Tartu sillad

Allikas: Vikipeedia
Kui varem peeti Tartu üheks sümboliks Kivisilda, siis tänapäeval seostub Tartuga sageli Kaarsild.

Tartu sillad on linna jaoks äärmiselt olulised, kuna Tartu linna jagab kaheks Emajõgi. Algselt oli linnas vaid üksainus sild (nüüdse Vabadussilla kohal) ning suur osa liiklusest kahe kalda vahel toimus parvedega. Kui sillad sõdades purustati, ehitati ajutisi pontoonsildu. Tänapäeval on liikluskoormuse kasvu tõttu rajatud Tartus 7 silda üle Emajõe, samuti mõned viaduktid ning jalakäijate sillad.

Emajõe sillad on tänapäeval allavoolu lugedes järgmised: Kroonuaia sild, Vabadussild, Kaarsild, Võidu sild, Turusild, Sõpruse sild ja Ihaste sild. Praeguse Kaarsilla kohal paiknes Katariina II ajal ehitatud Kivisild, mis aga lasti õhku Teises maailmasõjas. Seoses Idaringtee ehitusega avati 2015. aasta 2. veebruaril Ihaste sild Ihaste ja Ropka tööstusrajooni vahel. Linna lähedal ülesvoolu paikneb Emajõel Jänese raudteesild.

Linna liiklusvoogude seisukohalt on olulised ka viaduktid: Riia tänava raudteesild ja Variku viadukt. Sildu ja viadukte lisandub seoses lähiaastatel rajatava Idaringteega, mis viib liikluse kesklinnast kõrvale, suunates selle Võru maanteelt mööda Ringteed läbi Ropka tööstusrajooni ja üle uue silla Ihastesse.

Toomemäele rajati pargi väljaehitamise käigus kaks maalilist jalakäijate silda: 1816. aastal Inglisild ja 1913. aastal Kuradisild. Ka Toome Musumäe groti ees paikneb istmetega ehissillake, mis algselt viis üle väikese tiigi.

Tartu sildu on korduvalt kujutatud kunstis, samuti postmarkidel. Ainsana on kahel korra postmargile jõudnud Kivisild (1941 ja 1997).

2014. aasta juunist novembri alguseni oli Eesti Rahva Muuseumi Postimuuseumis avatud näitus Tartu sildadest ja nende kujutamisest postmarkidel. Näitus tähistas 230 aasta möödumist Kivisilla avamisest ja 460 aasta möödumist Emajõe esimese püsisilla esmamainimisest.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]