Vastse-Laitsna vald
| Vastse-Laitsna vald | |
|---|---|
|
| |
| läti Jaunlaicenes pagasts | |
|
| |
| Pindala: 52,2 km² | |
Elanikke: 365 (1.01.2025)[1]  | |
| Rahvastikutihedus: 7,0 in/km² | |
| Keskus: Vastse-Laitsna | |
 |
Vastse-Laitsna vald (ka Jaunlaicene vald, läti keeles Jaunlaicenes pagasts) on vald Lätis Alūksne piirkonnas.
Vald piirneb sama piirkonna Vana-Laitsna, Ziemeri ja Alsviķi vallaga ning Smiltene piirkonna Hopa vallaga.
Valla pindala on 52 km². 2016. aasta seisuga elas seal 478 inimest.[2] Valla keskus on Vastse-Laitsna küla, vallavanem on Inta Cinglere.[3]
Loodus
[muuda | muuda lähteteksti]Vald asub Alūksne kõrgustikul. Ziemeri ja Vastse-Laitsna valla piiril asub 271,5 m kõrgune Dēliņkalns, valla ja Alūksne kõrgustiku kõrgeim tipp. Valla suurim jõgi on Pedetsi jõgi.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Vald loodi aastal 1919 Vastse-Laitsna mõisale kuuluvatele maadele. Valla maad kuulusid toona Apukalna kihelkonda. Aastal 1920 kuulus Vastse-Laitsna valla aladel Vastse-Laitsna mõisale ning selle Kalnsi ja Evalda kõrvalmõisale 3076,35, Hopa mõisale 557,89 ja Repjakalnsi mõisale 1747,23 hektarit maad.[4] Aastal 1935 oli valla pindala 161,9 km² ja seal oli 2163 elanikku.[5]
1945. aastal moodustati valda Vastse-Laitsna ja Grūbe külanõukogu, aastal 1949 vald likvideeriti. Aastal 1954 liideti Vastse-Laitsna külanõukoguga likvideeritav Grūbe külanõukogu, ent aastal 1963 ühendati kolhoosi Padomju Dzimtene alad Hopa linna maaterritooriumiga.[6] Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks. Enne 2009. aasta haldusreformi kuulus vald Alūksne rajooni. 2009. aastast kuulub vald Alūksne piirkonda.
Kaitstavad objektid
[muuda | muuda lähteteksti]Muinsusmälestistest on riikliku kaitse all Apekalnsi kirik, selle orel, altar ja kantsel, Vārņi järve rajatud hooned, Vastse-Laitsna mõisa hoonetekompleks (park, kabel, tall, ait, kaks majapidamishoonet, mõisavalitseja maja, üks häärberi tiib), Ķauķi ja Rūci muinaskalmed. Regionaalse kaitse all on Lielbrieži muinaskalmed ehk Miroņkalns ja Popji linnamägi, Riikliku kaitse all olevad Kūriņkalnsi muinakalmed jäävad osaliselt ka Vana-Laitsna valda.[7] Valla idaosa jääb osaliselt Dēliņkalnsi hoiualale, valla põhjaosa aga Vana-Laitsna kaitstavale maastikule. Lisaks on kaitse all mõned vallas kasvavad põlispuud.[8]
Asustus
[muuda | muuda lähteteksti]Aastal 2011 elas vallas 437 lätlast, 12 venelast ja 1 leedulane, lisaks veel 33 muude rahvaste esindajat.[9]
Valla külad:
| Küla | Küla tüüp | Elanike arv[10] |
|---|---|---|
| Apekalns | mazciems | 10 (2007) |
| Auguļi | mazciems | |
| Brieži | mazciems | 10 (2007) |
| Bērziņi | mazciems | 6 (2007) |
| Vastse-Laitsna | ciems | 216 (2025) |
| Lācupji | mazciems | 9 (2007) |
| Rūci | mazciems | 6 (2007) |
| Stiliņi | mazciems | 7 (2007) |
| Šļukumi | mazciems | 8 (2007) |
| Tortuži | mazciems | 12 (2007) |
| Vēciņi | mazciems | 12 (2007) |
Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[10]
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā). Vaadatud 10.10.2025.
- ↑ Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās. Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.
- ↑ Alūksnes novads, vaadatud 25.06 2017
- ↑ Latviešu konversācijas vārdnīcas VII sējuma 14178-14180 slejas. Rīga: 1931.-1932.
- ↑ Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
- ↑ Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
- ↑ Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts, vaadatud 22.07 2025
- ↑ Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS, vaadatud 28.07 2025
- ↑ Ethnic composition of Latvia 2011
- 1 2 Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.
