Ülemaailmne noorte kliimastreik

Allikas: Vikipeedia
Jump to navigation Jump to search

Ülemaailmne noorte kliimastreik on noorte algatatud meeleavalduste sari kliimasoojenemise vastu, mille eesmärk on võidelda elamisväärse tuleviku eest. Liikumine algas ülemaailmse meelavaldusega 15. märtsil 2019 ning on jätkunud peamiselt igareedeste noortedemonstratsioonide vormis. Liikumist nimetatakse Fridays For Future[1]

Kliimastreik Vicenzas, Itaalias (15. märts 2019)

Tekkepõhjused[muuda | muuda lähteteksti]

Streigi algatajaks oli Greta Thunberg, kes soovis juhtida inimeste tähelepanu kliimamuutustele ja läks 20. augustil 2018 iseseisvalt Rootsi parlamendihoone juurde meelt avaldama. 20. augustist kuni 9. septembrini streikis tollal vaid 15-aastane Thunberg igal koolipäeval, pärast 9. septembril toimunud valimisi jätkas streikimist reedeti. Tema eesmärgiks on streikida iga reede seni, kuni Rootsi valitsus vähendab saastenumbreid Pariisi kliimakokkuleppes välja toodud normideni.[2] Seoses sellega võttis ta kasutusele lööklause "Fridays For Future".[3]

Greta Thunberg Berliinis meelt avaldamas (29. märts 2019)

Õpilased nõuavad, et riigid teeksid võimalikult palju, et temperatuuri tõus jääks alla 1,5 °C, võrreldes tööstusrevolutsiooni eelse ajaga.[1] ÜRO ekspertide sõnul on jäänud vaid 11 aastat, et ennetada katastoofilisi kliimamuutusi. See võib 2030. aastaks kaasa tuua miljonite inimeste jaoks ekstreemse põua ning tekitada tulekahjusid, üleujutusi ja toidupuudusi.[4]

Thunbergi kliimastreik on inspireerinud üle maailma noori streikima. Koolistreigid on levinud vähemalt 270 linnas. Streigiga on liitunud üle kogu maailma riigid muu hulgas ka Austraalia, Inglismaa, Belgia, Ameerika Ühendriigid ja Jaapan.[5]

Suuremalt võeti asi ette 15. märtsil 2019 toimunud ülemaailmsel noorte kliimastreigil. 24. mail 2019 tõi Thunbergi algatatud ülemaailmne kliimastreikide liikumine tänavatele üle miljoni noore meeleavaldaja. Järgmised suuremad kliimastreigid on plaanis 2019. aasta septembris.

Sündmus[muuda | muuda lähteteksti]

15. märtsil 2019 toimunud kliimastreigist võttis osa ligi 1,6 miljonit inimest.[6] See on üks suuremaid noorte streike. Meeleavaldused toimusid peamiselt riikide valitsusasutuste ees.[7] Noored olid kohal plakatitega, mille peal oleva teksti sisu väljendas nende emotsioone seoses kliimaga toimuvaga.

Suurima osalejate arvuga riigid[muuda | muuda lähteteksti]

Riik Osalejate arv
Itaalia 367554
Saksamaa 300000
Prantsusmaa 199103
Kanada 157799
Austraalia 150000
Šveits 73656
Belgia 53410
Holland 50038
Austria 50000
Inglismaa 31000
Rootsi 25258
Kliimastreik Tallinnas (15. märts 2019)

Streigist võeti osa ka mitmes kolmanda maailma riigis, näiteks Nigeerias (100), Keenias (280) ja Mauritiusel (200).[8]

Kliimastreik Eestis[muuda | muuda lähteteksti]

Eestis oli kliimastreigi õks peamisi algatajaid Tallinna Arte Gümnaasiumi 16-aastane õpilane Kristin Siil.[9]

2019. aasta veebruaris hakkas Siil tähele panema, kuidas noored mujal Euroopas veedavad kõik reeded tänavatel, avaldades meelt kliimaga toimuva vastu. Ta uuris, kas ka Eestis oleks põhjust sellisel viisil oma arvamust avaldada, ning jõudis järeldusele, et Eesti on üks süsinikuintensiivsem riik inimese kohta. Seda põhjustab rohke põlevkivi kasutamine ja põletamine. Tema arvates peaks Eesti üle minema taastuvenergiale.[10]

15. märtsil 2019 toimusid Eestis meeleavaldused Tallinnas Toompeal, Tartus Raekoja platsil ja Paides keskväljakul. Tallinnas oli osalejaid ligi 500, Tartus umbes 200. Lisaks õpilastele osalesid üritustel ja võtsid sõna ka mitmed täiskasvanud.[11]

Viited[muuda | muuda lähteteksti]