Karl Pärna

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti

Karl Pärna (27. veebruar 1904, Vara vald, Tartumaa1. juuli 1966, Tartu) oli Eesti geoloog ja geograaf.[1]

Elulugu[muuda | muuda lähteteksti]

Karl Pärna oli ehitustöölise poeg.[1]

Lõpetas 1932 Tartu Õhtugümnaasiumi, 1939 Tartu Ülikooli matemaatika-loodusteaduskonna, 1940 TÜ juures didaktilis-metoodilise seminari kesk- ja kutsekooli maateaduse ja loodusloo õpetaja kutsega, loodusteaduste magister (1941, TÜ), väitekiri "Põhja-Harjumaa maa-asulastik II. Tallinnamaa asulastiku areng ja suhted teistesse maastiku komponentidesse" (väitekiri hävis sõjatules), geograafiakandidaat (kinnitatud 1947, TRÜ), geoloogia-mineraloogiakandidaat (1962, TRÜ), väitekiri "O геологии Балтийского приледникового озера и больших местных приледниковых озер на территории Эстонии". Oli 1935–1938 Eesti Kirjanduse Seltsi kodu-uurimistoimkonna stipendiaadina uurimistööl Põhja- ja Lääne-Eestis, 1939–1940 TÜ geograafia instituudi ajutine abijõud, 1940–1944 (vaheaegadega) TÜ geograafia kateedri vanemlaborant ja ajutine tööjõud, 1944–1946 tööpataljonis ja NKVD laagris, 1947–1951 Eesti NSV TA Geoloogia Instituudi nooremteadur, 1951–1966 Eesti Projekti geoloog-insener (Tartus), ühtlasi 1941 ja 1947 TRÜ geograafia kateedri vanemlaborant, 1947–1949 ja 1953–1954 õppeülesande täitja, 1949–1950 vanemõpetaja (0,5). Luges sissejuhatust füüsikalisse geograafiasse, geomorfoloogiat, geograafiliste väliuuringute metoodikat, pinnaseteadust, asulageograafiat jm.[1]

Teadustöö[muuda | muuda lähteteksti]

Karl Pärna uurimisvaldkonnad olid kvaternaarigeoloogia, pinnaseteadus ja asulageograafia. Tema peamisteks uurimisobjektideks olid jääpaisjärved ja Balti jääjärv Eestis, nende teke ja areng sõltuvalt mandrijää taandumisest ja glatsioisostaatilistest liikumistest, samuti hilisjääaegsed rannamoodustised. Ta tegutses ka ehitusgeoloogina. Kokku avaldas Pärna umbes 20 teadustrükist.[1]

Teoseid[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Vee ja õhu mahutavuse määramisest muldades Kopecky-Lippmaa meetodil" // Eesti Loodus (1937) 4
  • "Põhja-Harjumaa maa-asulastik" Tartu, 1940
  • "Elva liivik, selle kujunemine ja kujunemisaegne hüdrograafia" // Eesti Loodus (1958) 3
  • "Balti ja kohalikkude suurte jääjärvede geoloogiast Eesti NSV territooriumil" // Eesti NSV TA Geoloogia Instituudi uurimused 5 (1960)
  • "Mandrijää servamoodustisi Tartu ümbruses" // "Looduseuurijate Seltsi aastaraamat 60" (1969)

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 "Eesti teaduse biograafiline leksikon", 3. köide

Kirjandus[muuda | muuda lähteteksti]

  • "Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918–1944". Tartu, 1994, III kd, lk 113–114
  • "Tartu Riikliku Ülikooli õppe-teaduskoosseisu biobibliograafia nimestik 1944–1980". Tartu, 1987, lk 187
  • "Eesti geoloogia: biograafiline teatmik". Tallinn, 1995, lk 94
  • "Eesti entsüklopeedia" kd 14, lk 392
  • "История геологических наук в Эстонии". Tallinn, 1986, lk 325
  • Varep, E. "Karl Pärna" // "Eesti Geograafia Seltsi aastaraamat 1966". Tallinn, 1968, lk 262–263
  • Eilart, J. "Karl Pärnat mälestades" // Eesti Loodus (1966) 5, lk 314–316
  • Eesti teaduse biograafiline leksikon. 3. köide: N–Sap TTEÜ, avaldatud elektrooniliselt 2013
Livre.png Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.