arutelu) 15. august 2015, kell 00:18 (EEST)

Edelaosa? Linna edelaosa on raudteest lõunasse jääva ("Üleraudtee") eramutega aedlinnaosa, mis kaardi järgi vaadates kasvab lääne poole (s.o siis linna edelakadis) arvatavasti üle tööstuslikuks piirkonnaks. --Hirvelaid (arutelu) 15. august 2015, kell 06:30 (EEST)

Selle reljeefi kohta pole midagi öeldud, sest mägi see pole ja jõekallas samuti mitte. Andres (arutelu) 15. august 2015, kell 11:52 (EEST)

Voor on madal sujuvate piirjoontega piklik peamiselt moreenist koosnev küngas. Voored tekivad mandrijää vooliva ehk kulutus-kuhjelise tegevuse tagajärjel liustiku serva lähedal. Voore pikitelg on enam-vähem paralleelne liustiku liikumissuunaga, mis annab meile võimaluse rekonstrueerida liustiku liikumist. Voore distaalne (liustikust kaugem) nõlv on enamasti laugem kui proksimaalne. Voored võivad esineda nii üksikult kui ka kogumina ehk voorestikuna. Selle järgi peaks olema Keila mägi voor küll. Aga inglise wiki artikkel väidab, et voore kujunemisel peaks lisaks denudatiivsele osalema ka kuhjeline tegevus, mida sealsetel "voortel" ei ole. Samas on aluskorraline süda ka praktiliselt kõigil Soome voortel ja kuhjeline tegevus on sealgi sageli olnud minimaalne, soomlased lovead aga taolisi pinnavorme voorte hulka kuuluvaks. Eestis on Keila ümbruse maastik ainulaadne, Soomes tavaline, maailma mastaapides ebatüüpiline (analoogne voorestik on veel Kanadas, kus ka kasutatakse nimetust Drumlin ehk voor. Tekkelt sarnanevad nad hoopis arêtedele, aga neid ei käsitleta väljaspool mägipiirkondi ja seetõttu neil puuduvad teravad harjad. Põhimõtteliselt tuleks seega kasutusele võtta uus termin, aga selle puudumisel aktsepteerida analoogselt põhjanaabritega ka nimetust voor.

Raudteetagune ala on veel Keila mäe lauge soo poole laskuv nõlv küll. Ja Andrese link karjaküla kohta on ikka samast mäest, ainult et teisest otsast, voored on ju pikad... - Melilac (arutelu) 15. august 2015, kell 12:49 (EEST)

Lisasin Niitvälja soo, pole seda linna kohta käivates materjalides näinud, kuna maju seal pole seega vist ei anna viidata... Kaartidel on see aga kenasti olemas. - Melilac (arutelu) 15. august 2015, kell 12:54 (EEST)

Tähendab siis, mägi ulatub ka väljapoole Keila piire? See peaks esitusest selguma, nagu ka see, kuidas mägi linna territooriumil asetseb ning milline on teistsuguse pinnamoega piirkondade suhteline asend. Jutt mäe enda kohta peaks olema osalt eraldi artiklis.

Voore mõiste peab olema vastavuses sellega, kuidas see on defineeritud artiklis Voor, ning see omakorda vastavuses sellega, kuidas maateadlased Eestis voort mõistavad.

Kui me räägime soost, siis me ei räägi otseselt pinnamoest. Jutt soost on omal kohal kuskil allpool. Andres (arutelu) 15. august 2015, kell 13:48 (EEST)

Jah, mägi ulatub väljapoole Keila piire. Tsitaat selle olemuse kohta on artiklist Voor, selle artikli vastavust voore mõistega Eesti maateaduses ma paraku ei tea. Seepärast lisasin näiteid ka mujalt. - Melilac (arutelu) 15. august 2015, kell 16:36 (EEST)

Vanasti nimetati nagu soid ka pinnavormideks. Ju siis on midagi aja jooksul muutunud... - Melilac (arutelu) 20. august 2015, kell 19:03 (EEST)

Kui Raukas kirjutas vanasti Harju rajooni pinnavormidest, siis ta mainis lühidalt ka soid ja järvi. Sama teeb EE tänapäevases artiklis Harju lavamaa ([4]). --Hirvelaid (arutelu) 20. august 2015, kell 19:43 (EEST)

Huvitav, ma ei ole kunagi kuulnud, et soid pinnavormideks nimetataks.

Ma ei tea, võib-olla geograafid peavad loomulikuks soodest ja järvedest pinnamoe all rääkimist, aga ma pole varem seda kohanud, aga noh, ma olen pinnamoe ülevaateid seni lugenud ainult entsüklopeediatest. Andres (arutelu) 20. august 2015, kell 20:06 (EEST)

No geoloog Raukas võib-olla lihtsalt pidas vajalikuks mainida rajooni suuremaid soid. Näiteks aga geograaf Varep Harju lavamaast kirjutades ei maini soid. Geoloog Tiit Hang ütleb üldmaateaduse õpikus (2014), et geoloogid käsitlevad soid turbalasundi või organogeense pinnavormina aga geograafid "kliima ja maastike arengut talletava loodusliku arhiivina").

Ma arvan, et soodest on tava eraldi kirjutada. Ainult et linnas soid ei ole. Seega linnalähedesi soid võib mainida ka siin, kus lavamaast juttu aga ka allpool, sest ta on ka hüdroloogide ja botaanikute teema.--Hirvelaid (arutelu) 20. august 2015, kell 20:59 (EEST)

Mh, huvitav :) Nii et geoloog nöögib geograafi. Mulle tundub, et me peaksime geograafide lähenemise aluseks võtma.

Linnas ei ole, aga ma sain Melilacist nii aru, et linna territooriumil on. Andres (arutelu) 20. august 2015, kell 21:41 (EEST)

Näe, sain ka targemaks. Arvasin, et see oli mingi vanem geograafia alane teos, kust soid pinnavormideks tõlgendasin, aga näe, Raukast olen ju ka lugenud ja ju see sealt siis külge jäi. Aga sellisel juhul läheks see soo vist veestiku alla?- Melilac (arutelu) 20. august 2015, kell 22:07 (EEST)

Andresele. Ei ole nöökimist, minu viga, ma ei tea miks ma panin jutumärkidesse.

Tsiteerin nüüd täpsemalt:

"Praeguseks on sõnale "soo" eri teadusharude esindajad andnud erineva sisu. Nii käsitlevad botaanikud sood eriliste niiskuslembeste taimede kooslusena, hüdrogeoloogid tohutu puhta magevee reservuaarina, geograafid kliima ja maastike arengut talletava loodusliku arhiivina ning geoloogid hoopis teatud tingimustel kujunenud turbalasundi või organogeense pinnavormina".

Melilacile. Vaata soode asukohta nt siin sisukorrast, siin on sood jõgede ja järvedega koos - [5]). --Hirvelaid (arutelu) 20. august 2015, kell 22:26 (EEST)

Praegu on pealkirjaks "Maastik ja pinnamood". Ehk siis võiks ikkagi ka sood mainida. Noh, sood on teadagi madala pinnamoega. Aga kui mitte, siis ma ei tea, kuhu panna esimene lause. Aa, tean. Lihtsalt looduse alla päris algusesse. Andres (arutelu) 20. august 2015, kell 23:52 (EEST)

Allikad lahknevad selles, kas on tegemist paest kõrgendikuga, mis meenutab voort, või paest tuumikuga voorega. Igatahes peab voor koosnema peamiselt moreenist. Vaevalt Gustavson oma jutu ise välja mõtles, tal pidi olema mingi loodusteaduslik allikas.

Pinnamoe osa peaks andma ettekujutuse kogu linna territooriumi pinnamoest. Praegu jääb jutt poolikuks. Kui me ei oska terviklikku ülevaadet koostada, siis võiks piirduda vähemaga. Andres (arutelu) 16. august 2015, kell 18:29 (EEST)

Nimi

Kas Varepil on märgitud mingi allikas? Ma ei usu, et ta omast peast nime häälduse välja mõtles. Andres (arutelu) 16. august 2015, kell 18:29 (EEST)

Varepi originaallause kõlab nii: "Ürikus [Taani hindamisraamatus] on selle nimeks Keikæl, mida tuleb lugeda Keikala, sest sakslased jätsid kohanimedes lõpuvokaali märkimata. Olgu võrdluseks öeldud, et kohanimed Keikkala ja Käikkälä esinevad Soomes praegugi, eesti keeles on aga Keikala aegade jooksul lühenenud Keilaks".

Artikli lõpus toob Varep ära allikad: Johanseni välja antud Taani hindamisraamat ja Keila kiriku vöörmündrite arveraamatud, Karl Pärna "Põhja-Harjumaa maa-asulastik" ; "Henriku Liivimaa kroonika". --Hirvelaid (arutelu) 16. august 2015, kell 23:38 (EEST)

Mulle tundub see väide kahtlane. Miks mitte siis lugeda "Keikälä"? Võrdlust Soome kohanimedega tasuks ka artiklis mainida, samuti kindlasti seda, et mainitud on Taani hindamisraamatus.

Kui Varep seda ise välja ei mõelnud, siis mainitud allikast tuleb kõne alla Karl Pärna raamat, kuigi ka see pole keeleteaduslik. Andres (arutelu) 17. august 2015, kell 13:14 (EEST)

Ma arvan, et see on hea mõte – üle lehitseda Pärna raamat. See võiks leiduda Harjumaa, Tallinna ja Tartu raamatukogudes. Kes käib ära? --Hirvelaid (arutelu) 17. august 2015, kell 13:26 (EEST)

Gustavson, kes Varepi tekstiga (1974) kindlasti tuttav oli, kirjutas ise 1979. aastal järgmiselt: "Taani hindamisraamatust" loeme, et Keikæli nimelise küla suurus oli 10 adramaad. Toonase eestlase suus kõlas tänapäevaseks pisut kulunud kohanimi ilmselt kas Keikälä või Keikala". --Hirvelaid (arutelu) 17. august 2015, kell 21:43 (EEST)

Geoloogiline ehitus

Esitus on praegu kaootiline. Geoloogilise ehituse puhul tuleb liikuda alt üles.

Keila mäe iseloom käib ka geoloogilise ehituse alla.

See, et Keila paikneb Põhja-Eesti lavamaal ehk Harju lavamaal, ei ole geoloogiline, vaid maastikuline iseloomustus. Ka sood käivad maastikulise iseloomustuse alla.

Kui räägitakse pinnasetüüpidest, kas siis mõeldakse selliseid, nagu näiteks liivpinnas? Kas see on ehitusgeoloogiline lähenemine? Andres (arutelu) 17. august 2015, kell 21:08 (EEST)

Jah, ehitusgeoloogia õpik kinnitab seda. --Hirvelaid (arutelu) 15. september 2015, kell 21:19 (EEST)

Noh, olgu, üks on liivpinnas, aga mis siis teised on? Andres (arutelu) 17. september 2015, kell 14:24 (EEST)

---

Pinnasetüüpidest domineerivad Keilas lubjakivi, liiv, paepealsed mullad ja jõelammide setted.

See lause võib õige küll olla, kuid viidata Gustavsonile küll ei saa. Geoloogialõigu pani omal ajal kokku vist Iifar.

Ivar, palun aita leida õige viide. --Hirvelaid (arutelu) 18. august 2015, kell 08:49 (EEST)

Muide, viitamisel tuleks anda ka leheküljenumber.

Siin ei piisa viitamisest, vaid tuleb nii kirjutada, et oleks arusaadav, millest on jutt. Paepealsed mullad asuvad lubjakivi kohal. Mis need pinnasetüübid on? Andres (arutelu) 18. august 2015, kell 09:25 (EEST)

Võib-olla see lause asendada kompilatsiooniga kahest lausest, mille kohta viited saaks anda (Loodusmälestised 8 ja keila.ee):

"Kvaternaarisetete kattekiht (paerähkne liivsavi) on Keila linnas nii õhuke, et paekivid paljanduvad kohati lausa maapinnal".

"Keila linn asub keskordoviitsiumi vanusega lubjakividel, tasase reljeefiga alal, merepinnast ca 30 m kõrgusel. Pinnakate on väga õhuke - 0-3 m ja koosneb põhiliselt liivsavi-moreenist". --Hirvelaid (arutelu) 19. august 2015, kell 10:20 (EEST)

Need asjad tuleb ka sisse panna, aga kui leiab allika, siis need teised asjad sobiksid ka, ainult et tuleb täpselt aru saada, mida need tähendavad. Pinnasetüüpidest on muidu juttu EE artiklis "Pinnas". Andres (arutelu) 19. august 2015, kell 10:55 (EEST)

---

Ma ei tea, kas siinses artiklis on mõtet mainida, et Keila lade sai nime Keila järgi ja et nime pani Friedrich Schmidt, või siis seda, et Keila asub Ida-Euroopa platvormi äärealal, või siis seda, et kui Eesti geoloogilist kaarti vaadata, siis Keila all jäävad aluskorra kivimid umbes 120–150 meetri sügavusele. --Hirvelaid (arutelu) 18. august 2015, kell 09:02 (EEST)

Keila lade ei puuduta ainult Keilat, Keila lademe kohta tuleb vastavas artiklis pikemalt rääkida. Siin tuleks kirjutada sellest, mis otseselt Keilasse puutub. Seda, et Keila lade sai nime Keila järgi, tuleks nähtavasti küll mainida, ja nähtavasti selle nime andmise asjaolusid, sest need on seotud ka Keila geoloogilise uurimisega, millest siin võib kirjutada.

Jah, aluskorra kivimite sügavust tasub muidugi mainida. Andres (arutelu) 18. august 2015, kell 09:25 (EEST)

Kliima

Kliima osa on toodud Harku andmete järgi. Kui meil puuduvad andmed konkreetselt Keila kohta, milleks siin meil püüda neid andmeid tuua. Me võime lihtsalt öelda, et lähimad andmed on Harkust, aga nendest andmetest võib rääkida teises artiklis. Andres (arutelu) 18. august 2015, kell 23:23 (EEST)

Võib-olla panna kliima alla järgmine lõik (allikas on Tarandi raamat "Eesti kliima"):

Erakordsed ilmastikunähtused

12 juulil 1885 (vkj 30. juunil) oli Keilas trombi tunnustega ilmastikunähtus. Ajaleht Virulane kirjeldas seda järgmiselt: "30. juunil sadas Keila mõnes kohas palju jämedat rahet, mis vilja puruks ja palju aknaruutusid katki peksnud. Sellelsamal korral teinud ka torm kahju, lõkunud katuseid ja teinud palju puid puruks. Keilast ajanud ka mõne vaguni mitu versta linna poole".("linna poole" – s.t Tallinna poole)

4. juulil 2002 ründas tugev äikesetorm lõunast või edelast Keila linna. Kannatada said kirik, kabel, mitmed elumajad, pooleliolev turuhoone. Geofüüsik Heino Tooming on seda kommenteerinud järgmiselt: "Et linnaelanikud ei näinud tornaadodele iseloomulikku lehterpilve, võiks oletada, et tegemist polnud pöörisega, vaid tugeva pagiga. Samas oli ka vihjeid tornaadole: kahjustused olid umbes 200 m laiusel ning 6 km pikkusel ribal, ühes aias oli kreegipuu vinti keeratud ning suure maja varjus autod kummuli paisatud".

Samas mulle meenub, et siinse artikli puuduseks peetakse liigset deitailirohkust. --Hirvelaid (arutelu) 20. august 2015, kell 18:04 (EEST)

Detailirohkust saab põhimõtteliselt vähendada hargnevate artiklite abil. Mulle tundub, et need erakorralised ilmatikunähtused on küll märkimisväärsed, aga Keila koondartiklisse niisugune üksikasjalik kirjeldus ei passi. Samas jälle, kuhu see passiks? Kas need sündmused on nii tähelepanuväärsed, et neist eraldi artikkel teha? Või peaks olema mingi koondartikkel, kuhu need saaks panna? Andres (arutelu) 20. august 2015, kell 19:08 (EEST)

On Keila ajalugu. Sinna annab pookida küll vist. --Hirvelaid (arutelu) 20. august 2015, kell 19:43 (EEST)