2023. aasta Riigikogu valimised

2023. aasta Riigikogu valimised on XV Riigikogu korralised valimised 2023. aastal. Valimispäev on 5. märtsil, enne seda toimub eelhääletamine ja välismaal hääletamine.

Valimissüsteem

Riigikogu 101 liiget valitakse 12 mitmemandaadilises valimisringkonnas võrdelise valimissüsteemi alusel. Saadikukohti jagatakse D'Hondti meetodi muudetud versiooniga. Erakonnad pevad parlamenti pääsemiseks ületama üleriigilise 5% valimiskünnise. Üksikkandidaadid saavad valituks, kui nende häälte arv ületab lihtkvooti (saadakse valimisringkonnas antud kehtinud häälte arvu jagamisel mandaatide arvuga valimisringkonnas) või on sellega võrdne.

Valimisringkonnad

Eesti valimisringkonnad

2017. aastal hakati kavandama 2023. aasta valimisteks senise 12 valimisringkonnaga süsteemi muutmist, sest demograafiliste muutuste tõttu on suurenenud Tallinna ja Harjumaa ringkondades olev mandaatide arv ja vähenenud mandaatide arv mujal. 2019. aastal tegi õiguskantsler Ülle Madise Riigikogule ettepaneku muuta ringkondade suurust ning panna alates 2023. aasta Riigikogu valimistest valimisringkondade moodustamise igakordne kohustus mõnele sõltumatule institutsioonile, näiteks Vabariigi Valimiskomisjonile. Muutuse vajadust on põhjendatud asjaoluga, et senine süsteem tekitab kandidaatidele ebavõrdsed tingimused. Rohkemate mandaatidega ringkondades on kandidaatidel kergem jõuda parlamendikohta tagava isikumandaadi saamiseks vajaliku lihtkvoodini (kehtivate antud häälte arv jagatud mandaatide arvuga), sest see moodustab väiksema % kõigist häältest. Kui nimekirjale tervikuna antakse vähemalt 75% lihtkvoodi häältest, saab seal enim hääli kogunud kandidaat ringkonnamandaadi. Isiku- ja ringkonnamandaadist ilma jäänud nimekirjad võivad parlamendikoha saada küll kompensatsioonimandaadina, aga siis ei arvestata enam kandidaatidele antud hääli, vaid nende paiknemist partei valimisnimekirjas. Kuna suurtest ringkondadest on võimalik ka suurem hulk hääli saada, siis motiveerib see erakondi panema just neisse oma kõige populaarsemad kandidaadid. Ringkondade suuruse võrdsemaks muutmiseks on välja pakutud mitmeid ideid, millest Vabariigi Valimiskomisjon on kõige enam eelistanud uue 7 ringkonnaga süsteemi loomist. 2019. arutas valitsuskoalitsioon ringkondade suuruse ja arvu muutmist, kuid lõpuks jäi 2023. aasta valimisteks süsteem siiski samaks. 2022. aasta novembris määras Vabariigi Valimiskomisjon ringkondade valijate arvu alusel kindlaks nendes jagatavate mandaatide arvu. Valijate arvu muutumise tõttu sai võrreldes eeliste valimistega ühe mandaadi juurde Harju- ja Raplamaa valimisringkond ning ühe mandaadi kaotas Ida-Virumaa ringkond. Mandaadid jagunesid järgnevalt:

• valimisringkond nr 1 (Tallinna Haabersti, Põhja-Tallinna ja Kristiine linnaosa) – 10 mandaati;
• valimisringkond nr 2 (Tallinna Kesklinna, Lasnamäe ja Pirita linnaosa) – 13 mandaati;
• valimisringkond nr 3 (Tallinna Mustamäe ja Nõmme linnaosa) – 8 mandaati;
• valimisringkond nr 4 (Harju- ja Raplamaa) – 16 mandaati;
• valimisringkond nr 5 (Hiiu-, Lääne- ja Saaremaa) – 6 mandaati;
• valimisringkond nr 6 (Lääne-Virumaa) – 5 mandaati;
• valimisringkond nr 7 (Ida-Virumaa) – 6 mandaati;
• valimisringkond nr 8 (Järva- ja Viljandimaa) – 7 mandaati;
• valimisringkond nr 9 (Jõgeva- ja Tartumaa) – 7 mandaati;
• valimisringkond nr 10 (Tartu linn) – 8 mandaati;
• valimisringkond nr 11 (Võru-, Valga- ja Põlvamaa) – 8 mandaati;
• valimisringkond nr 12 (Pärnumaa) – 7 mandaati.

Kandidaadid

Riigikogu valimistel oli kandideerimisõigus Eesti kodanikel, kes olid registreerimise lõpptähtajaks (24. jaanuar 2023) vähemalt 21-aastased ja polnud valimisõiguse osas tunnistatud teovõimetuks, tegevväelased või kohtu poolt kuriteos süüdi mõistetud ja vanglakaristust kandmas. Kandideerida võisid oma nimekirjadega erakonnad, mis olid registrisse kantud vähemalt 90 päeva enne valimispäeva, ja üksikkandidaadid. Kandidatuuri võis üles seada vaid ühe erakonna nimekirjas ja ühes valimisringkonnas.

Riigikogu valimistel osalemiseks registreeriti 9 erakonda ja 10 üksikkandidaati, kelle registreerimisnumbrid ja järjekord määrati liisuheitmise teel:

1. Erakond Parempoolsed (esinumber Lavly Perling, kokku 125 kandidaati)
2. Erakond Eestimaa Rohelised (esinumber Johanna-Maria Tõugu, 58 kandidaati)
3. Isamaa Erakond (esinumber Helir-Valdor Seeder, 125 kandidaati)
4. Sotsiaaldemokraatlik Erakond (esinumber Lauri Läänemets, 125 kandidaati)
5. Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (esinumber Martin Helme, 125 kandidaati)
6. Erakond Eesti 200 (esinumber Lauri Hussar, 125 kandidaati)
7. Eesti Reformierakond (esinumber Kaja Kallas, 125 kandidaati)
8. Eesti Keskerakond (esinumber Jüri Ratas, 125 kandidaati)
9. Eestimaa Ühendatud Vasakpartei (esinumber Igor Rosenfeld, 25 kandidaati)

• Üksikkandidaadid: Teho Paulus (valimisringkond nr 6), Alar Kookmaa (4), Andres Laiapea (8), Indrek Nicholas Nurmberg (1), Mihhail Stalnuhhin (7), Tarmo Kalde (6), Argo Mõttus (11), Vladas Radvilavičius (4), Vello Kookmaa (4), Sergei Svjatušenko (2).

Kampaania

2019. aasta juunis tegi õiguskantsler Ülle Madise Riigikogule ettepaneku kaotada välireklaami ajalised piirangud ja säilitada valimisagitatsiooni keeld valimispäeval vaid valimisjaoskonnas. 2019. aasta detsembris võttis Riigikogu vastu seadusemuudatuse, mis kaotas poliitilise välireklaami piirangud kõikjalt peale hääletusruumide. Otsust põhjendati hääletajatele võrdsete tingimuste tagamisega – eelhääletamise ajal oli reklaam juba niigi lubatud ja internetireklaamide puhul on keeruline nõuda nende valimispäeval mitteavaldamist.

Hääletamine

Hääletamisõigus on vähemalt 18-aastastel Eesti kodanikel, kes on kantud valijate nimekirja (see tähendab, et tal peab olema rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadress; välismaal elajatel arvestatakse viimast aadressi Eestis) ja pole valimisõiguse osas tunnistatud teovõimetuks või kohtu poolt kuriteos süüdi mõistetud ja vanglakaristust kandmas.

Eesti välisesindustes toimub hääletamine 18. veebruarist kuni 23. veebruarini. Välisriikides kirja teel hääletamiseks tuleb valijal esitada välisesindusele vastav kirjalik taotlus hiljemalt 3. veebruariks 2023. aastal. Eestis toimub eelhääletamine 27. veebruarist kuni 4. märtsini. Sel ajal saab hääletada ka jaoskondades väljaspool elukohajärgset valimisringkonda ja elektrooniliselt. Valimispäev on 5. märtsil, mil saab hääletada elukohajärgses valmisringkonnas. Erinevalt varasematest Riigikogu valimistest võib 2023. aastal hääle andmiseks kasutada oma valimisingkonna piires ükskõik, millist jaoskonda, samuti võivad jaoskondades pabersedeliga hääletada eelvalimiste ajal elektroonselt hääletanud isikud – sel juhul nende varasem e-hääl tühistatakse. Isikud, kes jaoskonda minna ja e-hääletada ei saa, võivad valimiskasti koju tellida ja sel moel hääletada 3.–5. märtsil.

Erakondade toetuse arvamusküsitlused

 Pikemalt artiklis Valimistevaheliste arvamusküsitluste tulemused aastatel 2019–2023

Välislingid

Valimisprogrammid

• Reformierakond
• Keskerakond
• Konservatiivne Rahvaerakond
• Isamaa
• Sotsiaaldemokraadid
• Eesti 200
• Eestimaa Rohelisted
• Parempoolsed