Peetri (Rae)
Peetri | |
---|---|
Kuldala tee Peetris | |
Pindala: 4,8 km² (2020)[1] | |
Elanikke: 6352 (31.12.2021)[2] | |
| |
EHAK-i kood: 6086[3] | |
Koordinaadid: 59° 24′ N, 24° 49′ E | |
Peetri on alevik Harju maakonna Rae vallas. Piirneb Tallinna linnaga.
Peetri tuumik paikneb Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maanteest läänes, kuid aleviku koosseisu kuulub ka maanteest itta jääv Rae valla koosseisu kuuluv Mõigu piirkond. Aleviku pindala on 4,60 km², rahvastiku tihedus 1133 in/km².
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Peetri küla on kirjalikult esmamainitud aastal 1631 (Petriküll) seoses Mõigu mõisa müügitehinguga. 1857. aastal oli Peetri külas kolm talukohta (Peetri, Allika ja Vägeva) ning 12 saunikukohta, kokku seega 15 majapidamist.
Kuni 20. sajandi keskpaigani hõlmas Peetri vaid tänavküla tüüpi asulat (nn Peetri vana-küla). Vana-Tartu maantee lähedale jäänud talud moodustasid sel ajal omaette Mõigu küla. Maa-asulate liitmise ajal 1970. aastatel liideti Mõigu küla Peetri külaga. 1970. aastatel ehitati Mõigu kortermajade piirkond.
Peetri aleviku vanim ehitis on endine tuuleveski (1868), kus praegu tegutseb restoran Rucola.[4] Külas asub Mõigu-Peetri kivikalme.
Kool ja lasteaed
[muuda | muuda lähteteksti]Alevikus on üle 500 elumaja, nende hulgas mitukümmend kortermaja. Sügisel 2009 valmis Peetri lasteaed-põhikool koos spordihoone, staadioni ja avaliku raamatukoguga.[5] Aleviku väga kiire kasvu tõttu jäi uus hariduskompleks kiirelt väikeseks ja 2013. aasta sügisel avati nii põhikooli kui ka lasteaia laiendus. Pärast laiendust on koolis 648 õpilaskohta (enne laiendust oli 432), lasteaias on 360 lasteaialapse kohta (enne laiendust oli 120). Sellega muutus Peetri lasteaed suurimaks eestikeelseks lasteaiaks.[viide?] Koos lasteaed-põhikooli laiendusega laiendati ka Peetri raamatukogu ja kool sai juurde kaasaegse black box-ruumi.
Rahvastik
[muuda | muuda lähteteksti]Peetri oli kaua aega elanike arvult Eesti suurim küla. 2000. aastatel ehitusbuumi ajal küla rahvaarv mitmekordistus. 2011. aasta rahvaloenduse andmetel elas Peetris 4435 elanikku[6]. Sellega on Peetri alevik suurim asula Rae vallas ja ühtlasi suurem ka 13 Eesti linnast. Rae vallavolikogu koostas suvel 2011 otsuse eelnõu nimetada Peetri ümber alevikuks. Regionaalminister Siim-Valmar Kiisler allkirjastas otsuse 22. detsembril 2011 ja Peetri staatus alevikuna jõustus 1. jaanuaril 2012. 01.06.2018.a seisuga ületas Peetri rahvaarv rahvastikuregistri andmetel esimest korda viie tuhande elaniku piiri, 1. jaanuaril 2021 oli Peetrisse registreeritud 5859 elanikku.[7] Eestlaste osakaal Peetris oli 2011. aasta rahvaloenduse järgi 82,8%; mitte-eestlased moodustavad 17,2%.
Aasta | 1959 | 1970 | 1979 | 1989 | 1996 | 2003 | 2007 | 2009 | 2010 | 2011 | 2012 | 2014 | 2015 | 2019 | 2022 |
---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
Elanike arv | 134 | 165 | 191 | 599 | 661 | 702 | 1537 | 1956 | 2407 | 2686 | 3255 | 3639 | 4392 | 5210 | 6277 |
Tänavaid
[muuda | muuda lähteteksti]- Aasa põik
- Aasa tänav
- Allikaveski tee
- Aruheina tee
- Heki tee
- Helgi tee
- Häälinurme tänav
- Juhtme tänav
- Järvemetsa tee
- Järveääre tee
- Kaabli tänav
- Kasemetsa tee
- Kelgumäe tee
- Kivi põik
- Kopli tee
- Kraavipealse tänav
- Krati tee
- Kuldala tee
- Kuma tee
- Kungla põik
- Kungla tee
- Kuusekese tänav
- Küti põik
- Küti tee
- Lepiku põik
- Lepiku tee
- Läike põik
- Läike tee
- Mõigu tee
- Mäeotsa tee
- Niine tee
- Niinesaare põik
- Niinesaare tee
- Pajusaare tee
- Pargi tee
- Peetri põik
- Peetri tee
- Pihlaka tee
- Radari tee
- Raudkivi tee
- Reti põik
- Reti tee
- Roosaare tee
- Salu tee
- Sauki tee
- Sinilille tee
- Suurekivi põik
- Suurekivi tee
- Sära tee
- Tammiku põik
- Tartu maantee
- Treiali tee
- Tuleviku tee
- Tähnase põik
- Tähnase tee
- Uusmaa tee
- Uusvägeva tee
- Vahtra tee
- Vainu tee
- Järveküla–Jüri tee
- Veesaare tee
- Vägeva põik
- Vägeva tee
- Väike-Vägeva tee
Kaubandus ja teenindus
[muuda | muuda lähteteksti]2012. aasta suvel avati Peetris Rae Keegel[8], kus lisaks sportkeegli radadele paiknevad ka jõusaal, piljardisaal, üürisaun, baar ning õues on külastajatele avatud rannavõrkpalli väljak.
14. novembril 2013 avati Veesaare teel aleviku esimene kaubanduskeskus (Peetri Selver), kus lisaks Selveri hüpermarketile paiknevad ka teiste teenuseosutajate müügiboksid (sh apteek).
Toitlustusteenust osutavad kunagises Lepiku talus tegutsev Peetri Kõrts[9], Assaku Toidutare[10] (hoolimata nimest paikneb Peetris). Selveri hüpermarketi avamisega lisandusid kiirtoidurestoranid Hesburger ja Subway.
-
Restoran Peetri Tuulik Peetri alevikus
-
Terrassmajad Peetri alevikus
-
Paarismajad Peetri alevikus
-
Peetri tee ja Vägeva tee ringristmik Peetri alevikus
-
Korrusmajad Vahtra teel
-
Peetri park
-
Peetri Kool
-
Peetri Kooli staadion
-
Kuldala kortermaja
-
Kuldala pargi laudteed
-
Elamud Häälinurme tänaval
-
Rootsiküla kvartal Peetri alevikus
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Maa- ja Ruumiamet, vaadatud 21.11.2020.
- ↑ Statistikaameti statistika andmebaas, vaadatud 2.11.2023.
- ↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator, vaadatud 9.06.2014.
- ↑ Peetri Tuulik
- ↑ Peetri lasteaed-põhikool
- ↑ Eesti Statistika
- ↑ 7,0 7,1 Rae valla koduleht (vaadatud 26.11.2016)
- ↑ Rae Keegel
- ↑ Peetri Kõrts
- ↑ Assaku toidutare
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Peetri |