Peetri jõgi

Peetri jõgi
Peetri jõe liivakivipaljand Peetri jõe liivakivipaljand
Lähe	Alūksne järve lähedal 57° 25′ 55″ N, 26° 57′ 55″ E
Suubub	Mustjõkke 57° 35′ 43″ N, 26° 30′ 3″ E
Valgla maad	Eesti, Läti
Valgla pindala	424 km²
Pikkus	73 km
Parempoolsed lisajõed	Karisöödi oja, Äühvoja
Vasakpoolsed lisajõed	Korva oja, Ura oja

Peetri jõgi (ka Melnupe jõgi, Ihte jõgi, Mušturg) on jõgi, mille alamjooks paikneb Võrumaal, aga lähe Kirde-Lätis. Mustjõe vasakpoolne lisajõgi.

Peetri jõgi saab alguse Alūksne järve läheduses Lätis ja suubub Mustjõkke 20,9 km enne suuet. Jõgi on 73 km pikk, millest 25 km on Eestis. Ühes lõigus on ka Eesti-Läti piirijõeks.

Kuulub Koiva jõe jõgikonda ja jääb Mustjõe alamvesikonda.

Peetri jõe ääres on Eesti Devoni lubjakivide kõige paremini vaadeldavad paljandid (Kalkahju). Peetri jõe kaldaniitudel leidub ka lubjarikaste alade taimi, mis muidu Lõuna-Eestis haruldased.

Eesti territooriumil on suur osa jõest võetud kaitse alla, sest see voolab siin läbi Peetri jõe maastikukaitseala, Peetri jõe hoiuala ja Koiva-Mustjõe maastikukaitseala. Peetri jõe paremkalda liivakivipaljand ja Kalkahju dolomiidipaljand on kaitstud Peetri jõe maastikukaitseala koosseisus.