Tina tänav

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
See artikkel See artikkel räägib Tallinna tänavast. Pärnu tänava kohta vaata artiklit Tina tänav (Pärnu). Viljandi tänava kohta vaata artiklit Tina tänav (Viljandi).

Kaart

Tina tänav on tänav Tallinna Kesklinna linnaosas Raua asumis.[1] Tänav algab Jüri Vilmsi tänavalt, ristub Vase tänava ja Terase tänavaga ning kulgeb ida-läänesuunaliselt kuni Friedrich Reinhold Kreutzwaldi tänavani. Tina tänav on ligikaudu 390 meetri pikkune.

Tina tänav sai nime 1900. aastal. Tänava saksakeelne nimi oli Bleistrasse ja venekeelne nimi Свинцовая улица[2].

Tänava kultuurilooline tähtsus[muuda | muuda lähteteksti]

Tina tänaval on elanud mitmed tuntud kultuuri- ja ühiskonnategelased ning teadlased nagu näitleja ja lavastaja Sulev Nõmmik ning zooloog ja loodusfotograaf Fred Jüssi elamus Tina 13. Näitlejad Ervin Abel ja Asta Lott ning Eesti Televisiooni spordiajakirjanik Toomas Uba ja 1930. aastate tuntud keskmaajooksja Reginald Uba elasid Tina 17 majas. Raadio- ja teleajakirjanik Valdo Pant elas Tina 16a. Raskekaalu maadleja, olümpiavõitja, 3-kordne Euroopa meister Johannes Kotkas elas Tina 21 / Terase 5 elamus. Majandusteadlane, poliitik, diplomaat ja väliskommentaator Tiit Made elas Tina 6a; Elamus Tina 23 / Kreutzwaldi tänav 1 elasid: Juta Arg (Aruvee)-Haabjärv – Estonia baleriin; Jaan Haabjärv (1914–1946) – Estonia solist, tenor; kindralmajor Johan Unt (1876–1930) – Tallinna garnisoni ülem; Jakob Kristelstein (1889–1968) – Tallinna notar; Hans Ahven – insener; Jaan Soots (1880–1942) – kindralmajor, sõjaminister, hilisem Tallinna linnapea, Riigikogu liige; Lembit Üksti – tehnikateadlane, dotsent, Tallinna Tehnikaülikooli õppejõud; Hermann Halliste (1900–1973) – kujur; Paul Reeveer (1918–1978) ja Hendrik Vitsur (1911–1962) – kunstnikud; Vassili Laak – sideminister; Andres Särev (1902–1970) – näitleja, näitejuht ja lavastaja; Ottomar Maddisson (1879–1959) – tehnikateadlane, Eesti NSV akadeemik; Felix Moor (1903–1955) – näitleja, kõnetehnika õpetaja, Ringhäälingu “raadioonu”, algatas kuuldemängude ja lastesaadete traditsiooni, esimene raadioajakirjanik; kolonel Jüri Hellat (1902–1942) – sõjaväelane, osales Vabadussõjas ja Teises maailmasõjas; Aino Tamm (1864–1945) – laulja ja laulupedagoog jt).

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]