Tallinna kiirtramm

Tulevased marsruudid (1982. aastal)

Tallinna kiirtramm on ehitamata kergeraudtee linnatranspordi võrgustik Tallinnas, mis oli kavandatud NSV Liidu ajadel. Ehitamine pidi algama 1988. aastal ning viimane lõik ilmuma 2005. aastaks. Erilisuseks oli 2 paralleelsete liinide kasutamine samal linnaosal (Lasnamäe ja Mustamäe), mis polnud ette nähtud NSV Liidu normatiividega.

Ajalugu

Pooleli jäänud ümberpööramisring

Pooleli jäänud trammitunnel

Pooleli jäänud Rahu prospekti süvendamine

Isiklikke autode hulk Lasnamäel (bussiga sõit Kesklinna võtab ~25 minutit + ooteaeg, mistõttu kohalikud elanikud eelistavad isikliku sõiduvahendit)

Korrusmajade ehitamisega Mustamäel, Õismäel ja Lasnamäel tekkis ka vajadus transpordis - ennustatav linnaelanikke arv Tallinnas oli 500000 inimest 2000. aastaks. Arhitektide eesmärgiks oli reisijate suure hulka vedamine ning ajakulude vähendamine. Paljudes suurtes maailmalinnades oli juba metroo, kuid aga Tallinnasse otsustati ehitada kiirtrammi odavuse tõttu. Kiirtrammi võrgustik oli võetud arvesse kompleksne transpordiskeemi ning generaalplaani. Teostatavusuuringusega töötanud nii Eesti Projekti töötajad, kui ka teiste NSV linnade spetsialistid 1970-1980 aastail. Oli kaalunud mitu marsruudid, kuid aga lõplikult valiti variandi kolme laiarööpmelisi trammiliinidega: kaks nendest ühendavad Lasnamäe teiste linnaosadega ning kolmas liin Kakumäe ja Peetriküla vahel.

• 1978. aasta detsembris oli alganud süvendtee ehitamine. Paepinda süvendamiseks kasutati lõhkumist.
• 1984. aastal sai süvendtee valmiks ning reisijate voog Lasnamäe ja Kesklinna vahel oli 15000 inimest tunnis ning täivkomiteedile andi õigust ettevalmistustööde teostamiseks.
• 1988. aasta algusel hakkas trammitee ehitus ning trammirööpad olid paigaldatud Seli asumi ja Väo trammipeatuse vahel (tänapäeval Raadikusilla), kuid aga selle aasta märtsis trammitee ehitus oli peatunud: 4. märtsil rööpmelaius ja tunneli vajadus oli pannud kahtluse alla. Projekt oli konserveeritud üheks aastaks.
• 1989. aastal NSV liidu ülemus keeldus projekti rahastamisest: põhjuseks nimetati ebasõbralikud meeled Moskva vastu ning vajalike trammivagunite saadavuse puudumist.
• 1990. aastail Laagna teed kateti asfaldiga ning korraldati autode liiklust maksimaalse lubatud kiirusega 70 kilomeetrit tunnis. Kiirtrammi idee oli edasi lükkatud kõrgema hinda tõttu.
• 2000. aastail Tallinna munitsipaalvõimud on mitu korda kaalunud trammitee ehitamise võimalust Laagna teel, kuid aga 2008. aastal majandusminister Juhan Parts ütles et Lasnamäe tramm ei ole õigustatud.
• 2010. aastail Tallinna linnavalitsuse valitsev Keskerakond lubas trammi ehitamist Lasnamäe ja Kesklinna vahel 2017. aastaks. Esimene plaanide tühistamine oli 2013. aastal, kui majandusministeerium pidas Lasnamäe trammi ebaratsionaalseks. Kui paar aastat hiljem majandusministriks sai keskerakondlane Kadri Simson, siis Tallinnas valitsevad Keskerakonna liikmed ütlesid massimeediakanalites, et Laagna teel puudub vajadus trammi järele.

Projekti kirjeldus

Liinide plaan Lasnamäe linnaosas

Trammiliini C reserveeritud transpordikoridor Mustamäel

Projektis oli nähtud kolm laiarööpmelisi (1524mm) trammiliini:

• A: Seli - Kadaka (vajadusel oli võimalus pikendada Väike-Õismäeni)
• B: Priisle - Kopli
• C: Kakumäe - Peetriküla

Kuna projekt oli pikkajaline, siis viimase laiarööpmelisi trammiliini ehitamise lõpuni (2005. aastani) Tallinnas pidi sõitma nii laiarööpmelised trammid, kui ka kitsarööpmelised trammid, mistõttu laiarööpmelisi trammiliinide marsruudideks olid ladina tähed "A", "B" ja "C". Pärast viimase trammiliini ehitamist Tallinnas kavadnati likvideerima kõik kitsarööpmelisi trammi. Uus trammidepoo koos dispetšeri punktiga pidi ilmuma Varraku tänava ja Laagna tee nurgal (Lasnamäe Muusikakooli ja Lasnamäe Centrumi vahel). Veeremiks nähti liinidel A ja C trammirongi kolmest Tatra T5C5 vagunitest ning liinil B Tatra KT8D5 vaguneid. Sisekvartaalseks vedamiseks nähti raadiaalselt sõitvad toitebussid trammipeatuste vahel (näiteks, bussiliin 39 pidi ühendama Tiigiveski, Mäekalda, Majaka ja Maarjamäe trammipeatusi kõikidel kolmel trammiliinidel). Projektis nähti ka tunnelid Kesklinna all:

• • Bussijaama ja Sõpruse puiestee vahel (trammiliinil A);
  • Lootsi ja Volta tänavate vahel (trammiliinil B).
  • Juhkentali asumi ja Kolde puiestee vahel (trammiliinil C);

Härjapea jõe üleujutus

Projekteerimisel selgiti, et kõikide kolme planeeritavate trammiliinide soovitaval teekonnal voolab Härjapea jõgi ning Kesklinna linnaosas pole võimalik kaevata tunneli. Näiteks planeeritava trammiliini C teekond langes kokku Härjapea jõega Juhkentali asumis. Ajutiseks lahenduseks otsustati ehitada trammiteed Gonsiori tänavale kuna tunneli kaevamine Tartu maantel pidi võtma palju aega (sõelafiltrid tol ajal polnud veel hästi arenenud ning tunnelide ehitamiseks kasutati NSV liidus lämmastiku külmetust, mistõttu töö läks aeglaselt). Esimene ehitusjärgus (1988-1989 aastatel) oli kavandatud Seli ja Türnpu tänavate vahel. Teine ehitusjärgus oli kavandatud 1990. aastaks, mille käigul tuli ümberehitada Tartu maantee lõigu Liivalaia ja Lubja tänavate vahel et seal ilmuks tunnel trammi jaoks. Trammiliini A viimane ehitusjärgus pidi lõpetada 1992 aastal. Teisena oli trammiliin B, mis pidi ilmuma 1998. aastaks ning tagada ühistranspordiühendust Priisle ja Kopli asumite vahel. Viimasena pidi ilmuma trammiliin C, mis tagab ühistranspordiühendust Rae valla ja Kakumäe asumite vahel 2005. aastaks.

Tänapäeval

Sisekvartaalne kohalevedamine töötab isegi tänapäeval vaatamata selle, et kiirtrammi Tallinnas ei ole

• 2017. aasta kevadel Keit Pentus-Rosimannus kritiseeris Tallinna linnavalitsuse otsust Lasnamäe trammi loobumise kohta. Sama aasta augustis enne KOV valimisi Rainer Vakra lubas Tallinna trammivõrgusti laiendamist. Samal ajal Edgar Savisaare valimisliit lubas ehitada trammiliinid kõikidel Tallinna linnaosadel.
• 30. mail 2017 Lasnamäe linnaosa vanem Maria Jufereva ütles, et Lasnamäe elanikud ise ei taha trammi. Artikli kommentaarides oli palju kriitikat selle väide kohta ning kommenteerijad avaldasid arvamust, et talle keegi ei andnud õigust nii öelda.
• 13. juunul 2017 Taavi Aas väidas, et ~120000 elanikuga linnaosas tramm ei ole vaja, kuid aga tramm tulevikus ilmub ~44700 elanikuga Haaberstis. Tema sõnangul, trammi korral on vaja sisekvartaalne vedamine bussidega (Tallinnas kiirtrammi sisekvartaalne vedamine bussidega funktsioneerib täies mahus vaatamata sellele, et kiirtrammi võrgustik polnud ehitatud), kuid aga buss on mobiilne, mistõttu Laagna teel trammi asemel kavandatakse metroobussi (BRT) kasutuselevõttu.

Metroobussile nõutav transpordikoridori laius

• 20. juunil 2017 Taavi Aasa väidet kritiseeris transpordianalüütik Hannes Luts, kes leiab, et tegelikult BRT jaoks on vaja sama tingimused nagu rööbastranspordile ning paljudel Tallinna tänavatel pole piisavalt ruumi eraldatute radade ehitamiseks (autodele ja muu tavatranspordile on pääs bussiradadele keelatatud, mistõttu tänavakoridori laius suureneb). Hannes Lutse sõnadel, BRT on sobilik ainult nende paikadesse kus ühistransport on arendamata ning rööbastranspordi ehitamiseks pole aega.

Tihe hoonestus Anveldi trammipeatuse lähedal

• 10. augustil 2017 Tallinna kiirtrammi võrgustiku projektijuht Eduard Šergalin ütles intervjuus, et alates 1991. aastast Kesklinna linnaosas kiirtrammi planeerival teekonnal oli teostatud tihe hoonestus ning Tartu maantee all on tänapäevaks ehitatud maa-alused parklad. Tema sõnul pole sügav kaevamine Tartu maantee parklate all majanduslikult õigustatud ning viimase võimalusena näeb ta tavalise trammi kasutamist Laagna teel kiirtrammi asemel.
• 22. augustil 2017 Delfi reporter Ellina Katšan küsis 5 Lasnamäe elaniku (Uuslinna, Pae ja Laagna asumites) trammi vajadust Laagna teel. Neli nendest vastanud, et Laagna teel on vaja tramm ning viies vastas et Laagna teel trammi asemel on vaja metroo. Paar nädalat hiljem AS TLT juhataja Enno Tamm kirjutas oma blogis, et ühtegi Tallinna elanikutest ei taha trammivõrgu laiendamist ning rahva hääl on tema jaoks jumala hääl.

Vaata ka

• Trammiliiklus Tallinnas
• Riia metro
• Vilniuse kiirtramm

Välislingid

• Projekt EI: Tallinna kiirtramm
• Tallinna kommunaalmajandus 1940-2011