Lavly Perling

Allikas: Vikipeedia
Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Lavly Perling
Isikuandmed
Sünniaeg 26. september 1975 (45-aastane)
Erakond ISAMAA
(al 23.02.2021)
Alma mater Tartu Ülikool
(õigusteadus (BA), 1997)
Justiitsministri 30.10.2019 käskkiri, millega Perling nimetati pärast peaprokuröri ametiaja lõppu juhtivaks riigiprokuröriks

Lavly Perling (neiupõlves Lavly Lepp; sündinud 26. septembril 1975[1][2]) on Eesti jurist. Ta oli aastatel 2014–2019 riigi peaprokurör.

1993. aastal lõpetas Perling Hugo Treffneri Gümnaasiumi[3] ja 1997. aastal Tartu Ülikooli õigusteaduskonna.[4]

14. septembrist 1996[1] töötab Perling Prokuratuuris. Ta alustas Tallinna prokuratuuris ja töötas mitmetel ametikohtadel: abiprokuröri kandidaat (16.09.1996–5.10.1997)[5], abiprokurör (6.10.1997–19.05.1998)[5], prokurör (20.05.1998–29.02.2004)[5]. 1. märtsil 2004 määrati ta Viru ringkonnaprokuratuuri juhiks.[6] 2005. aasta märtsist oli ta Põhja ringkonnaprokuratuuri juhataja (juhtivprokurör).[7] 2007. aastal asus ta juhtima riigiprokuratuuri süüdistusosakonda.[5]

2. septembril 2014 esitas justiitsminister Andres Anvelt Lavly Perlingu kandidatuuri riigi peaprokuröri ametikohale. Vabariigi Valitsus nimetas ta 30. oktoobril riigi peaprokuröriks määratud ajaks 31. oktoobrist 2014 kuni 30. oktoobrini 2019.[1]

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna vastuseisu tõttu valitsuskoalitsioonis ei leidnud Perlingu jätkamine teiseks viieaastaseks ametiajaks toetust, ka ei kinnitanud valitsus ühtegi teist kandidaati[8], mistõttu justiitsminister nimetas ta ühe käskkirjaga juhtiva riigiprokuröri ametikohale riigiprokuratuuris[9] ning määras oma järgmise käskkirjaga, et riigi peaprokuröri asendab Perling, või tema äraolekul kas Dilaila Nahkur-Tammiksaar või Taavi Pern.[10]

9. jaanuaril 2020 nimetas Vabariigi Valitsus Andres Parmase viieks aastaks riigi peaprokuröri ametikohale alates 3. veebruarist 2020.[11] Sellega lõppesid Perlingu kohustused peaprokuröri kohusetäitjana.

9. oktoobril 2020 peatas justiitsminister tagasiulatuvalt perioodiks 1. oktoober 2020 kuni 20. september 2021 Perlingu teenistuskohustused prokuratuuris tema töötamise ajaks rahvusvahelises organisatsioonis UNOPS.[12] Perlingu tööks on Ukraina prokuratuuri reformimine.[13] 18. novembril 2020 avaldatud intervjuus teatas Perling, et on andnud prokuratuuri lahkumisavalduse ja et ta kaalub võimalust minna poliitikasse 2021. aasta sügisel.[13] Perling asus nädal hiljem Isamaa liikmeühenduse Parempoolsed toetajaliikmeks, mis tekitas prokuratuuris pahameelt.[viide?] Ta lahkus prokuratuurist 11. veebruaril 2021[14], loobudes sellega ka prokuröri väljateenitud aastate eripensionist. Perling põhjendas tehtut, et nii on tema sõna vaba.[15] 1,5 nädalat hiljem astus ta Isamaa erakonna liikmeks.

Tunnustus[muuda | muuda lähteteksti]

Isiklikku[muuda | muuda lähteteksti]

Tal on kolm last[5] ning ta oli 2008. aasta veebruarist 2010. aasta septembrini abielus Jüri Pihliga.[18][19] Praegu on ta abielus kaitsepolitseiametniku Martin Perlinguga (s. 1975).

Ta on ISAMAA Erakonna liige alates 23.02.2021.[20]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]

  1. 1,0 1,1 1,2 Elektrooniline Riigi Teataja. Vabariigi Valitsuse 30.10.2014 korraldus nr 468 "Riigi peaprokuröri ametikohale nimetamine". Avaldamismärge: RT III, 04.11.2014, 1.
  2. "Eesti prokurörid 2001" (Tallinn: Riigiprokuratuur, 2001) lk 45.
  3. Hugo Treffneri Gümnaasium. Vilistlased. Lennud. 1993. aasta B-klass.
  4. Tartu Ülikool. Lõpetanute nimekirjad, õigusteaduskond, 1997. aasta, statsionaarne õpe.
  5. 5,0 5,1 5,2 5,3 5,4 Risto Berendson, "Peaprokurör tahab kohtus käia"
  6. Erik Kalda, "Viru prokuratuuri juhib noor naisprokurör", Põhjarannik 2. märts 2004.
  7. "Uued juhtivad prokurörid astusid ametisse" DELFI, 1. märts 2005
  8. "Aeg: Lavly Perling on nõus jätkama peaprokuröri kohusetäitjana" err.ee, 28. oktoober 2019
  9. Justiitsministeeriumi dokumendiregister. Justiitsministri 30.10.2019 käskkiri nr 179-k "Riigi peaprokuröri ametikohalt vabastamine ja juhtiva riigiprokuröri ametikohale nimetamine".
  10. Justiitsministeeriumi dokumendiregister. Justiitsministri 30.10.2019 käskkiri nr 180-k "Riigi peaprokuröri asendaja määramine".
  11. Elektrooniline Riigi Teataja. Vabariigi Valitsuse 09.01.2020 otsus nr 2 "Riigi peaprokuröri ametikohale nimetamine ". Avaldamismärge: RT III, 14.01.2020, 1.
  12. Justiitsministeeriumi dokumendiregister. Justiitsministri 09.10.2020 käskkiri nr 136-k "Lavly Perlingu (Perling) teenistussuhte peatamine".
  13. 13,0 13,1 Holger Roonemaa, "„Saan esimest korda rääkida kui inimene.“ Lavly Perling plaanib minna poliitikasse" Eesti Ekspress, 18. november 2020
  14. Justiitsministeeriumi dokumendiregister. Justiitsministri 10.02.2021 käskkiri nr 24-k "Justiitsministri 16.11.2020 käskkirja nr 147-k muutmine ning 09.10.2020 käskkirja nr 136-k kehtetuks tunnistamine".
  15. "Lavly Perling lahkus prokuröriteenistusest: nii on minu sõna vaba". DELFI, 11. veebruar 2021.
  16. Teenetemärkide kavaleride andmekogu – 19944
  17. Elektrooniline Riigi Teataja. Vabariigi Presidendi 27.01.2020 otsus nr 544 "Riiklike autasude andmine". Avaldamismärge: RT III, 29.01.2020, 2.
  18. "Võimuperekond kontrollib Eesti politsei ja kapo tööd", Õhtuleht 5. märts 2009
  19. Jüri Pihl ja Lavly Lepp lahutasid abielu Delfi, 17. september 2010
  20. Registrite ja Infosüsteemide Keskus (RIK). Äriregistri teabesüsteem. Erakondade liikmete nimekirjad. Päring: Lavly Perling.

Välislingid[muuda | muuda lähteteksti]


Eelnev:
ametiasutus loodi
Viru ringkonnaprokuratuuri juhataja (juhtivprokurör)
01.03.2004–28.02.2005
Järgnev:
Dilaila Nahkur-Tammiksaar
Eelnev:
Martin Hirvoja
Põhja ringkonnaprokuratuuri juhataja (juhtivprokurör)
01.03.2005–31.08.2007
Järgnev:
Endla Ülviste
Eelnev:
Margus Kurm
riigiprokuratuuri
süüdistusosakonna juhataja (juhtivprokurör)

01.09.2007–30.10.2014
(faktiliselt jaanuarini 2012)
Järgnev:
Heili Sepp
Eelnev:
Norman Aas
riigi peaprokurör
31.10.2014–30.10.2019
Järgnev:
Andres Parmas