Peetri jõgi

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search
Peetri jõgi
Peetri jõe liivakivipaljand
Peetri jõe liivakivipaljand
Lähe Alūksne järve lähedal
57° 25′ 55″ N, 26° 57′ 55″ E
Suubub Mustjõkke
57° 35′ 43″ N, 26° 30′ 3″ E
Valgla maad Eesti, Läti
Pikkus 73 km
Parempoolsed lisajõed Karisöödi oja, Äühvoja
Vasakpoolsed lisajõed Korva oja, Ura oja
Melnupe (Mustjegi pieteka) 2.jpg

Peetri jõgi (ka Melnupe jõgi, Ihte jõgi, Mušturg) on jõgi, mille alamjooks paikneb Võrumaal, aga lähe Kirde-Lätis. Mustjõe vasakpoolne lisajõgi.

Peetri jõgi saab alguse Alūksne järve läheduses Lätis ja suubub Mustjõkke 20,9 km enne suuet. Jõgi on 73 km pikk, millest 25 km on Eestis. Ühes lõigus on ka Eesti-Läti piirijõeks.

Kuulub Koiva jõe jõgikonda ja jääb Mustjõe alamvesikonda.

Peetri jõe ääres on Eesti Devoni lubjakivide kõige paremini vaadeldavad paljandid (Kalkahju). Peetri jõe kaldaniitudel leidub ka lubjarikaste alade taimi, mis muidu Lõuna-Eestis haruldased.

Eesti territooriumil on suur osa jõest võetud kaitse alla, sest see voolab siin läbi Peetri jõe maastikukaitseala, Peetri jõe hoiuala ja Koiva-Mustjõe maastikukaitseala. Peetri jõe paremkalda liivakivipaljand ja Kalkahju dolomiidipaljand on kaitstud Peetri jõe maastikukaitseala koosseisus.