Eesti Sõjamuuseum - kindral Laidoneri Muuseum
|
Eesti Sõjamuuseum |
|
|---|---|
| Moodustatud | 19. jaanuar 1919 |
| Peakorter | Viimsi, Harju maakond |
| Asukoht | Mõisa tee 1 |
| Juhtkond | direktor, Kristjan Luts |
| Veebileht | Muuseumi ametlik koduleht |
Eesti Sõjamuuseum - kindral Laidoneri Muuseum on Eesti riiklik sõjandusmuuseum.
Sisukord |
Tegevusvaldkond [muuda]
Vastavalt põhikirjale hõlmab muuseumi tegevusvaldkond Eesti sõjanduse ajalooga seotud esemete ja materjalide väljaselgitamist, kogumist, säilitamist, uurimist ja üldsusele vahendamist, samuti sõjaajaloolise uurimistööga tegelemist ning rahvusvaheliste sidemete arendamist teiste vastavate institutsioonidega.
Ajalugu [muuda]
1919-1940 [muuda]
Muuseum asutati Eesti Vabadussõja ajal 19. jaanuaril 1919. Muuseum loodi ametlikult Johan Laidoneri päevakäsuga nr. 5. Mõte asutada muuseum Vabadussõjast tuli Jaan Sootsil, kui ta ajakirjanduses tahtis koguda selle tarbeks erinevaid asju nagu näiteks sõdurite kirju, esemeid ja fotosid.
Muuseumi korraldajaks sai 6. Jalaväe polgu reamees Taavet Poska, kes oli ka fotograaf. Esimene väiksem näitus avati 24. veebruaril, 1922. aastal, mis tähistas nelja aasta möödumist Vabariigi sünnist. Suurem väljapanek nõudis veel aega. Sõjaväe juhtkond suhtus muuseumisse vägagi tõsiselt, kuna keelati väeosades Vabadussõja aegseid erinevaid asju hävitada enne kui need olid üle vaadatud. Üle vaadatud asjadele lisati lipik "Sõjamuuseumi omand". Sellega sai muuseum endale vanu kahureid, suurtüki platvormi ning soomusauto "Vanapagan". Eraldi tellimustena hakkasid paljud kunstnikud tegema erinevaid töid Vabadussõja lahingutest. Nendeks olid enamasti Maximilian Maksolly, Jüri Riis, Voldemar Kangro-Pool ja Peet Aren. Peale selle ostis muuseum Vabadussõja fotosid ka vendade Parikaste ja Võru fotograafi Niiluse käest.
1930. aastaks muudeti nimi ümber Sõjamuuseumiks.
1940. aastaks oli muuseumis peaaegu 10 000 erinevat eksponaati, mis sisaldasid relvi, mannekeene Vabadussõja vormidega, Punaarmeelt trofeedena saadud väeosalipud, samuti sõjakaardid ja ülemjuhataja sõjakabineti sisustus. Eraldi olid ekspositsioonid pühendatu Vabadussõja kangelastele Anton Irvele ja Julius Kuperjanovile. Seal olid nende aumärgid. Peale kindralmajori Ernst Põdderi surma lisandusid sinna ka tema esemed.
Okupatsiooniaeg [muuda]
Pärast Eesti okupeerimist Nõukogude Venemaa poolt tuli muuseumil oma assukohast minema kolida. Eksponaadid pakiti kokku ja toimetati Koplisse. Varsti toodi nad tagasi Vanalinna ja paigutati Kiek in de Kök torni. Sõja ajal, 24. juunil 1941, anti endise Sõjamuuseumi relvadest Punaarmeele 12 kuulipildujat, 50 vintpüssi, 35 püstolit, 26 saablit ja laskemoona, veel ka soomusauto "Vanapagan".
1950. aastate alguses alustati aga juba dokumenteeritud hävitustööga. 18. aprillil 1950 koostatud akti järgi hävitati 398 maali ja graafilist lehte ning 168 skulptuuri sh J. Kuperjanovi ja A. Irve surimaskid. Veel mitmed geograafilised kaardid. Peale hävitustöö anti vanu Kaitseväe vorme üle erinevatele asutustele nagu nagu Teaduste Akadeemia raamatukogule ja Kunstimuuseumile. 235 ühikut Eesti kaitseväe ja politsei vormiriietust anti üle Draamateatrile.
Taastamine [muuda]
Peale Eesti taasiseseisvumist lahkus Nõukogude Armee Eestist ja vabastas ka Viimsis Viimsi mõisa. Mõisakompleksis alustas juba 1990 -ndate keskpaigas tegevust Kindral Laidoneri Muuseum, mille juhiks sai Danel Lään. Mõisakompleks oli halvas seisukorras ja oli raskusi renoveerimisrahade leidmisega.
Eesti riiklik sõjamuuseum taastati 1. märtsil 2001. aastal kaitseministri 26. veebruari 2001. aasta määrusega nr 6 ametliku nimetusega Laidoneri Muuseum. Vastne sõjamuuseum registreeriti riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris 13. juunil 2001. aastal.
Taastatud sõjamuuseumi direktorina töötas alates 1. juunist 2001 Hannes Walter ja 2005–2009 Indrek Tarand. Alates novembrist 2009 on muuseumi direktor Kristjan Luts.
Muuseumi hoone [muuda]
Eesti Sõjamuuseum tegutseb Viimsi mõisas.
16. septembril 1919 annetas Eesti Vabariik sellelt Vabadussõja Ülemjuhatajale kindral Johan Laidonerile autasuna teenete eest Vabadussõjas. Septembris 1944 asus mõisa Nõukogude Liidu sõjaväeosa. Oktoobris 1992 anti mõis üle Viimsi valla haldusse.
2001 kirjutasid Kaitseministeerium ja Viimsi vald alla lepingule, mille alusel anti ministeeriumile üle Viimsi mõisa peahoone, kus alustas tööd Laidoneri muuseum.
