Peetri jõgi
Peetri jõgi | |
---|---|
Peetri jõe liivakivipaljand | |
Lähe | Alūksne järve lähedal |
Suubub | Mustjõkke |
Valgla maad | Eesti, Läti |
Valgla pindala | 424 km² |
Pikkus | 73 km |
Parempoolsed lisajõed | Karisöödi oja, Äühvoja |
Vasakpoolsed lisajõed | Korva oja, Ura oja |
Peetri jõgi (ka Melnupe jõgi, Ihte jõgi, Mušturg) on jõgi, mille alamjooks paikneb Võrumaal, aga lähe Kirde-Lätis. Mustjõe vasakpoolne lisajõgi.
Peetri jõgi saab alguse Alūksne järve läheduses Lätis ja suubub Mustjõkke 20,9 km enne suuet. Jõgi on 73 km pikk, millest 25 km on Eestis. Ühes lõigus on ka Eesti-Läti piirijõeks.
Kuulub Koiva jõe jõgikonda ja jääb Mustjõe alamvesikonda.
Peetri jõe ääres on Eesti Devoni lubjakivide kõige paremini vaadeldavad paljandid (Kalkahju). Peetri jõe kaldaniitudel leidub ka lubjarikaste alade taimi, mis muidu Lõuna-Eestis haruldased.
Eesti territooriumil on suur osa jõest võetud kaitse alla, sest see voolab siin läbi Peetri jõe maastikukaitseala, Peetri jõe hoiuala ja Koiva-Mustjõe maastikukaitseala. Peetri jõe paremkalda liivakivipaljand ja Kalkahju dolomiidipaljand on kaitstud Peetri jõe maastikukaitseala koosseisus.